Manuaalne ja Aparaatne Füsioteraapia
  • TERE TULEMAST!
    • WELCOME!
  • Uudised
  • Saare uudised
  • Minust - Priit Teniste
    • Publikatsioonid
    • About me - Priit Teniste
  • Mis on Füsioteraapia?
    • Massaaži eri liikidest
    • KKK
  • TECAR teraapia
    • TECAR Respiratoorne >
      • TECAR Respiratory Capenergy
  • Kehakoostise analüüs BIA Tanita MC-780MA-s
  • Rullmassaaž
  • Teenused ja hinnad
    • Services and Pricelist
    • Asutustele
  • Kontakt ja Registreerumine
    • Contact and bookings
  • Tagasiside ja küsimused.
    • Feedback and Questions
  • Minu JUTUNURK
  • Harjutusi
  • Tule meile TÖÖLE!
  • Kliendiandmete töötlemise kord

Kuidas lahti sulatada külmunud õlga?

18/10/2021

0 Comments

 
Meie ühe populaarseima kirjutise, mis sai esmakordselt avaldatud Märtsis 2015, täiendatud-parandatud versioon ehk vana asi uues kuues!

Sissejuhatuseks

Frozen Shoulder kümunud mees
On üks ammune patsient kelle peale ma aeg-ajalt mõtlen, kui inimesed pöörduvad minu poole oma õlavöötme probleemidega. Õppisin siis esimest aastat Tartu Ülikoolis füsioteraapiat ja olin haiglas praktikal ülesandega välja mõelda taastusravi programme erinevate diagnoosidega patsientidele. Nende hulgas oli ka mees oma hullult kinnise ja meeletult valutava õlaga, oodates oma õlaoperatsiooni. Mina pidin talle välja mõtlema võimlemisprogrammi ja seda koos temaga läbi viima.
​
Toona, tänaseks juba rohkem kui 25 aastat tagasi puudus mul tegelikult igasugune ettevalmistus või kogemus, mida või kuidas teha, aga keda see varem ikka seganud on. Igatahes kuidagimoodi ta läbi tugeva valu võimles aga lõpetas ikka opilaual. Samal ajal oli mul nö taumikutunne, et peab olema ka muu võimalus teda aidata. Seda, kas ta pikemas plaanis lõpuks terveks sai ma paraku ei tea. Oleks ma sel ajal teadnud ja osanud manuaalse füsioteraapia vallas kübetki sellest mida täna, läinuks sel härral ehk kõik teisiti aga seda ei saa ma paraku kunagi teada. See-eest oskan ja saan ma nüüd aidata inimesi, kes tunnevad end või mõne oma tuttava ära allpool toodus.

Pikemalt saab lahti kirjutatud:

  • Kas iga õlavalu ja liikumist piirav seisund on nn "külmunud õlg"?
  • Külmunud Õla Sündroomi võimalikud tekkepõhjused.
  • Külmunud Õla 3 staadiumit.
  • Kuidas mõista, et minu vaevus võib olla just nn Külmunud Õlg.
  • Millal ja millise arsti või terapeudi poole pöörduda.
  • Millised on erinevad tänapäevased ravimeetodid mis ka Eestis kättesaadavad.
  • Kuidas ennast ise aidata?

Kas iga valulik ja liikumist piirav õlavaevus on Külmunud Õlg?

​Ei!
Külmunud Õla Sündroomiks ehk ka Külmunud Õlaks nimetatakse õlaliigest, mille normaalne liikumisulatus on oluliselt piiratud. Luud, sidemed ja kõõlused, mis moodustavad teie õlaliigese (glenohumeral), on kaetud sidekoe kapsliga. Külmunud õlg tekib siis, kui see kapsel pakseneb - areneb fibrootiline ehk armkude - ja tiheneb õlaliigese ümber, piirates selle vaba liikumist. Tekib põletik, õlaliiges on väga valus. Iseloomulik on nn. öine valu mis raskendab ka magamist. Valu võib kiirguda kaela ja piki kätt distaalselt.

Adhesiivne Kapsuliit

Külmunud Õlg ehk Adhesiivne Kapsuliit
Külmunud õla sündroomi jaotatakse primaarseks ja sekundaarseks:
Primaarset ehk idiopaatilist vormi on kirjeldatud mõistega Adhesiivne Kapsuliit. Haigusele on iseloomulik aeglane algus ja kolmefaasiline kulg (valufaas, jäigastumise faas ja paranemise faas). Klassikaliselt ei ilmne ei haiguse anamneesis, ei kliinilisel ega radioloogilisel uuringul muutusi, mis selgitaksid valu ja liikuvuse piirangu põhjusi.
Sekundaarse külmunud õla sündroomi diagnoositakse juhtudel, kui varemalt on esinenud eelnev õlaliigese piirkonna trauma, rotaatormanseti vigastused või operatsioonid ülajäseme piirkonnas. Seda täheldatakse sageli selgroo kaelaosa spondolüartroosi ja erinevatest põhjustest tingitud õlaliigese immobilatsiooni või piiratud liikuvuse korral.
Seisundit diagnoositakse juhtudel, kui sümptomid on esinenud ühe kuu vältel ja püsivad muutumatuna või süvenevad. Haiguse esinemissagedus populatsioonis on ca 2–5%, sealjuures sagedamini naistel ning vanuseliselt ennekõike 40- 60 eluaastate vaevus. Külmunud Õla Sündroom võib esineda kas ühes (unilateraalne) või ka mõlemas (bilateraalne) õlas korraga. Mõlema liigese haaratust esineb erinevate allikate andmetel 6–34% juhtudest. Haigusprotsessi kordumist esineb harva. 
Oluline on teada, et sarnaseid vaevusi - äge valu ja/või piiratud õlaliigese liikuvus - on aga mitmeid teisigi. Mõningateks levinumateks on näiteks:
  • Kaelaosa närvijuure pitsumine, mida võivad põhjustada nii lihaspinged trapets ja/või astriklihastes või kaelalaosa lülivahemulgu ahenemine ehk Cervical Foraminal Stenosis.
  • Diski sopistumine või prolaps lülisamba tservikaalosas ehk kaelapiirkonnas (C5-C7)
  • AC liigeslukk. Olukord, kus abaluu ja rangluu vaheline liiges ei lähe oma nö normaalsesse asendisse tagasi.
  • Bursiit ehk õlaliigese piirkonna limapauna põletik.
  • Romblihaste või trapetslihaste kesk- või alumise osa jäikus.
  • Supraspinatuse ehk Harjaülise lihase kõõluse pitsumine õlaliigese sees.
  • Biitepsi kõõluse põletik või dislokatsioon.
  • Murdunud roided
  • Trigerpunktid.
  • Hambapõletik.
  • Vähkkasvaja.

