„Mul on ishias!“
„Mul on bursiit!“
„Mul on Piriformise Sündroom!“
„Mul valu kiirgab tagumikust jalga - järelikult sopistunud disk!“
​
Need on laused, mida füsioterapeudi kabinetis kuuleb üsna regulaarselt. Mõnikord on inimesel täiesti õigus, mõnikord peaaegu ja vahel on tegelik põhjus hoopis teises kohas. Üks väike probleem selle tuhara- ja jalavaluga siiski on sest väga erinevad probleemid võivad tekitada hämmastavalt sarnaseid sümptomeid. ​​Valu  ...
​
     ⚡ võib olla sügav ja näriv;
     ⚡ võib põletada;
     ⚡ võib istudes hullemaks minna;
     ⚡ võib liikudes hullemaks minna – võib hoopis paremaks minna;
     ⚡ võib tuharast reide või mööda jalga alla kiirguda;
     ⚡ ​võib anda surinat, sipelgaid või „elektrit“;

No ja siis on lisaks muidugi SoMe, AI ja “dr Google”, kus jõuab keskmiselt alla kolme minuti diagnoosini:

Sügaval meie suure tuharalihase all asub üsna tagasihoidliku suurusega lihas nimega pirnlihas ehk musculus piriformis. Pirnlihas saab alguse ristluu piirkonnast ja kinnitub reieluu suure pöörla ehk trochanter major juurde ning osaleb puusaliigese liigutamises ja stabiliseerimises. Tähelepanuväärseks teeb asja aga see, et pirnlihase vahetus läheduses kulgeb istmikunärv ehk nervus ischiadicus. Enamikul inimestel kulgeb istmikunärv pirnlihase alt. Anatoomilisi variante on aga mitmeid ning osal inimestest võivad närvi osad kulgeda lihase vahelt või ka läbi selle. Lisaks kuuele variandile (sh normaalne kulg, fotol), mida kirjeldatakse Beaton-Anson klassifikaatoris on veel üks anatoomiline variatsioon, mille puhul esineb väiksem lisapirnlihas (accessory piriformis) oma eraldiseisva kõõlusega.

Kui selles sügavas tuharapiirkonnas tekib kudede ärritus, lihaspinge või mehhaaniline surve närvile võivad sümptomid hakata vägagi meenutama klassikalist ishiast:

         ⚡ Tuhar valutab.
         ⚡ Pikalt istuda ei saa.
         ⚡ Autoga sõitmine muutub vastumeelseks.
         ⚡ Vahel kiirgub valu mööda reie tagakülge allapoole.
         ⚡ Võib esineda “põletust”, surinat või tuimust.

Ja inimene arvabki, täiesti mõistetavalt, et: „Mul on ishias.“ Aga probleem ei pruugi sel juhul lähtuda üldse lülisambast vaid just siinkohal tuleb mängu pirnlihase ehk piriformise sündroom.
Tänapäeval kasutatakse erialakirjanduses sageli veel laiemat mõistet sügava tuharapiirkonna sündroom ehk Deep Gluteal Syndrome. Süvitsi saab selle teemaga tutvuda näiteks selles PubMed Central® (PMC) lehel siin sest alati pole võimalik kogu süüd ainult pirnlihase kaela ajada. Istmikunärvi võivad sügavas tuharapiirkonnas mõjutada lisaks pirnlihasele veel teisedki lihased, sidekoelised struktuurid ja omavahelised “suhted”.
Ehk siis kokkuvõtvalt: piriformise sündroom võib tekitada ishiasega väga sarnast valu, ilma et algpõhjus oleks lülivaheketas.
Nüüd nendest lubatud testidest aga enne alustamist üks ülioluline märkus!

❗❗❗ Mitte ükski neist neljast kodusest testist ei anna alust 100% kindlusega väita, et: „JAH, just see ongi see üks ja ainuõige diagnoos!“ ❗❗❗

​Ei ükski arst ega ka füsioterapeut ei pane diagnoosi vaid üheainsa testi põhjal. Hinnatakse sümptomite iseloomu, valu paiknemist, ajalist kestvust, liikumist, lihasjõudu, tundlikkust, reflekse ja veel mitme erineva testi tulemusi koos.
Küll aga võivad need kodused testid anda suunava vihje, millisest piirkonnast probleem võiks lähtuda. Kõigile meile ju meeldis lastena arsti mängida – miks mitte siis ka nüüd vanemas eas proovida 🙃.

SI-liiges ehk ristluu-niudeluu liiges (articulatio sacroiliaca) ühendab ristluu vaagnaga. See piirkond võib põhjustada ühepoolset alaselja- ja tuharavalu, mis võib süveneda näiteks pikemalt seistes, istudes, kõndides või trepist liikudes.

• Heida selili kõvale pinnale.
• Painuta valuliku poole jalg põlvest ning aseta sama jala pahkluu või labajalg vastasjala põlve lähedale. Põlv on suunatud otse üles.
• Teine jalg jääb põlvest sirgeks. Jalad peaksid lähteasendis moodustama kujundi, mis meenutab „number nelja“.
• Lase painutatud põlvel rahulikult väljapoole vajuda. NB! Ära kasuta jõudu!
  
  

Mida jälgida?
Kui liigutus kutsub esile sinu tuttava sügava valu tuhara või ristluu kõrval, võib üheks võimalikuks valuallikaks olla SI-liigese piirkond. Kui valu tekib hoopis kubemes või puusa eesosas, võib see viidata rohkem puusaliigese piirkonna probleemile.
Üks oluline märkus siinkohal: üks positiivne FABER-test (tuntud ka kui Patricks test või nelja-kujuline test, füsioteraapias ja meditsiinis kasutatav tundlikkuse/valu esilekutsumise test) ei tähenda automaatselt sakroiliiti ega SI-liigese düsfunktsiooni. Füsioterapeudi läbivaatusel kasutatakse SI-liigese seisukorra hindamiseks tavaliselt mitut nn. provokatsioonitesti koos.

TEST nr 2

See on üks päris tüüpiline ja jätkuvalt levinud eksiarvamus, et valu algpõhjus on ilmtingimata seal, kus patsient valu tunneb.
Puusa välisküljel asuvad tuharalihaste kõõlused ja limapaunad ehk bursad, väikesed vedelikuga täidetud kotikesed, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist luude, kõõluste ja teiste kudede vahel. Kui puusa välisküljel asuv trohhanteerne bursa muutub põletikuliseks, võib tekkida valu reieluu ülaosa ja suure pöörla ehk trochanter major’i piirkonnas. Valu võib kanduda ka tuharapiirkonda ning põhjustada valulikkust kahjustatud kehapoole tuharalihastes.
Ühe võimaliku diagnoosina on siin siis trohhanteri bursiit. Tänapäeval kasutatakse sagedamini laiemat mõistet Greater Trochanteric Pain Syndrome ehk suure pöörla valusündroom, sest sageli pole probleem ainult limapaunas, vaid ka gluteaalkõõlustes ja neid ümbritsevates kudedes.