KÜLMUNUD ÕLA SÜNDROOMI VÕIMALIKUD TEKKEPÕHJUSED

Külmunud Õla Sündroomi tekkepõhjused pole senini päris selged ja pole võimalik määrata ühest konkreetset põhjust. See sündroom võib tabada meist igaühte peale traumat, operatsiooni või ülekoormusvigastust. Sündroomi võivad põhjustada mõrad, mis on õlas või isegi randmes või siis sel ei pruugigi olla mingit otsest põhjust. Algfaasis põhjustavad seda sündroomi pigem trigerpunktid ning valu rotaatormanseti lihastes. Enimlevinud põhjustajatena võib aga üldjoontes välja tuua siinkohal näiteks:
  1. Õlavarreluu murru raviks või operatsiooni järgseks raviks määratud pikaaegne õla fikseerimine liikumatusse asendisse.
  2. Pöörajalihaste (4 lihast mis hoiavad õlavarreluu pead õlavarre liigeses) ehk rotaatormanseti vigastus.
  3. Supraspinatuse ehk Harjaülise lihase kõõluse põletik (tendinitis) või osaline rebend.
  4. Igasugune õlapiirkonna trauma kaasa arvatud põrutus.
  5. Hemipleegia (keha ühepoolne täielik halvatus) patsiendid.
  6. Diabeet – 2 kuni 4 korda suurem võimalus, et teid tabab Külmunud Õla Sündroom, kuid paraku põhjus miks see nii on, on teadmata. Diabeetikud kannatavad sagedamini bilateraalse ehk siis mõlemapoolse Külmunud Õla Sündroomi all. Kui veresuhkru tase saadakse kontrolli alla siis selle tulemusena võib ka valu mingi määrani väheneda.
  7. Cervical Spondylosis ehk Kaelalülide Spondüloos (jäikus) on eelsoodumuseks. Pigem kujuneb välja Külmunud Õla Sündroomi bilateraalne vorm.
  8. Kilpnäärme Üle- ja Alatalitlus.
  9. Parkinsoni tõbi.
  10. Tuberkuloos.
  11. Mastektoomia või lumpektoomia (täielik või osaline rinna eemaldamine)
  12. Reumaatilised haigused nagu Reumaatiline polümüalgia (Polymyalgia rheumatica)
  13. Hormonaalsed muutused (Menopaus) 

Külmunud Õla Sündroomi kolm arengufaasi.

​Kaebused ja sümptomid süvenevad aja jooksul järk-järgult ning üldjuhul lõpuks taanduvad aasta kuni kahe jooksul. Tavapärase külmunud õla eri staadiumite arengut saab kirjelda kolmes järgus:
1.           Esimene on nn “valu” staadium, mis kestab tavaliselt 6st nädalast 9 kuuni. Sel ajal põhjustab iga liigutus õlaliigeses või seda ümbritsevates lihastes valu, mistõttu kaotab õlaliiges oma aktiivse ja passiivse liikuvuse. Sagedamini tekib siiski ka liigese jäikus ja liikuvuse piiratus.
2.           Teine on nn “külmumise” ehk adhesiivne staadium, mis kestab tavaliselt 4 kuni 9 kuud. Sel perioodil toimub teatud positiivne areng valu vähenemise osas kuid õlaliigese jäikus jääb kas samaks või võib isegi halveneda. On täheldatud õlaliigese liikumisraadiuse väga olulist piiratust.
3.           Kolmas staadium on nn „sulamise" periood ehk taastumine, mis võib kesta 5 kuust kuni 2-3 aastani. Sel perioodil võib patsient valust lõplikult vabaneda aga mitte alati. Õlaliigese liikuvus paraneb. Vaatamata headele tulemustele on siiski u. 30% patsientidest õlaliigese piirkonnas liikuvuse häirete püsimist ja iseloomulik on just välisrotatsiooni (välja pööre) piiratuse püsimine. Põhjuseks võib siinkohal olla see, et patsient on selle pika aja jooksul olnud sunnitud ümber õppima oma igapäeva toimingute tegemised ning sageli on oma seisundiga juba nii ära harjunud, et ei oskagi enamat tahta.
Külmunud õla valu ajatelg ehk kolm faasi

Kuidas mõista, et minu seisund ongi see "külmunud õlg"?

Mõned näited elulistest olukordadest mil võite kahtlustada, et teid on tabanud just Külmunud Õla Sündroom on, kui te näiteks enam ei saa või on oluliselt raskendatud:
  • Rahakoti või telefoni kättesaamine pükste tagataskust
  • Riiete üle pea selga panemine on piinarikas
  • Püksirihma peale panemine (siis, kui püksid on juba jalas)
  • Pintsaku selga panemine
  • Probleemid kõrgematelt riiulitelt asjade kättesaamisega ja üleüldse käte pea kohale tõstmisega.
Füsioterapeut saab teatud kontrollharjutustega seda kahtlust kinnitada või ümber lükata aga täpse diagnoosi paneb teile arst.  

Millise arsti või terapeudi poole vajadusel pöörduda.

Kui seisund on akuutne ja igapäevaelu väga olulisel määral häiritud, alustage Perearstist, kogenud Füsioterapeudist või Ortopeedist. Arst määrab täpse diagnoosi ja otsustab edasise ravi ning samuti saab teid suunata vajadusel diagnoosi täpsustamiseks MRTsse või Ultrahelisse. Kui seisund on alles algjärgus on mõistlik esmalt konsulteerida mõne manuaalterapeudiga, sest mida kiiremini reageerite ning mida varem alustate raviga – seda parem. Ning ka ravi tulemused on kiiremad tulema. 

Millised on erinevad tänapäevased ravimeetodid.

​Vaatamata ulatuslikele uuringutele on haiguse täpne etioloogia senini ebaselge. Probleem laheneb enamikel juhtudel 1–3 aasta jooksul iseeneslikult. Külmunud Õla Sündroomi raviks on erinevaid võimalusi kuid nagu ikka on parim ravi ennetamine. Sõltuvalt patsiendi kaebustest on raviskeemides kasutusel füsioteraapia, analgeetikumid, hormoonpreparaatide süsteravid, õlaliigese manipulatsioonid väljaõppinud manuaalterapeutide poolt või siis arsti poolt narkoosis ning kirurgiline ravi. NB! Füsioteraapia PEAB olema just manuaalne, sest pelgalt võimlemisharjutusi tehes kaotate te lihtsalt oma kallist aega!
Õigeaegsel ja kiirel reageerimisel saab selle sündroomi ravimisel teid kergesti aidata mõni vastava väljaõppe saanud manuaalterapeut (Füsioterapeut, Kiropraktik, Osteopaat) rakendades manipulatsiooni ja massaaži ning ühtlasi näidates Teile vajalikke koduseid harjutusi.
Aeg-ajalt tuleks siis käia end näitamas, et terapeut saaks kontrollida valitud raviplaani tulemuslikkust ning vajadusel teha muudatusi. Näiteks lisades uusi või vahetades välja mittetoimivaid harjutusi. Arvestama peab, et tulemused ei tule üldjuhul kiirelt ja sõltuvad suuresti patsiendi motiveeritusest.
Põletikuvastased ravimid ja valuvaigistid on laialdaselt kasutusel haiguse ägedas faasis, kuid nende efekt on tavaliselt tagasihoidlik ja lühiajaline.
Süsteravi puhul – Kortikosteroidid - süstib arst õlaliigesesse hormoonravimit. Seda süsti üle kahe korra ei tehta kuna kõrvalmõjuna muudab ta rotaatormanseti kõõlused hapraks. Süsti eesmärk on vähendada valu, mis põhjustab liikumise piiratust ja vähendada võimalikku põletikulist protsessi liigeses. Randomiseeritud uuringutes on leitud, et selline metoodika annab vaid lühiajalist efekti. Võrdluseeldes platseebogrupiga (süstimine füsioloogilise lahusega) on 16 nädala möödudes olid mõlemas uuringugrupis ravitulemused võrdsed.
Artroskoopia
Sündroomile õigeaegset tähelepanu mitte pöörates võib aga halvimal juhul välja areneda Külmunud Õla raskem vorm, mis aga allub paraku vaid juba väga tõsisele ravile, milleks on kas artroskoopiline operatsioon või siis narkoosi all “lahti murdmine”. Enamasti järgneb sellele aktiivne füsioteraapia ja kasutatakse ka manipulatsiooni järgset kortikosteroidi-lokaalanesteetikumi viimist liigese ümber või liigesesse. 

Külmunud õla lahti murdmine

Kuidas ennast ise aidata , mida silmas pidada harjutuste valikul.

Kui teile on tehtud õla liikuvuse parandamiseks manipulatsioon või operatsioon alustage õla liigutamist KOHE sest sellega väldite uute liidete teket. Tähtis on meeles pidada, et harjutusi ei PEA tegema väga pikalt, piisab vaid 5min korraga aga tähtis on võimalusel teha harjutusi iga tund ja sellega nö summeerub harjutuste tegemise aeg päeva peale. Kui õlaliiges muutub liikumatuse tõttu jäigaks on õla liigutamine oluliselt valusam ning selle liikuvuse taastamine vajab palju aega ning tööd venitusharjutustega. Oluline on, et ei ignoreeriks esmaseid sümptomeid.
Selles ei ole midagi taunitavat, kui valu leevendamiseks võtta valuvaigistit kuid tasub meeles pidada, et see ei ravi probleemi algpõhjust vaid peidab ainult sümptomeid. Eelistada tuleks valuvaigisteid/geele, milles on ka põletikku alandavad toimeained. Kodustest vahenditest võite proovida jahutavaid kompresse või mähiseid. Soe ei pruugi külmunud õla puhul hea olla.
Harjutusi piisab kui on 4-5 erinevat ning harjutuste vahel valikut tehes on eelkõige oluline, et õlaliiges saaks igas suunas läbi võimeldud. Põhirõhk peaks olema harjutuste kordustel – mida rohkem liigutusi, seda parem. Abiks on kummilint või võimlemiskepp. Siinkohal rõhutaks, et enamus inimesi kipub arusaadavatel põhjustel asju tegema oma mugavuspiiril ja paraku nii ka raviks määratud harjutusi. Harjutusi tuleb teha külmunud õla puhul aga alati valu piiril sest mugavustsooni jäädes paraku arengut ei toimu. Sama kehtib ka muudes eluvaldkondades, mitte ainult külmunud õla ravis 😉 Mõned spetsiaalselt külmunud õla tarbeks mõeldud harjutused leiab näiteks SIIT
Hea on, kui saate võimlemist kombineerida ravimassaaži ja/või elektriraviga. Väga häid tulemusi on andnud tänu oma analgeetilisele ning verevarustust stimuleerivale toimele raadiolaineteraapia ehk TECAR-teraapia.
Kujutage ette kui palju rõõmsam te olete kui  taaskord saate probleemi- ja eelkõige valuvabalt näiteks:
  • Ajada habet
  • Panna end riidesse
  • Pesta pead ja panna juukseid hobusesabasse
  • Tõsta käsi peakohale või hoida neid tagataskus
  • Panna särki pükstesse
  • Avada oma rinnahoidja seljatagust kinnitust või kleidilukku
  • Magada valuvabalt
  • Sügada selga
  • ja "last but not least" - kallistada oma kõige kallimaid!
Broneeri visiit siin
Külmunud õlg
Teie Füsioterapeut!


0 Comments

Naer on terviseks!

9/10/2018

0 Comments

 
Kasulikke_Harjutusi_seljavalu
Istumine on uus suitsetamine ja staatilised tööasendid on kahjulikud! Teame-teame... Dr. Google ja muu internet on infot ja kasulikke harjutusi täis aga no olgem ausad, kes seda kõike tegelikkuses lugeda või veel vähem kaasa teha viitsib ... või siiski? A' mis siis, kui videoklipi on teinud vend Piusid, Tõnis Niinemets, Kait Kall? Kui muud mitte vast nalja ehk ikka saab? Äkki sel juhul vaataks ja mine tea, teeks mõne harjutuse naljapärast kaasagi? Naer teatavasti on ju terviseks!

Lisatud videod on valminud Tööinspektsiooni tellimusel ja leitavad Tööelu veebilehelt. Sotsiaalse Sidususe Ministri soovitusel aga lisame omapoolse hoiatuse, et mõningaid harjutusi on turvalisuse ja traumade vältimise kaalutlustel soovitatav teha samasoolise partneriga (Suru Sein Maha näiteks).



Ja lihtsalt lõbu pärast siit harjutused puhkepausideks: 
No ja kui ise ikka kohe kuidagi ei viitsi, siis tulge teraapiasse!
Teie Füsioterapeut. 
0 Comments

PEREARST VÕI EMO - SELLES ON KÜSIMUS!

20/4/2018

0 Comments

 
Trauma pilt fusioteraapia
Eile osalesin Tallinna Perearstide Seltsi (koostöös Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsiga) korraldatud kevadkonverentsil. Võtsin sealt kaasa ühe voldiku mida siinkohal teiega jagada tahan.
Sageli, kui meid vaevab mõni kaebus või oleme saanud trauma oleme dilemma ees,  kas tormata EMO-sse või minna perearstile ennast näitama või peaks hoopis üritama ise koduste vahenditega leevendust leida. Kui nädala sees aitab asjasse selgust tuua telefonikõne oma perearstile (trauma korral ka oma füsioterapeudile) siis nädalavahetusel see võimalus meil enamikul reeglina puudub. Helistada aga saate ja mõistlik on tasulisele Perearstide nõuandeliinile 1220. 
Alltoodud voldik on aga Teile samuti abiks otsustamisel ja kui ikkagi jääb hinge kahtlus, siis eelpool mainitud 1220 aitab. Kodusest esmaabist trauma korral olen juttu teinud pisut SIIN.
Lõppu isikliku soovitusena, kui ikka sisetunne ütleb, vaatamata konsulteerimisele, et minuga ei ole ikka päris korras ja no ei lähe paremaks - minge EMO-sse! Parem saada riielda selle eest, et olete asjata tulnud, kui selle eest, et venitasite tulemisega liiga kaua... NB!! Lastega juhtunud traumade puhul, eriti väikeste laste puhul, ei ole sellist asja nagu ülereageerimine!