Kodune test on siin erakordselt keeruline -

• viska pikali! (Just nimelt! :))
• Heida tugevamale madratsile või muule sobivale pinnale valuliku puusa peale külili. Ole selles asendis minut-kaks-kolm.
  
  

Mida jälgida?
Kui puusa välisküljel tekib otsese surve tõttu kiiresti tugev tuttav lokaalne valu, tasub kahtlustada suure pöörla piirkonna kudede probleemi. Tüüpiline kaebus on seejuures sageli, et: „Ma ei saa selle külje peal magada.“
Sageli on valulik ka puusa välisküljele vajutamine, pikem kõndimine, trepist liikumine või ühel jalal seismine. See ei ole klassikaline ishias ning probleemi ravi on hoopis teistsugune kui närvijuure ärrituse puhul. Füsioterapeut kasutab ka siinkohal seda va provokatsioonitesti.

TEST NR 4

Nüüd siis ringiga lõpuks tagasi selle diski sopistumise juurde.
Üks klassikalisemaid teste alaseljast lähtuva närviärrituse hindamiseks on nn “sirge jala tõstmise” test, mida tuntakse ka Lasègue’i testina.

• Heida selili tugevamale pinnale, mõlemad jalad sirged.
• Lõdvestu.
• Palu kaaslasel tõsta valulikku jalga aeglaselt kannast ülespoole, hoides samal ajal oma põlve sirgena. Teine jalg peab jääma maha!

Mida jälgida?
Hamstring’ide (reie tagumine lihasgrupp ehk reie tagalihased) elastsus on meil paljudel kehvake ja mõnelgi inimesel hakkab juba 40 kraadi juures nägu meenutama kedagi, kellelt parasjagu pangakaardi PIN-koode välja pressitakse. See aga pole veel positiivne närvitest.
Oluline on, kas tekib see mööda jalga kiirguv valu, põletus, sipelgad ehk surin või elektrilöögilaadne aisting. Eriti tuleks jälgida sümptomite tekkimist umbes 30–70 kraadi vahel. Selline tulemus võib toetada kahtlust, et istmikunärvi moodustav närvijuur on ärritunud. Aga kas sellest võib järeldada, et tegu on diski sopistumisega – Ei!
Ja seda tahan siinkohal veelkord rõhutada. Sirge jala tõstmise test aitab hinnata närvistruktuuride ärritust, kuid ei näita meile läbi naha lülivaheketast. Ja samuti ei pane MRT-diagnoosi. Närvijuurt võivad mõjutada peale diski herniatsiooni ka muud struktuurid ja seisundid.
Seetõttu vaatab füsioterapeut lisaks näiteks tundlikkust, lihasjõudu, reflekse, valu leviku mustrit ning seda, kuidas sümptomid reageerivad lülisamba ja alajäseme erinevatele liigutustele.

NII ET, KUI TEST NR 4 OLI POSITIIVNE, SIIS ONGI ISHIAS?
​Võimalik. Aga teeks mõisted veel natuke täpsemaks. Rahvasuus nimetatakse ishiaseks sageli peaaegu igasugust valu, mis liigub tuharast jalga. Kliiniliselt on asi pisut keerulisem.

• Kui alaselja piirkonnas on närvijuur ärritunud ning see põhjustab mööda jalga levivat närvivalu, räägime sageli radikulaarsest valust ehk ishiase sümptomaatikast.
• Kui närvijuure funktsioon ise on häiritud ja lisanduvad näiteks objektiivselt mõõdetav lihasnõrkus, tundlikkuse muutus või reflekside häire, kasutatakse mõistet radikulopaatia.

See vahe võib patsiendi jaoks tunduda meditsiinilise tähenärimisena, kuid raviplaani seisukohalt on see oluline.
​

Kodustes tingimustes polegi suuresti võimalik vahet teha ja just see ongi kogu selle artikli mõte, sest:

• Mõlemal juhul võib esineda tuharavalu.
• Mõlemal juhul võib valu kiirguda reie tagaossa.
• Mõlemal juhul võib esineda nn põlemise tunnet või “surinat”.

Mõned vihjed siiski on.  Piriformise  või sügava tuharapiirkonna probleemi puhul on valu sageli kõige tugevam just tuharas ning pikk istumine võib olla eriti ebameeldiv. Puusa teatud asendid ja sügava tuharapiirkonna surve võivad sümptomeid provotseerida. Piriformise sündroomi diagnoos ei ole lihtne ja täna pole olemas ühtainust kuldstandard-testi. See on suhteliselt harva esinev ja sageli välistamisdiagnoosi tulemus.

Lülisambast lähtuva ishiase puhul võib valu kulgeda selgemalt mööda jalga allapoole ning sellega võivad kaasneda tuimus, tundlikkuse muutused või lihasnõrkus. Sümptomeid võivad mõjutada alaselja liigutused ning mõnel inimesel ka köhimine või aevastamine.
Päriselus pole inimkeha kahjuks nagu Excel ja kõik linnukesed ei mahu etteantud lahtritesse. Mõnel inimesel võib korraga esineda nii alaseljaprobleem, kui sügava tuharapiirkonna ülekoormus ja siinkohal hakkabki kodune “detektiivitöö” vaikselt tupikusse jooksma.
​

Sest need võivad aidata sul enda sümptomeid paremini mõista ja selliselt oskad vastuvõtul juba esmavisiidil füsioterapeudile öelda näiteks:

     "Kui ma külili valusa puusa peal laman, läheb kohe hullemaks."                                               või                                            „Number nelja asendis lööb täpselt tuttava valu sügavale tuharasse.“
                                                või
                    „Sirget jalga tõstes läheb valu sääreni välja.“

See kõik on väga väärtuslik info. Tee need neli testi läbi ja pane tähele, kus valu tekib, kuhu see liigub ja milline liigutus selle esile kutsub ehk mis seda muudab. Millal on valu häirivam või ägeneb – kas ärkvel olles või magades.
Füsioterapeudi vastuvõtul saab objektiivselt hinnata, kas sümptomid johtuvad pigem lülisambast, närvijuurest, puusaliigesest, SI-liigese piirkonnast või sügavatest tuharalihastest. Lisaks saab kontrollida lihasjõudu, tundlikkust, reflekse, närvikoe liikuvust ning seda, millised liigutused sümptomeid suurendavad või vähendavad.
Alles siis saab hakata rääkima mõistlikust raviplaanist sest kui probleem on Piriformise piirkonnas, ei ole mõtet ravida diski sopistumist. Kui probleem on närvijuures, ei pruugi lõputu tuharalihase masseerimine asja lahendada vaid see vajab hoopis teistsugust koormuse juhtimist ja harjutusi.

☝ Õige ravi algab võimalikult varajasest ja korrektsest diagnoosist! 