Teie Füsioterapeut!
​

(Pildile klikates avaneb pisut  suuem formaat aga paraku on voldiku formaat sedavõrd suur, et teksti lugemiseks tuleks failid alla laadida. Failid, ka vene keelsena, leiab allpool.)

Trauma_Valu_Verejooks
Verejooks_Trauma_Valu_Füsio
Siit saab need samad failid omale alla laadida, et tekst muutuks loetavaks.:
perearst_voi_emo_1.jpg
File Size: 3292 kb
File Type: jpg
Download File

perearst_voi_emo_2.jpg
File Size: 3286 kb
File Type: jpg
Download File

Ja vene keeles:
emo_taiskasvanu_ru.jpg
File Size: 1935 kb
File Type: jpg
Download File

emo_laps_ru.jpg
File Size: 1572 kb
File Type: jpg
Download File

0 Comments

VALUST JA VALUVAIGISTITEST, AGA MITTE AINULT ...

30/9/2017

0 Comments

 
Lihasvalu
Mõned nädalad tagasi palus mind ajakiri Tiiu, et ma kontrolliksin üle ja kommenteeriks omalt poolt nende kirjutatavat artiklit erinevatest valudest ja nende leevendamise viisidest. Selle kirjutatava loo (lugu ise ilmus Oktoober 2017) üheks osaks ja inspiratsiooniallikaks oli aga ka SL Õhtulehe veebivariandis ilmunud tõlkeartikkel üpriski intrigeeriva pealkirjaga „Eluohtlikud vead - Üheksa Kümnest inimesest võtavad valuvaigisteid valesti ja teevad sellega endale liiga“. Kuna pealkirjas toodud väide tundus üpris dramaatiline, siis hakkasin huviga otsima algallikat millel selline väljaütlemine tugineb ja lõpuks leidsingi. Uuringu sisuks  polnud just päris täpselt see, mida pealkirjas väideti sest nagu sageli kipub olema – refereerides refereeritut mis omakorda on refereering - tegu siis  U.S. Pain Foundation’i poolt läbiviidud uuringu tulemustega - võib algne mõte kaduma minna. Selle uuringu, mis hõlmas 1300-t osalejat ja uuris pigem tarbijate käitumist käsimüügis olevate valuvaigistite ostmisel (valiku tegemist). Üks peamisi selle uuringu järeldusi oli see, et ligi 97% tarbijatest väidavad end tundvat täiesti turvaliselt, kui peavad iseseisvalt otsuse langetama omale „parima“ valuvaigisti välja valimisel pakutavatest.
Uuring on küll Ameerika päritolu aga eks see tabletilembus (tänu inimlikule laiskusele )on üha süvenev ka siin samas kodusel  Maarjamaal.  On ju hulka kiirem-lihtsam-valutum  iga murekoha tarbeks üks tablett krõbistada kui trenni minna ja menüüd muuta (valu põhjuseks võib olla ka ülekaal).

Õlavalu
 Ma ei hakka kogu seda uuringut siinkohal teile täismahus  tõlkima, aga eredamad „tulemused“  tooksin välja küll.
​
Valiku tegemisel:
  • Ca pooled (45%) vastanutest ei võta käsimüügi ravimit ostes arvesse nende poolt juba samal ajal tarbitavaid retseptiravimeid.
  • Üle poolte (58%) vastanutest ei võta arvesse valiku tegemisel oma juba olemasolevaid muid vaevusi ja tervisehädasid (nt. vererõhk).
  • Kaks kolmandikku (65%) ei võta arvesse teisi, juba tarbitavaid käsimüügi ravimeid
  • Kolm neljast vastanust (75%), vanuserühmas 60+ ei võta ravimi valikul arvesse oma vanust (ja sellest tulenevaid ealisi iseärasusi)
  • Ja üks viiest vastanust (20%) ei võtamitte ühtegi ülaltoodud neljast riskifaktorist valiku tegemisel arvessse, erinevate käsimüügis olevate valuvaigistite vahel valikut langetades.
Samas, väga paljudele ei sobi tegelikult käsimüügiravimid valude leevendajana üldse. Näitena siinkohal, et kui teid vaevab mõni seede- või südameprobleem või te olete vanem kui 60 aastat siis mõned NSAID-d ehk maakeeli MSPVA-d (Mitte Steroidsed Põletiku- ja Valuvastased Ained) võivad suurendada riski südamerabanduseks või sisemisteks verejooksudeks. Siinkohal oleks meil siin riigis ilmselt abi selle soovi jõustumisest, et ka apteekerid saaksid ligipääsu Tervise Infosüsteemile ehk Digilukku, mis omakorda annab neile võimaluse märgata seda, mis valuvaigisti ostjal omal on meelest läinud või mida ta mõnd ravimit ostes oluliseks ei pea. 

Eestis on paraku hetkel veel see (süvenev) probleem, et  määratakse raviks esmalt valuvaigisteid (kindlasti mitte kõikjal ja ilmselt sageli ka patsiendi tugeva survestamise tulemusel) ja kui need ei aita, siis veel kangemaid valuvaigisteid. Vähemalt sellist tagasisidet olen ma saanud üpris suurelt osalt oma patsientidest.
Hiljuti aga avaldas näiteks Harvard Medical School oma lehel artikli, mis väidab, tuginedes erinevatele uuringutele (PubMed) , et alaseljavaludest vabanemiseks vaevuste algstaadiumis pole valuvaigistitest üldse abi. Aastaid on teada ka tõsiasi, et valdavalt on alaseljavalu nö iseparanev. Veebruaris 2017 välja antud ravisoovitustes (USA) arstidele tuuakse välja näiteks järgmist:
Alaseljavalude puhul mis kestavad alla 12 nädala proovige ravi esmalt:
  • Soojaravi (soojakotid-geelid-vann-parafin, UH ja magnetravi, Tecarteraapia)
  • Massaaži
  • Akupunktuuri
  • Seljamanipulatsioonid (kiropraktika, osteopaatia, füsioteraapia)
Kui ülaltoodust ei leia abi siis MSVPA ravimitest ja lihaspingete leevendajatest võib olla abi. Kuid võttes arvesse võimalikke kõrvalnähtusid ei peaks need olema esmane valik.

Kroonilise alaseljavalu korral (valu mis kestab üle 12 nädala) proovige:
  • Harjutusi (venitused, tasakaaluharjutused, harjutused mis tugevdavad kere keskosa lihaseid)
  • Füsioteraapiat
  • Akupunktuuri
  • Mindfulness’il – baseeruvad teraapiaprogrammid mis on mõeldud valu ja valust tungitud stressiga toimetulemiseks (kroonilisel valul on soodumus saada ka psühholoogiliseks probleemiks ja valu võib ka „peas kinni“ olla)
Muud lähenemised, nagu näiteks Tai Chi, Joga, Pilates jne võivad samuti abiks olla. 
Kui ülaltoodust pole abi siis ravi MSVPA-de, Tramadooli või Duloxetiin kaasabil võiks tulla kõne alla... AGA! igasugu opioidid ja muud tugevatoimelised ravimid tuleks jätta viimaseks võimaluseks, siis kui kõik muu on läbi proovitud. Koos oma raviarstiga on sealjuures lõpuni läbi arutatud kõikvõimalikud kaasuvad kahjulikud kõrvalmõjud, et olla kindel, et viimased ei kaalu üle saavutatavat leevendust. Näiteks opioidsete ravimite tarbimise lõpetamisel kaasnevad sageli tugevad võõrutusnähud ja viimaste tugevus sõltub tarbitud kogustest ja ajast.
Picture
​Ehk siis lihtne soovitus on – ennetage! Liikuge regulaarselt, hoidke kehakaal normi piires, toituge tervislikult ja vältige stressi, nii palju kui võimalik. Ja külastage regulaarselt mõnd manuaal- või füsioterapeuti.

Tabletivaba sügishooaega soovides,
Teie Füsioterapeut!

0 Comments

"Andke mulle võime tekitada palavikku ja ma ravin kõik haigused!"  //Hippocrates

22/8/2017

0 Comments

 
Itaaliast ei tule mitte ainult head veini ja Prosciuttot vaid tulevad ka head Kiropraktikud, nagu näiteks Alberto Corbari. Ja vahest võtab see kiropraktik endaga kaasa ühe hää aparaadi. Selle aparaadi abil on ka meil nüüd võimalus pakkuda oma patsientidele Tecarteraapiat. Seda teraapiat, Tecari toimepõhimõtet ja erinevaid kasutusvõimalusi ma siinkohal Teile lähemalt tutvustada tahaksingi. 

Alustame siis aga päris algusest!

Tecar Therapy ehk Tecarteraapia põhitoimeaineks (kui nii saab öelda) on Diathermia ehk siis termoteraapia või siis ka soojusteraapia. Diathermia sõna ise pärineb Kreeka keelsetest sõnadest dia- „läbi“ ja thermē „kuumus“. Eesti keeles on kasutusel sõna „Diatermia“.  TECAR on lühend sõnadest Transferre Energy Capacitive and Resistive.
Lähtudes näiteks Ameeriklaste FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis: "Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ja liigestes.
Diatermiat kasutatakse palju taastusravis, spordimeditsiinis ning ta on üha suuremat populaarsust võitmas (kui vähegi võimalik) alternatiivina kirurgilisele sekkumisele naiste uro-günekoloogilises ravis (endometriit, peritontiit jmt)  ning meestel prostatiidi ja epiditümiidi puhul. Kuna Diatermia soodustab kollageeni taasteket sidekudedes, siis on ta juba oma koha leidnud ka esteetilises meditsiinis. Diatermia kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.
Priit_Teniste_Diatermia_Rain Veideman
Rain Veideman'i randmele sai Tekarteraapiat tehtud esmakordselt vahetult enne mängu Makedooniaga. (Rain viskas mängus uskumatud 26 punkti) Tema oma sõnade kohaselt: "See oli tagamehe esimene valuvaba mäng terve suve jooksul ning ta andis endast parima. „Viimastel päevadel pole käsi valutanud ja kohe tuli hea tunne sisse,” sõnas kohtumise kangelane. Käe liikuvuse taastamiseks kasutati igasuguseid aparaate, massaažitehnikaid, venitamisi. Midagi sellest kompotist lõpuks aitas,” arvas Veideman." //Delfi 06.08.17

​Nii, ja keda aparaadi saamislugu ja toimemehhanism ei huvita, võib siinkohal kerida lehe alapeakirja: „Kellel ja mis puhul on abi Tekarteraapiast“ juurde ja jätkata lugemist sealt..
D'Arsonvaldr. Jacques Arsène d'Arsonval
Täna on turul põhimõtteliselt kahte tüüpi Diatermia aparaate – raadio- ehk kõrgsageduslikud ja siis mikrolaine Diatermia aparaadid. Ka ultraheliteraapia on Diatermia vorm, mida aeg-ajalt kombineeritakse elektristimulatsiooniga.  Muideks, mikrolaine Diatermia ja meist paljudel köögis leiduva mikrolaineahju töösagedused (kHz) on samad ja omal kombel Diatermia tööpõhimõte veidi ka viimast meenutab, sest erinevalt tavalisest termoteraapiast (nt parafiini vannid, infrapuna või siis ka lihtne soojakott) toimub kudede soojenemine seest väljapoole ning  jaotudes oluliselt ühtlasemalt ehk et temperatuur ei ole kõige kuumem nahapinnal. Aga kõige olulisem erinevus võrreldest traditsiooniliste soojuse tekitamise viisidega on vast see, et „töödeldava“ pinna ala on täpselt piiritletud ning sügavus, milleni Diatermiaga jõutakse ulatub kordades sügavamal kui tavapäraste meetoditega on võimalik. Teine oluline mõõtühik Diatermia puhul on võimsus ehk Watt.  Neid kahte näitajat – sagedust (kHz) ning võimsust (W) vastavalt patsiendi näidustustele ning ravitavale piirkonnale omavahel siis kombineeritakse.