PS! Need va “provokatsioonitestid” ongi üheks põhjuseks, miks füsioterapeudi visiit võib valus olla ja miks see ebamugavustunne võib anda endast märku ka veel päev(i) hiljem.
​

​Mõne asjaga tuleb minna otse tohtri juurde. Kui tuhara- või jalavaluga kaasneb näiteks:
​
     ⚡ kiiresti süvenev lihasnõrkus;
     ⚡ jalg ei “kanna” korralikult;
     ⚡ tekib tundlikkuse kadu lahkliha ehk „sadulapiirkonnas“;
     ⚡ muutub või kaob põie või soole kontroll.

või esineb muu järsku süvenev neuroloogiline sümptom, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole. Samuti vajavad arstlikku hindamist tugev trauma, palavikuga kaasnev seljavalu, seletamatu üldseisundi halvenemine või muud ebatavalised sümptomid.

​NB! Ühtegi inimest ega kassi visuaalide loomisel ei vigastatud. Sarnasus tegelike ja reaalselt elavate isikutega on täiesti juhuslik. 😉

Teatavasti tuleb talv meil siin Eestis igal aastal "ootamatult". Hetkel on tänavatel vaid must jää ja meeletult libe aga vast on varsti kohal pikkisilmi oodatud ilus valge lumi, et lõpuks on põhjust ka suusad-kelgud ning lumelabidas kuurist välja otsida. 

Sestap siit kiireks meeldetuletuseks mõningad näpunäited ja tegutsemisjuhis libedaga juhtunud õnnetuse korral:

Soovitus nr.1, 2 ja 3:
​Enneta kukkumist, tee kõik sinust sõltuv, et seda ära hoida!

• Pane jalga mõistlik jalats!
• Võimalusel kasuta libeduse vastaseid vahendeid (jalatsitel ogadega kaetud lisatald, terava otsaga kepp toetumiseks). Varu aega.
• Vali õige liikumiskiirus ja asend.
• Vanemad inimesed võiksid oma toimetused ajastada päevavalgele ajale.
• Armas kapuuts pole tegelikult hea – vähendab nähtavust​!

allpool olev info ja soovitused on algslet pärit lehelt: https://www.rescue.ee/20582

Pärast kukkumist (kui see siiski juhtus):
HAAV

• Marrastus pese puhtaks vee ja seebiga;
  puhasta kas viina, desinfitseeriva vahendiga (saab apteegist), ravitse briljantrohelisega;
• Väike haav 1cm – 1,5cm (mis ilmselt ei vaja õmblemist) - puhasta haav viinaga, desinfitseeriva vahendiga; haava ääred puhastada briljantrohelisega ja siis SEO HAAV!

NB ! Salvid-kreemid värskele haavale ei sobi!

 VEREJOOKS

• Mõõdukas - tugev side;
• SUUR verejooks - suru sõrmedega veresoon vastu luud kinni; kui verejooks ei lakka kutsu abi (helista numbril 112);
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti.

PÕRUTUS

• Tekib sinikas ja turse;
• Ravi alguses 1-2 päeva tee kplmakompressi (aseta põrutada saanud kohale külma)

MURD

• Kindel tunnus - ei saa jalale toetuda, ei saa kätt liigutada, liigutustega kaasneb tugev valu;
• Vajalik abi palumine numbrilt 112 või sõit EMO-sse;
• Hoidu liigsest liigutamisest, võimalusel fikseeri jäse.

PEA

• NB! Peahaavast tuleb palju verd - suru puhta lapiga vastu luud kinni;
• Pese jaheda veega;
• Puhastada viinaga, desinfitseeriva vahendiga;
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti.

AJUPÕRUTUS

• TEADVUSE KADU: “Pilt” läks ära, silmade eest läks mustaks;
• Peavalu, iiveldus, oksendamine - VAJALIK ARSTI KONSULTATSIOON!

Rõhutan veel siinkohal eraldi, et kui teete omale külmakompressi, siis seda "külma" (olgu see hernekott sügavkülmast või lumi õuest vmt) ei tohi kunagi panna otse nahale vaid alati tuleb panna käterätt või mõni muu riideasi vahele ja max 10-15 minutit korraga, et ei tekiks nahale külmakahjustust!

Hilisemas faasis, kui esmane abi osutatud, põletikulised protsessid taandunud ning alanud paranemisprotsess on tursete alandamiseks ja taastumise kiirendamiseks abiks näiteks TECAR-teraapia. Suurte sinikate ja verevalumite paranemise kiirendamisel oleme näinud väga häid tulemusi. Samuti  on protseduur analgeetilise toimega ehk aitab vähendada valu ja ebamugavustunnet kiirendades keha enda loomulikku taastumisprotsessi. 

Kui aga te ikkagi ei ole päris kindel, kas saate ise hakkama või peaks EMO-sse minema või piisab perearstist, vaadake selguse saamiseks ka SIIA! 

Kiiret ja professionaalset nõu ning abi, kui oma teadmistest jääb väheseks aga nõustamist on vaja just väljaspool tavapärast tööaega saab näiteks telemeditsiini Minudoc.ee platvormi kaudu. Sellel lehel nõustavad teid nii perearstid/õed kui füsioterapeudid (sh ma ise).

Hilisema taastumisega aitan teid muidugi ka mina,
Teie Füsioterapeut
​

Ja lihtsalt lõbu pärast siit harjutused puhkepausideks: 

No ja kui ise ikka kohe kuidagi ei viitsi, siis tulge teraapiasse!
Teie Füsioterapeut. 

Itaaliast ei tule mitte ainult head veini ja Prosciuttot vaid tulevad ka head Kiropraktikud, nagu näiteks hr. Alberto Corbari. Ja vahest võtab see kiropraktik endaga kaasa ühe hää aparaadi. Selle aparaadi abil on ka meil nüüd võimalus pakkuda oma patsientidele TECAR-teraapiat. Seda teraapiat, TECARi toimepõhimõtet ja erinevaid kasutusvõimalusi ma siinkohal Teile lähemalt tutvustada tahaksingi. Alustame siis aga päris algusest!

TECAR Therapy ehk TECAR teraapia põhitoimeaineks (kui nii saab öelda) on Diathermia ehk siis termoteraapia või siis ka soojusteraapia. Diathermia sõna ise pärineb Kreeka keelsetest sõnadest dia- „läbi“ ja thermē „kuumus“. Eesti keeles on kasutusel sõna „Diatermia“.  TECAR on lühend sõnadest Transferre Energy Capacitive and Resistive.
Lähtudes näiteks Ameeriklaste FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis: "Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ja liigestes.
TECAR teraapiat kasutatakse palju taastusravis, spordimeditsiinis ning ta on üha suuremat populaarsust võitmas (kui vähegi võimalik) alternatiivina kirurgilisele sekkumisele naiste uro-günekoloogilises ravis (endometriit, peritontiit jmt)  ning meestel prostatiidi ja epiditümiidi puhul kuna Diatermia soodustab kollageeni taasteket sidekudedes, siis on ta juba oma koha leidnud ka esteetilises meditsiinis. TECAR-i kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.

Täna on turul põhimõtteliselt kahte tüüpi Diatermia aparaate – raadio- ehk kõrgsageduslikud ja siis mikrolaine Diatermia aparaadid. Ka ultraheliteraapia on Diatermia vorm, mida aeg-ajalt kombineeritakse elektristimulatsiooniga.  Muideks, mikrolaine Diatermia ja meist paljudel köögis leiduva mikrolaineahju töösagedused (kHz) on samad ja omal kombel Diatermia tööpõhimõte veidi ka viimast meenutab, sest erinevalt tavalisest termoteraapiast (nt parafiini vannid, infrapuna või siis ka lihtne soojakott) toimub kudede soojenemine seest väljapoole ning  jaotudes oluliselt ühtlasemalt ehk et temperatuur ei ole kõige kuumem nahapinnal. Aga kõige olulisem erinevus võrreldest traditsiooniliste soojuse tekitamise viisidega on vast see, et „töödeldava“ pinna ala on täpselt piiritletud ning sügavus, milleni Diatermiaga jõutakse ulatub kordades sügavamal kui tavapäraste meetoditega on võimalik. Teine oluline mõõtühik Diatermia puhul on võimsus ehk Watt.  Neid kahte näitajat – sagedust (kHz) ning võimsust (W) vastavalt patsiendi näidustustele ning ravitavale piirkonnale omavahel siis kombineeritakse.
Pisut ajaloost ja suts põhikooli füüsikat-keemiat:
​
Diatermiat, kui sellist teatakse juba üle saja aasta ja kui maailmas leidub geenius, kelle „arvele“ selle meetodi leiutamise saaks panna, siis see härra on Nikola Tesla, kes koos teiste inseneridega otsustas oma laboris hakata tegema katseid erinevate elektromagnetiliste lainepikkustega. Ja siis, 19nda sajandi lõpul arvas heaks Prantsuse doktor Jacques Arsène d'Arsonval katsetada kõrgsageduslike elektromagnetlainete tehnoloogiat terapeutilisel eesmärgil. Kusjuures alguses peeti kaasuvat soojuseffekti hoopis ebasoovitavaks kõrvalnähtuseks. Kulus üksjagu aega enne, kui mõisteti, et põhilise kasu saab patsient justnimelt sellest „kõrvalnähust“.
​
Lõpuks siis, aastal 1899, soovitas Austria keemik R. von Zaynek kasutada kõrgsageduslikke laineid süvakudedes soojuse tekitamiseks just terapeutilistel eesmärkidel. Seejärel aastal 1908, võttis Saksa arst dr. Karl F. Nagelschmidt kasutusele sõna Diathermia ning viis läbi esimesed põhjalikud katsetused ning uurimustöö oma patsientidel. Tema oli ka see, kes kirjutas esimese Diatermia käsiraamatu aastal 1913.
Tänaseks on Diatermial baseeruv Tecarteraapia Kesk- ja Lõuna-Euroopas laialdaselt kasutusel olnud juba viimased 15-20 aastat. Tänapäevase Tekarteraapia leiutasid küll Hispaanlased, kuid kõige laiemat kasutust on see seade leidnud hoopis Itaalias, kus seda ei kasuta mitte ainult füsioterapeudid ja kiropraktikud vaid ka perearstid on väga teadlikud selle aparaadi toimest ja eelistest ning soovitavad seda teraapiat lahkelt oma patsientidele. No ja nüüd, „kõigest“ 104 aastat peale esimese õpiku ilmumist, on see aparaat olemas ka meie keskuses.
Füsioterapeudid kasutavad oma töös kolme tüüpi Diatermiat: Lühilaine, Ultraheli ja Mikrolaine Diatermia.

• Lühilaineid kasutatakse näiteks sinusiidi ehk põskkoopa põletiku, neerukivide ja vaagnapõhja põletiku raviks. Head tulemused on meetodil ka lihasspasmide patoloogiate ravil.
• Ultraheli tekitab lihaskudedes vibratsiooni tänu suurenenus vere juurdevoolule. Samuti pääseb UH lihastesse sügavamale kui mikrolained.
• Mikrolaineid kasutatakse soojendamaks kudesid sügaval naha all ilma et nahapind kuumeneks. Kuna mikrolained ei ole suutelised suurt lihasmassi läbima kasutatakse seda tehnoloogiat põhiliselt nahalähedastes kudedes.

Põhiline erinevus on siis selles, mis kui sügavale on tekkiv soojus võimeline tungima ja sellest lähtuvalt valitakse ka vastav meetod vigastatud piirkonna ravimisel.  NB! Diatermia on tavapärase kirurginoa asemel kasutusel ka opisaalides. Täpsemalt on tegu Kirurgilise Diatermiaga ehk Elektrokirurgiaga mis on meditsiiniline meetod kõrgsagedusliku elektrivoolu abil bioloogilise koe lõikamiseks, kuivatamiseks ja koaguleerimiseks. Aparaat kasutab oma töös sagedusi 100 kHz – 5 mHz (1Mhz = 1000 kHz) ning temperatuur kudedes jääb vahemikku 60-99C aga temast me siinkohal rohkem ei räägi - ärge siis googeldades neid kahte seadet omavahel segi ajage ... :)

Aparaat millest siinkohal räägime - CareTherapy® - kasutab töösagedust 450Khz kuni 680Khz ja võimsust 300W(CAP) ja 250(RES). Sageduse ja võimsuse omavahelise kombineerimisega tekitatakse teie kudedes Hyperthermia (ehk põhimõtteliselt palavik) temperatuur mis minimaalselt on 40C, maksimaalselt 45C ja seda sügavusel kuni 5cm. Ühe piirkonna soojendamine maksimum temperatuuril ei kesta üldjuhul üle 20 minuti aga protseduuri konkreetne kestvus sõltub ravitavast piirkonnast, selle pindalast ning kasutatavast võimsusest. Kombineerides eri modaalsusi (CAP ja RES) võib protseduur ajaliselt ka oluliselt pikemaks kujuneda. Samuti kulub aega nii aparaadi igakordsele programmeerimiseks sõltuvalt patsiendi konkreetsest vaevusest ning elektroodide ja keha vahele spetsiaalse kreemi kandmiseks ja hilisemaks puhastamiseks. Kreem on neutraalse pH-ga, allergeenide ning parabeenide vaba ja vahest sisaldab Aloet või kuni 10% Arnikat, millel omakorda on põletikuvastane toime. See kreem toimib elektromagnetlainete „juhtijana“ viisil nagu vesi vms juhib elektrit. Lained ise tekivad vaid elektroodi ja neutraalelektroodi vahel ning ei levi sellest alast kaugemale.
Seetõttu on seda ravi võimalik kasutada ka nt. rasedatel piirkondades, mis piisavalt turvalisel kaugusel beebist.