Pisut ajaloost ja suts põhikooli füüsikat-keemiat:
​

Diatermiat, kui sellist teatakse juba üle saja aasta ja kui maailmas leidub geenius, kelle „arvele“ selle meetodi leiutamise saaks panna, siis see härra on Nikola Tesla, kes koos teiste inseneridega otsustas oma laboris hakata tegema katseid erinevate elektromagnetiliste lainepikkustega. Ja siis, 19nda sajandi lõpul arvas heaks Prantsuse doktor Jacques Arsène d'Arsonval katsetada kõrgsageduslike elektromagnetlainete tehnoloogiat terapeutilisel eesmärgil. Kusjuures alguses peeti kaasuvat soojuseffekti hoopis ebasoovitavaks kõrvalnähtuseks. Kulus üksjagu aega enne, kui mõisteti, et põhilise kasu saab patsient justnimelt sellest „kõrvalnähust“.
​
Lõpuks siis, aastal 1899, soovitas Austria keemik R. von Zaynek kasutada kõrgsageduslikke laineid süvakudedes soojuse tekitamiseks just terapeutilistel eesmärkidel. Seejärel aastal 1908, võttis Saksa arst dr. Karl F. Nagelschmidt kasutusele sõna Diathermia ning viis läbi esimesed põhjalikud katsetused ning uurimustöö oma patsientidel. Tema oli ka see, kes kirjutas esimese Diatermia käsiraamatu aastal 1913.
Tänaseks on Diatermial baseeruv Tecarteraapia Kesk- ja Lõuna-Euroopas laialdaselt kasutusel olnud juba viimased 15-20 aastat. Tänapäevase Tekarteraapia leiutasid küll Hispaanlased, kuid kõige laiemat kasutust on see seade leidnud hoopis Itaalias, kus seda ei kasuta mitte ainult füsioterapeudid ja kiropraktikud vaid ka perearstid on väga teadlikud selle aparaadi toimest ja eelistest ning soovitavad seda teraapiat lahkelt oma patsientidele. No ja nüüd, „kõigest“ 104 aastat peale esimese õpiku ilmumist, on see aparaat olemas ka meie keskuses.
Füsioterapeudid kasutavad oma töös kolme tüüpi Diatermiat: Lühilaine, Ultraheli ja Mikrolaine Diatermia.
  • Lühilaineid kasutatakse näiteks sinusiidi ehk põskkoopa põletiku, neerukivide ja vaagnapõhja põletiku raviks. Head tulemused on meetodil ka lihasspasmide patoloogiate ravil.
  • Ultraheli tekitab lihaskudedes vibratsiooni tänu suurenenus vere juurdevoolule. Samuti pääseb UH lihastesse sügavamale kui mikrolained.
  • Mikrolaineid kasutatakse soojendamaks kudesid sügaval naha all ilma et nahapind kuumeneks. Kuna mikrolained ei ole suutelised suurt lihasmassi läbima kasutatakse seda tehnoloogiat põhiliselt nahalähedastes kudedes.
Põhiline erinevus on siis selles, mis kui sügavale on tekkiv soojus võimeline tungima ja sellest lähtuvalt valitakse ka vastav meetod vigastatud piirkonna ravimisel.  NB! Diatermia on tavapärase kirurginoa asemel kasutusel ka opisaalides. Täpsemalt on tegu Kirurgilise Diatermiaga ehk Elektrokirurgiaga mis on meditsiiniline meetod kõrgsagedusliku elektrivoolu abil bioloogilise koe lõikamiseks, kuivatamiseks ja koaguleerimiseks. Aparaat kasutab oma töös sagedusi 100 kHz – 5 mHz (1Mhz = 1000 kHz) ning temperatuur kudedes jääb vahemikku 60-99C aga temast me siinkohal rohkem ei räägi - ärge siis googeldades neid kahte seadet omavahel segi ajage ... :)

Tecarteraapia
Tecarteraapia aparaat CareTherapy®
​

Aparaat millest siinkohal räägime - CareTherapy® - kasutab töösagedust 450Khz kuni 680Khz ja võimsust 300W(CAP) ja 250(RES). Sageduse ja võimsuse omavahelise kombineerimisega tekitatakse teie kudedes Hyperthermia (ehk põhimõtteliselt palavik) temperatuur mis minimaalselt on 40C, maksimaalselt 45C ja seda sügavusel kuni 5cm. Ühe piirkonna soojendamine maksimum temperatuuril ei kesta üldjuhul üle 20 minuti aga protseduuri konkreetne kestvus sõltub ravitavast piirkonnast, selle pindalast ning kasutatavast võimsusest. Kombineerides eri modaalsusi (CAP ja RES) võib protseduur ajaliselt ka oluliselt pikemaks kujuneda. Samuti kulub aega nii aparaadi igakordsele programmeerimiseks sõltuvalt patsiendi konkreetsest vaevusest ning elektroodide ja keha vahele spetsiaalse kreemi kandmiseks ja hilisemaks puhastamiseks. Kreem on neutraalse pH-ga, allergeenide ning parabeenide vaba ja vahest sisaldab Aloet või kuni 10% Arnikat, millel omakorda on põletikuvastane toime. See kreem toimib elektromagnetlainete „juhtijana“ viisil nagu vesi vms juhib elektrit. Lained ise tekivad vaid elektroodi ja neutraalelektroodi vahel ning ei levi sellest alast kaugemale.
Seetõttu on seda ravi võimalik kasutada ka nt. rasedatel piirkondades, mis piisavalt turvalisel kaugusel beebist.

​Täna ei ole turul ühtegi teist meetodit millega oleks võimalik saavutada sarnast, sisuliselt riskivaba endotermilist efekti, mis ulatub niivõrd sügavale ja mille levimise piirkond ning ka sügavus on sedavõrd täpselt kontrollitavad. Mõelge võrdluseks näiteks tavalise soojakoti peale – kõige kuumem osa on just vastu nahka ja samavõrd, kui soe tungib sügavamale, sama kiiresti see soe ka jahtub ning hajub mööda keha laiali. Sooja tungimist sügavale kasutades traditsioonilisi meetodeid (parafiin, infrapuna, kuum vann, saun jms) takistab ka  homoöstaas, ehk meie keha loomulik jahutussüsteem – higistamine - mis lülitub koheselt tööle, kui temperatuur meie nahapinnal tõuseb. Selgituseks vast lühidalt siinkohal, et meie organism näeb katkematult vaeva, et meie keha sisetemperatuur püsiks stabiilselt 37C juures ajal, mil normaaltingimustes temperatuur meie nahapinnal võib eri piirkondades olla vahemikus 28-35C. 