​Täna ei ole turul ühtegi teist meetodit millega oleks võimalik saavutada sarnast, sisuliselt riskivaba endotermilist efekti, mis ulatub niivõrd sügavale ja mille levimise piirkond ning ka sügavus on sedavõrd täpselt kontrollitavad. Mõelge võrdluseks näiteks tavalise soojakoti peale – kõige kuumem osa on just vastu nahka ja samavõrd, kui soe tungib sügavamale, sama kiiresti see soe ka jahtub ning hajub mööda keha laiali. Sooja tungimist sügavale kasutades traditsioonilisi meetodeid (parafiin, infrapuna, kuum vann, saun jms) takistab ka  homoöstaas, ehk meie keha loomulik jahutussüsteem – higistamine - mis lülitub koheselt tööle, kui temperatuur meie nahapinnal tõuseb. Selgituseks vast lühidalt siinkohal, et meie organism näeb katkematult vaeva, et meie keha sisetemperatuur püsiks stabiilselt 37C juures ajal, mil normaaltingimustes temperatuur meie nahapinnal võib eri piirkondades olla vahemikus 28-35C. 

Kuidas aga Diathermia masin ehk TECAR teraapia toimib ja mis hakkab  juhtuma meie kehas?
​
Termopenetratsioon ehk kudede soojendamine tekitab mõjutatavas piirkonnas vasodiliatsiooni ehk veresoonte laienemise mille tulemusena suureneb verevarustus, paraneb lümfivereringe, (millel on omakorda põletikuvastane toime). Sellel on ka luukoe taasteket soodustav toime (luumurdudest taastumine) ning samuti soodustab kollageeni taastootmist, mis on vajalik sidekudede elastsuse parandamiseks. Leiab aset terve rida metaboolilisi muutusi, mis kõik soodustavad kiiremat paranemist. Nii näiteks suureneb kudede vaheline metabolism, toimub kiirendatud CO2 väljaviimine, piimhappe vähenemine lihastes ning samaaegselt lisandunud verevarustus toob kudedesse juurde värsket hapnikku, toitaineid ning proteiine. Ravitavas piirkonnas muutub seetõttu pH tasakaal vähem happeliseks, mis kõik omakorda soodustab kiiremat taastumist ja vähendab armkoe teket. Diatermia soodustab ka lümfidrenaaži ning temast on abi parandamaks „kangete“ liigeste painduvust ja/või pinges lihaste lõdvestamisel. Diatermia õigel kasutamisel ei põhjusta protseduur patsiendil mitte mingisugust valu ega ebameeldivustunnet.
Diatermia puhul on põhiliselt kasutusel kaks modaalsust – „capacitive“ ja „resistive“ – mis ma siinkohal tõlgiks kapasiteetne ja resistiivne (ehk mahtuvuslik ja takistuslik). Neid kahte protseduuri (üldjuhul CAP pigem pehmete kudede ja RES rohkem luude-liigeste puhul) kasutatakse vastavalt sellele (või kombineeritult), milline on patsiendi trauma seisund – äge või krooniline. Kui aga patsiendil on akuutne trauma ja soojusteraapia on vastunäidustatud kuid magnetteraapia mitte, siis on võimalik kasutada hoopiski Athermy’t ehk atermiat mis tähendab, et lülitatakse välja soojendamismodaalsus ja kasutada masinat kui tavalist elektromagnetravi aparaati.

Näidustused saab jagada väga lihtsustatult kolmeks Diatermia põhitoimete järgi:

1. Analgeetiline ehk valuvaigistav toime
2. Antispastiline ehk lihaspingeid leevendav toime
3. Metaboolne hüpereemia ehk vedelikke väljutav ja põletikuvastane toime

 
Ehk siis kõiki vaevusi, mis korreleeruvad ühe või mitme toimega sellest grupist saab leevendada TECAR teraapia kaasabil. Mõned näited levinumatest Ortopeedilistest ja Reumatoloogilistest vaevustest, mille puhul Diatermiast on abi kiiremaks taastumiseks:

• Kaelavalud
• Õla Periartriit ehk liigeseümbruse põletik
• Epikonduliit ehk „tennisisti küünarnukk“
• Tendoniit ehk kõõlustepõletik,
• Kapsuliit ehk „külmunud õlg“,
• Karpaalkanali sündroom ehk „hiirekäsi“
• Risartroos ehk pöidlaliigese artroos
• Gonartroos ehk põlveliigese artroos
• Coxartroos ehk puusaliigese artroos
• Plantaarfastsiit ehk „Kukekannus“
• Lumbago ehk alaselja valu
• Tursed ja hematoomid
• Operatsioonijärgne ja traumajärgne ravi
• Liigeste ülekoormusvigastused
• Fibromüalgia, pubalgia
• Taastumine luumurrust ja lihasspasmid
• Naha infektsioonhaigused

           
Põhilisi vastunäidustusi on kaks:

• Veritsus või sellele kaldumine (nt. Hemofiilia, nt. Hemorraagia, Aneurüsm)
  Kuna Diatermia protseduur suurendab vere juurdevoolu ning seeläbi tõstab vererõhku, võib see esile kutsuda veritsust. Naistele ei ole soovitatav teha diatermiat vaagnapiirkonnas menstruatsiooni ajal ega ka rasedana.
• Akuutsed põletikprotsessid.
  Kuna akuutsete põletikute üheks osaks on nagunii kõrgenenud temperatuur siis veel täiendavalt tõsta temperatuuri kudedes mille temperatuur on nagunii kõrgendatud annaks soovitule vastupidise tulemuse ja valu võib hoopis suureneda.

Kuna selle protsessi käigus saab patsiendist osa elektriväljast siis mõningate eranditega üldjuhul vastunäidustuseks ka metallist implantaadid, rasedus, vähkkasvajad jms. Seda kas Teile saab või on mõtet teha Tekarit, otsustatakse alati esmavisiidil koos Kiropraktiku või Füsioterapeudiga.
 
Samas on selge, et igasugune elektristimulatsioon pole kunagi õigustatud juhul, kui sama ravitulemus on võimalik saavutatav sama kiiresti aga oluliselt lihtsamalt – näiteks kasvõi klassikalise kompressiga. Seda mitte ainult seetõttu, et selle masina näol on tegu kalli „mänguasjaga“ ja protseduur seega ka ise mitte kõige odavamate killast, terapeut peab olema kogenud ning omama piisavat praktikat vaid lihtsalt seetõttu, et eelkõige tuleb asju teha nii kuidas on kõige lihtsam ja patsiendile mugavam. Kui te lõikate porgandit tükeldades kergelt näppu siis te ka ju ei lähe EMO-sse kipsi paigaldama vaid piirdute lihtsalt kvaliteetse plaastriga.
 
Ja lisaks, mitte ükski masin, ükskõik kui geniaalne, ei asenda kunagi head spetsialisti – olgu selleks siis kas kogemustega Füsioterapeut, pädev Kiropraktik, Ostepaat või mõni muu manuaalterapeut. Minu isiklik on aga endiselt see et, parim tulemus sünnib koostöös: Terapeut-Masin-Patsient. Sealjuures terapeut selles võrrandis võib vahepeal ka vahetuda, näiteks kiropraktikust füsioterapeudiks ja siis tagasi.
 
Ja lõpetuseks parafraseerides üht Itaalia kolleegi: „Diatermia on ravimetoodika mille mõjust ja toimivusest on tehtud tänaseks väga vähe teaduslikke uuringuid, küll aga leiab selle ravimetoodika kasutajatena tuhandeid ja tuhandeid rahulolevaid patsiente“.
​
Ja vot ühe sellise südantsoojendava tagasiside saime oma patsiendilt, kui otsustasime tema peal proovida Tekarteraapiat:

​Kui olete üks neist, kes on kui kondimootoriga iseliikuv ilmajaam ning olete võimeline oma liigeste kaasabil ennustama ilma – küll paraku valdavalt vihma ja külma - siis on alljärgnev lugu teile ...

On palju inimesi, kes igapäevaselt on terved kui purikad aga siis ühel hetkel, näiliselt ilma mingi konkreetse põhjuseta kogevad valutunnet või naksumist ja kriginat oma liigestes. Üldjuhul kipuvad sellised hetked kokku langema ilmamuutusega. Praegune aastaaeg päikeseliste ilmadega just liialdama ei kipu ning ka rändlindude lahkumine siit Egiptimaale on kindel märk oodatavatest muutlikest sügisilmadest.
Ja kuigi suur osa meist on täiesti veendunud, et ilmamuutused on sellel ebamugavustundel põhineva ilmaennustusviisi algallikaks, siis paraku teadus seda teooriat üheselt ei toeta.
Kui te aga kogete valu, mis teie meelest saabub käsikäes ilmamuutustega, siis tõenäoliselt esineb see teil mingis konkreetsetes liigeses ja võimalik on, et see liiges piinleb ka mingil määral artriidi käes. Samas „ennustavad“ osad inimesed ilma lisaks liigestele ka oma paranenud luumurdude kaasabil, mis siis sompus ilmaga kunagist traumaatilist sündmust neile meelde tuletavad.

Samuti tulevad mängu eetilised ja rahvastiku probleemid. Enamik leitavaid uurimistöid on viidud läbi reumatoidartriidi põdejate seas. Et aga säiliks uuringu objektiivsus, peaksid kõik testgruppi kaasatud subjektid loobuma oma ravimitest, mis neid aitavad igapäevaselt valuga toime tulla. Igaühe artriidi juhtum ja selle tõsidus ning valu tajumine on aga väga erinev. Lisaks sellele, et on ainuüksi ebaeetiline sundida inimesi teaduse nimel suurt valu kannatama on juba inimeste valulävi testgrupi lõikes (sh mehed vs naised) samal valuskaalal oleva valu tajumisel väga erinev. Kes meist poleks kuulnud väidet, et ükski meessoo esindaja poleks isegi 10-t minutit võimeline taluma seda valu, mida naised tunnevad ja taluvad tunde, tuues last ilmale... järjekordne teooria mille teaduslik kontrollimine aga paraku täiesti võimatu! 
 
On mitmeid uuringuid mis näitavad teatud korrelatsiooni liigesvalu ja ilmamuutuste vahel, siis sama palju leiab neid uurimustöid, mis viitavad otse vastupidisele – suhteseos puudub. Ehk siinkohal ütleks kasutades tõsiteaduslikku terminit – meil pole halli aimugi mis tegelikult toimub!
Ameerika Artriidi Uurimise Instituudi spetsialistid F. V. Wilder, B. J. Hall and J. P. Barrett raporteerisid oma uurimustöös (testgrupiks kogukonnapõhiselt valitud spordi ja liikumisega tegelevad osteoartriidi diagnoosiga 154 meest ja naist) tulemusena, et tõsiselt võetav seos puudub. Iiri Galway Ülikoolihaigla spetsialistid Brennan SA, Harney T, Queally JM, O'Connor McGoona J, Gormley IC, Shannon FJ. viisid läbi uuringu kuhu  kaasati 53 meest-naist viimase staadiumi puusa artriidiga ning mille tulemusena tuvastati tagasihoidlik korrelatisoon ilmamuutuste ja liigesvalu vahel.
Need kaks uuringud tõestavad ka väidet, et enamasti üritatakse võrreldakse „Kartuleid ja Apelsine“. Kui esimese uuringugrupi liikmed olid vanuses 49-90, tegelesid regulaarselt liikumisega ning põdesid kõikvõimalikke erinevaid osteoartriidi vorme, siis teise uuringugrupi liikmed olid viimase staadiumi puusapiirkonna artriidi põdejad ilma mingisugusegi regulaarse sportliku harrastuseta.
 
Probleemidest suurim selle kõige juures ongi vast see, et kui ka lõppude lõpuks suudetaks leida ja tõestada suhteseose ilmamuutuste ja liigesevalu vahel oleks see siiski vaid lihtsalt seos ning meil poleks ikkagi halli aimugi, mis seda valu tegelikult põhjustab. Kuid kuna oma vanavanemate suust oleme me kuulnud jutte (nt. põlve hõõrudes): „..’teagi, homme hakkab vist sadama – põlved jälle valutavad...“ aegade algusest peale, siis ilmselt miskit selles fenomenis on. Iseasi, kas me kunagi saamegi teada kas?, miks? või kuidas? ... ja kas peabki. Mõningaid asju siin elus pole võimalik allutada teaduslikule uurimisele kui väga me ka ei prooviks, kuna uuritavad on lihtsalt nii erinevad. Aga päeva lõpuks see ongi ju see „asi“, mis inimese kui sellise nii põnevaks teeb.
 
Allpool mõned nipid, mis võiksid selle valu leevendamisel aidata:

• Duubeldage treenides oma soojendusharjutuste pikkust. Kui te märkate, et teie liigesed tunnevad end mingil päeval kehvemini, siis pikendage poole võrra oma soojendusharjutusi. Kui te ka pärast seda tunnete valu või liigesjäikust siis piirake oma treeningutensiivsust poole võrra või siis tegelega kogu oma järgi jäänud treeningaja liigeste liikuvust ja painduvust parandavate harjutustega.  
• Tarbige rasv-lahustuvaid vitamiine A,D,E ja K. Optimaalne toitumine on abiks iga tervisevaevuse leevendamisel ja rasv-lahustuvad vitamiinid võivad olla sealjuures vajalikuks lisandiks. Ühe uuringu kohaselt on D-vitamiini puudus üheks ühisnimetajaks reumatoidartriidi patsientide seas. Teise uuringu kohaselt on märgatud E vitamiini positiivset mõju RA patsientidele. Inot vitamiinide ja RA seostest leiab veel siit. Et olla terve vajab teie keha tasakaalustatult kõiki vitamiine kuid sageli inimesed unustavad, et nende vitamiinide imendumiseks on vaja ka rasvu. Sellele lisaks on tasakaal polüküllastumata, küllastunud ja monoküllastumata rasvade vahel vajalik, et teie põletikunäitajad oleksid normis. Seega, iga tarbitava toidukorraga katsuge tarbida rasvu andvaid toiduaineid nagu näiteks kala, avokaadod, kookosõlid, oliiviõlid ja pähklid on siin mõned näited.  
• Pöörake ekstra tähelepanu toitudele mis mõjutavad teie soolestiku toimimist. Tihti me õpime isiklike ja sageli ekstreemsete kogemuste toel. Kui vaadata näiteks põletikulise soolehaiguse seisundeid nagu Crohn’i tõbi ja Haavandiline koliit ehk haavandiline jämesoolepõletik, siis on leitav suhteseos kahjustunud seedesüsteemi ja muude keha funktsioonide vahel nagu nt artriit. Leitud on, et kuskil 16-30% inimestest kellel on üks või teine ülalnimetatud seisunditest on ka artriit. Võib üsna julgelt arvata, et isegi kui teil ei ole põletikulist soolehaigust, siis see kuidas te kohtlete oma seedekulglat omab suurt rolli kuidas teie ülejäänud keha toimib.   
• Vältige toitusid, mille osas on teil juba ette teada, et nad võivad põhjustada vaevusi. Kui teil on mingite ainete suhtes talumatus või teil on mõni toiduallergia siis olge eriti tähelepanelik ses osas mida tarbite. Sellest, kui suurt rolli mängib toitumine või teatud toiduainete vältimine raviprotsessis kuulen ma ka oma praeguselt õpetajalt Timo Rantalalt Osteopaatia õpingute käigus pidevalt. NB! Ekstra-ekstra tähelepanu oma toiduvaliku osas neil päevil, kui plaanite teha trenni suurema intensiivsusega ja ilmateade lubab ilmamuutusi.