Kuidas aga Diathermia masin ehk Tecarteraapia toimib ja mis hakkab  juhtuma meie kehas?
​

Termopenetratsioon ehk kudede soojendamine tekitab mõjutatavas piirkonnas vasodiliatsiooni ehk veresoonte laienemise mille tulemusena suureneb verevarustus, paraneb lümfivereringe, (millel on omakorda põletikuvastane toime). Sellel on ka luukoe taasteket soodustav toime (luumurdudest taastumine) ning samuti soodustab kollageeni taastootmist, mis on vajalik sidekudede elastsuse parandamiseks. Leiab aset terve rida metaboolilisi muutusi, mis kõik soodustavad kiiremat paranemist. Nii näiteks suureneb kudede vaheline metabolism, toimub kiirendatud CO2 väljaviimine, piimhappe vähenemine lihastes ning samaaegselt lisandunud verevarustus toob kudedesse juurde värsket hapnikku, toitaineid ning proteiine. Ravitavas piirkonnas muutub seetõttu pH tasakaal vähem happeliseks, mis kõik omakorda soodustab kiiremat taastumist ja vähendab armkoe teket. Diatermia soodustab ka lümfidrenaaži ning temast on abi parandamaks „kangete“ liigeste painduvust ja/või pinges lihaste lõdvestamisel. Diatermia õigel kasutamisel ei põhjusta protseduur patsiendil mitte mingisugust valu ega ebameeldivustunnet.
Diatermia puhul on põhiliselt kasutusel kaks modaalsust – „capacitive“ ja „resistive“ – mis ma siinkohal tõlgiks kapasiteetne ja resistiivne (ehk mahtuvuslik ja takistuslik). Neid kahte protseduuri (üldjuhul CAP pigem pehmete kudede ja RES rohkem luude-liigeste puhul) kasutatakse vastavalt sellele (või kombineeritult), milline on patsiendi trauma seisund – äge või krooniline. Kui aga patsiendil on akuutne trauma ja soojusteraapia on vastunäidustatud kuid magnetteraapia mitte, siis on võimalik kasutada hoopiski Athermy’t ehk atermiat mis tähendab, et lülitatakse välja soojendamismodaalsus ja kasutada masinat kui tavalist elektromagnetravi aparaati.
Füsioteraapia_Diatermia_Kristjan_Kitsing
Samas avamängus 5ndal Augustil Makedoonia vastu vigastas paraku Kristjan Kitsing tõsiselt oma hüppeliigest. Tänaseks on ta meil teraapias käinud kokku 6-l korral. Peale kolmandat teraapiaseanssi saime koondise arstilt vägagi sümpaatse tagasiside, mille kohaselt on ta (dr. Taivo Väärsi) positiivselt üllatunud niivõrd kiirest taastumisest.

​Kellel ja mis puhul on abi Tecarteraapiast!
​

Näidustused saab jagada väga lihtsustatult kolmeks Diatermia põhitoimete järgi:
  1. Analgeetiline ehk valuvaigistav toime
  2. Antispastiline ehk lihaspingeid leevendav toime
  3. Metabolismi hüperemees ehk vedelikke väljutav ja põletikuvastane toime
 
Ehk siis kõiki vaevusi mis korreleeruvad ühe või mitme toimega sellest grupist saab leevendada Diatermia kaasabil. Mõned näited levinumatest Ortopeedilistest ja Reumatoloogilistest vaevustest, mille puhul Diatermiast on abi kiiremaks taastumiseks:
  • Kaelavalud
  • Õla Periartriit ehk liigeseümbruse põletik
  • Epikonduliit ehk „tennisisti küünarnukk“
  • Tendoniit ehk kõõlustepõletik,
  • Kapsuliit ehk „külmunud õlg“,
  • Karpaalkanali sündroom ehk „hiirekäsi“
  • Risartroos ehk pöidlaliigese artroos
  • Gonartroos ehk põlveliigese artroos
  • Coxartroos ehk puusaliigese artroos
  • Plantaarfastsiit ehk „Kukekannus“
  • Lumbago ehk alaselja valu
  • Tursed ja hematoomid
  • Operatsioonijärgne ja traumajärgne ravi
  • Liigeste ülekoormusvigastused
  • Fibromüalgia, pubalgia
  • Taastumine luumurrust ja lihasspasmid
  • Naha infektsioonhaigused
           
Põhilisi vastunäidustusi on kaks:
  • Veritsus või sellele kaldumine (nt. Hemofiilia, nt. Hemorraagia, Aneurüsm)
    Kuna Diatermia protseduur suurendab vere juurdevoolu ning seeläbi tõstab vererõhku, võib see esile kutsuda veritsust. Naistele ei ole soovitatav teha diatermiat vaagnapiirkonnas menstruatsiooni ajal ega ka rasedana.
  • Akuutsed põletikprotsessid.
    Kuna akuutsete põletikute üheks osaks on nagunii kõrgenenud temperatuur siis veel täiendavalt tõsta temperatuuri kudedes mille temperatuur on nagunii kõrgendatud annaks soovitule vastupidise tulemuse ja valu võib hoopis suureneda.
Kuna selle protsessi käigus saab patsiendist osa elektriväljast siis mõningate eranditega üldjuhul vastunäidustuseks ka metallist implantaadid, rasedus, vähkkasvajad jms. Seda kas Teile saab või on mõtet teha Tekarit, otsustatakse alati esmavisiidil koos Kiropraktiku või Füsioterapeudiga.
 
Samas on selge, et igasugune elektristimulatsioon pole kunagi õigustatud juhul, kui sama ravitulemus on võimalik saavutatav sama kiiresti aga oluliselt lihtsamalt – näiteks kasvõi klassikalise kompressiga. Seda mitte ainult seetõttu, et selle masina näol on tegu kalli „mänguasjaga“ ja protseduur seega ka ise mitte kõige odavamate killast, terapeut peab olema kogenud ning omama piisavat praktikat vaid lihtsalt seetõttu, et eelkõige tuleb asju teha nii kuidas on kõige lihtsam ja patsiendile mugavam. Kui te lõikate porgandit tükeldades kergelt näppu siis te ka ju ei lähe EMO-sse kipsi paigaldama vaid piirdute lihtsalt kvaliteetse plaastriga.
 
Ja lisaks, mitte ükski masin, ükskõik kui geniaalne, ei asenda kunagi head spetsialisti – olgu selleks siis kas kogemustega Füsioterapeut, pädev Kiropraktik, Ostepaat või mõni muu manuaalterapeut. Minu isiklik on aga endiselt see et, parim tulemus sünnib koostöös: Terapeut-Masin-Patsient. Sealjuures terapeut selles võrrandis võib vahepeal ka vahetuda, näiteks kiropraktikust füsioterapeudiks ja siis tagasi.
 
Ja lõpetuseks parafraseerides üht Itaalia kolleegi: „Diatermia on ravimetoodika mille mõjust ja toimivusest on tehtud tänaseks väga vähe teaduslikke uuringuid, küll aga leiab selle ravimetoodika kasutajatena tuhandeid ja tuhandeid rahulolevaid patsiente“.
​

Ja vot ühe sellise südantsoojendava tagasiside saime oma patsiendilt, kui otsustasime tema peal proovida Tekarteraapiat:
Tagasiside Tecarteraapia ja Füsioterapeut Priit Tenistele
Teie Füsioterapeut!
0 Comments

NUTIKALT JA LÜHIDALT NUTIKAELAST ...