Aga lõpuks kõige tähtsam: toimige nii, nagu te tunnete, et just TEILE on kõige parem!

Vaatamata sellele, et erinevad uuringud ka parimal juhul ei toeta otsese suhteseose olemasolu ilmamuutuse ja liigesvalu vahel, siis ei ole ju olemas ka vastupidist teaduspõhist tõendust. Te ise tunnete oma keha kõige paremini ja suure koormuse asetamine põletikulistele liigestele ei ole kunagi olnud väga hea mõte. Ehk, kui teie elu- ja treeningrutiini mõjutavad ka ilmamuutused siis treenige ja liikuge targalt. Pange kokku omale ise või veel parem koos treeneri ja/või füsioterapeudiga treeningkava, mis võtab arvesse neid äkilisi ilmamuutusi, millle tulemusena teie liigesed hakkavad endast häirivalt märku andma.  

Lisaks üleüldistele soovitustele võib teil lisaks omal olla nippe, mis aitavad just teid selle valuga toimetulemisel. Mis iganes strateegiat te kasutate, leidke omale selline, mis teie puhul töötab ja olge selle strateegilise plaani kasutamisel proaktiivne – näiteks oma järgmise nädala treeningplaani koostamisel võtke arvesse ka ilmateadet!
Ja kuuldes õhtul telerist ilmateadustaja tavapärast sissejuhatust: „Homme on oodata vahelduva pilvisusega väheste sademetega ilma...“ ei maksa lasta oma meeleolul murepilvedesse mattuda, sest sellest mida teeb stress teie valuga kirjutasin 03.09.2016 Saarte Hääle ja rääkisin põgusalt ka Kadi Raadiole 04 Oktoober 2016 antud intervjuus. Mõlemad lood on lugemiseks/kuulamiseks leitavad siin.
Pika jutu lõpetuseks aga üks temaatiline  vana laululugu vanameister Voldemar Kuslapi  suust.

Teie Füsioterapeut!

Sageli arvatakse, et füsioteraapia on mõeldud vaid  operatsiooni või vigastuste järgseks taastumiseks.

See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid. 
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.

Kodused harjutused raseduse ajal.

Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.

Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.

Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:

·      Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
·      Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
·    Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;

Gluteus Medius on nimekirja tipus lihastest, mis põhjustavad alaseljavalu ja tugevat puusavalu. Tihti aetakse seda segi paljude neuroloogiliste probleemidega alaseljas ehkki samas ei saa neid ka välistada. Pigem võiks esmalt vaadata Gluteus Mediuse poole ja kui sealt valulikke tsoone ei leita siis võiks otsida alaselja valu tekkepõhjust mujalt. Gluteus Medius on väga tugev ja tihke lihas mille põhiülesanne on meil võimaldada kõndida sirgelt ja temale laskuv koormus võib olla kahekordne võrreldes meie keha raskusega. Ülekaalulisus süvendab omakorda lihasele mõjuvat koormust ja tihti on ka rasedusaegne kaalutõus  rasedaid nii tihti kimbutava seljavalu algpõhjus. Hiljem süvendab seda valu veelgi harjumus kanda last ühel puusal. Samuti võib ta anda tugeva valu  puusa nii, et muutub raskeks lamada sellel küljel mis valutab ja see omakorda võib meid viia mõttele, et meie puusaliigesega on midagi tõsist lahti. Igal juhul enne, kui tõsisemalt hakata mõtlema puusaliigese vahetusoperatsioonile võiks proovida abi leida kas enesemassaažist või tulla füsioterapeudi juurde.
​
​Gluteus Minimus annab valu tuhara alaosast alates mööda jala väliskülge alla kuni hüppeliigeseni, kõndimine või ka toolilt tõusmine on valulik. Samuti tekitab ta konditsiooni mida kutsutakse ishiaseks ehk istmikunärvivaluks . Samas tuleb meeles pidada, et ishias ei ole omaette diagnoos, vaid pigem vaevuste ja sümptomite kogum ning üldine mõiste, tähistamaks igasugust nimmepiirkonnas esinevat ja/või jalga kiirguvat valu. Meenutage siinjuures Tootsi, kes Venemaalt naastes pidi  läbima terve rea erinevaid rahvameditsiini kuure selle valu leevendamiseks. Valuaistingud jalas, mida need trigerid põhjustavad võivad olla nii intensiivsed ja tõsised, et ka vähemkogenud meditsiinitöötaja võib ekslikult selle valu põhjuseks pidada hoopis Sciaticat ehk ishiast - suure istmikunärvi, mis kulgeb läbi tuharate jalga, valu. Viimane on küllaltki sage valediagnoos valule mis paikneb just selles piirkonnas. Pikemalt on Ishiase ehk Sciatica teema lahti kirjutatud artiklis: "Kas Ishias Pirnlihase sündroom?"

Lisaks, ennetamaks neid ebameeldivaid sümptomeid, on massaaž nendele lihastele oluline sest sagedasti nad juba peidavad endas trigerpunkte. Küll selliseid, mis ei ole enne tundlikud ja valulikud kuniks neile survet ei avaldata (nn latentsed trigerpunktid). Samas aga võivad nad juba olla süüdi lihaste jäikuses, raskustundes, kerges ebamugavustundes ja valus puusades ning tuharates ja mis omakorda kiirgub edasi jalga. Valud labajalas, hüppeliigeses  ja põlves aga toovad endaga kaasa muudatused meie normaalses liikumismustris mis omakorda koormavad selle loo peakangelasi ja tekitavad nn „surnud ringi“.

Nende kahe lihase osatähtsus valu tekitamises on sagedasti alahinnatud sest need „võtme“ trigerpunktid Gluteus Mediuses ja Minimuses asuvad eemal, puusa välisküljel kuid ebamugavus- ja valutunne mida nad põhjustavad annab endast märku keskselt alaseljas ja mööda tuharaid ning jala väliskülge mööda alla. Seda valu tuntakse kui kanduvat valu. Samasugust kanduvat valu tunnevad inimesed näiteks infarkti läbi elades – valutunne levib õlga ja kätte. Teravamalt tunnevad inimesed seda kanduvat valu just oma tuhara all mistõttu seda sageli ekslikult peetaksegi ishiaseks.Gluteus Medius ja Minimus ei peida endas mitte ühte konkreetset paikset trigerpunkti vaid pigem on tegu väikese alaga kus võib leiduda kas üks või mitu trigerpunkti.

Häid harjutusi leiab kindlasti ka YouTube'st ja alati aitab Teid massaaži ning harjutuste ettenäitamisega muidugi ka ​Teie Füsioterapeut.

VÕIMALIK SÜÜDLANE NR.2 – VASTUS LATERALIS EHK KÜLGMINE PAKSLIHAS

Reie eespinnal asub Quadriceps femoris ehk  reie nelipealihas, mis on meie keha tugevamaid ja mahukamaid lihaseid. Tema neljast osast on ainult üks (reie sirglihas) iseseisvam, teised kolm (sisemine pakslihas, vahelmine pakslihas ja külgmine pakslihas) on omavahel tihedalt ühendatud ja töötavad koos.  Nelipealihase ühine kõõlus haarab kederluu enda sisse ja kinnitub sellest madalamal sääreluu köprusele.

Seekordne „süüdistatav“ külgmine pakslihas ehk Vastus Lateralis on lai ja lame lihas, mis algab suurpöörlalt ning kinnitub koos eespool mainitud teiste quadricepsi grupi lihastega põlvekedra kaudu sääreluule.  Olles suurim lihas quadricepsi grupis (isegi suurem kui võiks arvata) on vastus lateralis ühtlasi ka üllatavalt suure hulga probleemide põhjustajaks.

Trigerpunktid selles lihases annavad endast märku valuna reie välisküljes ning puusa keskmises ja tagumises osas ja on tihti kroonilise põlvevalu peamiseks põhjustajaks . Kõndimine võib muutuda valulikuks, ebamugav ja valulik võib olla külili lamamine ning magamine. Pinge lihases võib tekitada niinimetatud „lukustatud“ põlve mis (kui on välistatud põlveliigese sisemised vigastused nt. meniski rebend) raskendab liikumist - näiteks trepist üles-alla käimine on tõeline väljakutse.

Selliseid valusid esineb sagedasti ka lastel ning isegi imikutel ja trigerid selles lihases võivad põhjustada ka nn. kasvuvalusid. Osana loomulikust arengust ja kasvuprotsessist kõik lapsed – ka imikud – treenivad ning ka ületreenivad  enesele teadvustamata pidevalt oma jalalihaseid. Seetõttu võib nii mõnigi kord see eelpool mainitud kasvuvalu olla hoopis diagnoosimata jäetud müofastsiaalne valu. Viimast saaks kergesti leevendada, kui otsida valu algpõhjust meie tänase loo „peakangelasest“. Trigerite olemasolu arvele selles lihases võiks ilmselt kirjutada nii mitmedki „seletamatud“ puusa ja reie valud.

Trigerpunktide teket külgmises pakslihases põhjustab igasugune jalgade ülekoormus ja –treenimine. Kuna quadricepsi grupi lihast on võimalik ülekoormata lugematu arvu erinevate tegevuste käigus on ilmselt latentsed (uinunud) trigerpunktid vastus lateralises olemas meil kõigil. Samas,ka jalgade sirge ja liikumatuna hoidmine (näiteks ortoosiga) võib samuti olla trigerpunktide tekke põhjustajaks.

Leevendust sellele probleemile toob enesemamassaaž või kui ise ei oska või soovi sellega tegeleda, siis meelsasti aitab Teid neist trigerpunktidest vabaneda
​Teie Füsioterapeut.

VÕIMALIK SÜÜDLANE
NR.1  - TENSOR FASCIAE LATAE EHK LAISIDEKIRME PINGULDAJA.

Valu puusades ja põlvedes vähendab tänapäeval paljude inimeste elukvaliteeti sest sunnib loobuma spordist, tantsimisest , aiatöödest ja nii mõnestki muust naudingut pakkuvast tegevusest. Kuigi näiteks jooksmine on tore ja tervislik tegevus siis jooksmine ebatasasel pinnal võib teinekord endaga kaasa tuua valu puusas või põlves. Samuti võib sellist valuaistingut põhjustada teatud tingimustel ka kõndimine, matkamine, suusatamine või rattasõit ning liikumisega võrreldes ebaproportsionaalselt pikad päevad istuvas asendis, olgu see siis kontoris laua taga või kodus diivanil. Kokkuvõtvalt saab öelda, et „süüdi“ sellise valu tekkes on pidev ülekoormus lihasele (liigne treening-koormus) ning seda seisundit omakorda võimendab ka üleliigne kehakaal.

TFL (tensor faciae latae) ehk laisidekirme pinguldaja ja Gluteus Maximus ehk suur tuharalihas suunavad oma jõu läbi ITB (iliotibial band) ehk reie sidekirme kaudu puusa ja põlve. TFL abistab inimest puusa ja põlve painutamisel, pöörab reit sissepoole (üks võimalikest X-jalgsuse põhjustajatest), stabiliseerib puusa ning põlve seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. TFL on lihas, mille poolt põhjustatud valuaistingut võib patsient tunda puusaliigeses ning piki reie väliskülge kuni põlveni välja. Samuti võib TFL tekitada sügavat valu istmikuluu ja reie suure pöörla vahelisel alal. Pärast pikka istumist võib olla raskendatud puusa sirutus ja seetõttu ei saa inimene püsti tõustes kohe sirgeks ning käima hakkamine on raskendatud - puusad on „kanged“.  Samuti võib olla raskendatud valu tõttu ka näiteks külili lamamine ja -magamine.  

Kui keegi soovib seda lihast – laisidemekirme pinguldaja - ise oma kehal üles leida siis asetage oma näpud puusanukist välja poole (kahe sõrmelaiuse võrra, külje suunas) ja kandke raskus sama külje jalale. Lihas pinguldub. Raskuse kandmisel teisele jalale lihas lõdvestub ja sõrmed vajuvad lihase sisse. Sellest saate aru, et olete õiges kohas.

Kui tundsite ennast ülaltoodust puudutatuna ja sooviksite saada leevendust, siis kuigi ka kodustest venitusharjutustest võib saada veidi abi on siiski vajalik ka trigerpunktide massaaž. Sealjuures isegi kui teil on diagnoositud artriit, kõhrkoe kahjustus või sidemete vigastus, tuleks siiski sümptomite leevendamiseks proovida masseerida trigerpunkte puusa- ning reielihastes mis on tihti peamiseks valupõhjustajaks - asi millega saab Teid aidata teie füsioterapeut.