17/2/2017

0 Comments

 
Nutikael_kaelavalu
Katz Chiropractic and Rehabilitation Clinic on teinud pisikese hariva DMX röntgenvideo sellest, milline näeb välja kael ning mis hakkab juhtuma, kui kael on kaotanud oma loomuliku kõveruse ehk lordoosi. Sellised kõrvalekalded normist on sageli traumade (nt autoõnnetus) tagajärg, kuid ka uus moodne haigus nimega nutikael, põhjustab ajapikku kaela loomuliku kõveruse kadumist. Veidi graafilist materjali ning selgitavat juttu nutikaelast leiate ka minu ühest varasemast postitusest siit. 

Selgituseks vabas vormis tõlge inglise keelsest tekstist, mis videole lisatud:
  • Esimese kaela puhul näeb enam-vähem normaalse lordoosiga kaelalülide, diskide ning ligamentide liikumist. Videost on näha, kuidas seljaaju kanal püsib kenasti lülide vahel ning kuidas ligamendid hoiavad lülisid koos ja diskid ei puutu vastu seljaaju kanalit
  • Kahe järgneva puhul näeb normaalsest erinevat kaela ning nende lülide liikumist. Esimene kahest kuulub tõenäoliselt inimesele kes on üle elanud tõsise trauma aga viimane (profiilvaade 1:11 alates) on oma olemuselt üsna "klassikaline" sirgenenud nutikael. Erinevad uuringud juhivad tähelepanu sellele, et selline vähenenud või puuduv lordoos kaelalülide piirkonnas võib ning tõenäoliselt viibki valude tekkeni või diski kahjustuste ning väljasopistumiseni. Ekstreemsematel juhtudel võib aga seljaaju hakata "käima" vastu kaelalülisid. 

Lähitulevikus on mul aga tõsine plaan üks pikem postitus kirjutada üldse meid vaevavatest kaelavaludest, kui ka kaasuvatest pea- ning muudest valudest. Samuti kuidas neid füsioteraapia abil ennetada või nendega toime tulla - kas siis iseseisvalt või mõne hea füsioterapeaudi või kiropraktikuga koostöös.

Ikka pea püsti edasi, nina rõõmsalt päikese poole!
Teie Füsioterapeut.

0 Comments

KÄES ON MOVEMBER – VUNTSIKASVATAMISE KUU!

3/11/2016

0 Comments

 

(JA ISEGI OMA NAINE EI SAA MEID SEALJUURES TAKISTADA :))))

Movember
​November on kalendrikuu, mis lisaks kohe-kohe saabuvale isadepäevale ja vuntsikandmise propageerimisele - sealt ka nimetus Movember - kutsub eelkõige üles olevasi ja tulevasi isasid tähelepanelikkusele oma tervise suhtes. Pidevad terviseprobleemid tekitavad teatavasti stressi ja väsimust, mis omakorda toob endaga kaasa suhteprobleemid ning elukvaliteedi languse.

Eks ta üks paradoks ole, et oma autoga käib tavaline eesti mees täiesti vabatahtlikult, keskmise sagedusega nii kord aastas korralises õlivahetuses. Ja iga pisemagi võõrakõlalise krõbina või kolina peale, mis kostub nende plekist sõbra sisemusest tormatakse kohe kontrollima, et ega miskit tõsist lahti ole. Mis aga puutub iseenda regulaarsesse „hooldamisse“ kasvõi näiteks aeg-ajalt perearsti külastamine eesmärgiga vererõhku ja kolesteroolitaset mõõta, siis neid visiite kiputakse paraku lükkama kuhugi ebamäärasesse tulevikku. Ja kui oma naine kodus peale ei käiks, siis ilmselt naljalt üks mees oma jalga vabatahtlikult arstikabinetti  oma elu jooksul ei tõstaks. Nii juhtubki, et  mõnikord jääb paraku see „hoolduses käik“ vaatamata tõsistele krõbinatele-kolinatele ühe mehe sisemuses aga juba nii hiljaks, et sarnases tervislikus seisundis auto ilmselt pukseeritaks otsejoones romulasse...

Õnneks on viimastel aastatel hakatud kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis üha kõvema häälega teadvustama meestele, kui vajalik on lisaks liikumisele ning toitumisele ka oma tervisliku seisundi jälgimine ja regulaarne kontroll.
Kallid naised! Suts enam, kui nädala pärast pühapäeval on käes Isadepäev. Tuletage siis oma pere- ja sõpruskonna isadele meelde, et lisaks sellele kui olulised inimesed nad teie ja teie laste elus on, siis lisaks oma hingele on vaja ka enda ihu eest hoolt kanda. Ärge laske end eksitada sellest, et me tavaliselt ei kurda (sest teatavasti "tõeline" mees ju kannatab vaikides). Ainult oma füüsise eest hoolt kandes on ka tulevikus meil jaksu omi lapsi ja lapselapsi vajadusel kas kukil kanda või nendega palliplatsil võidu joosta! Mehed on ju tegelikult see "õrnem sugupool" - hoidke siis mehi ja saatke meid ka tulevikus arsti juurde oma tervist kontrollima, seda eriti kui vanust juba 40+! Ning ärge laske end eksitada meie jorinast ning väidetest, et meile pole seda jama vaja... 

Teie Füsioterapeut.

Ja lisaks spordile, tasakaalustatud toitumisele ning perearsti regulaarsele külastamisele saab üks mees oma ihu eest hoolt kanda ka Füsioterapeuti külastades. Kinkekaarte isadepäevaks (ja mitte ainult) leiate näiteks siit.

0 Comments

SIIS KUI KALAMEES LÄHEB SEENELE VÕI FÜSIOTERAPEUT KALALE – KÄES ON ALASELJAVALU KÕRGHOOAEG!

31/8/2016

0 Comments

 
Seljavalu puusavalu jalavalu artikkel
Käimas on siis juba mõnda aega see tore osa aastast, mil usinamad korilased siirduvad pea igapäevaselt metsa seenele või siis marjule ning kätte on jõudnud ka tagumine aeg maast üles võtta ja keldrisse tallele paigutada talvekartul. Ebameeldiv osa aga mis sageli nende tegevustega kaasneb on „magus“ alaseljavalu ja lihaste kangus järgmisel hommikul. Tunne, mida vaid veidi aitas leevendada eelmise õhtu saun (saunast ja sellega seonduvast kirjutasime pisut siin ja kirjutame veidi veel ka tulevikus).

 Alaseljavalust ja mõningatest sellega seonduvatest müütidest.

Alaseljavalu tekkepõhjuste ja ravi kohta liigub ringi igasugu erinevaid teooriaid ja mõtteid, mõned rohkem – mõned vähem tõesed aga kuna homo sapiens on üks ütlemata keeruline elukas, siis mina isiklikult arvan, et absoluutset tõde ei ole ja saagi olla. See mis aitab üht patsienti ei pruugi aidata teist, kuigi pealtnäha on probleem sama.  Seljavalu üldse on üks enimlevinud valudest ja arvata võib, et igal rohkem või vähem praktiseerinud arstil-füsioterapeudil-kiropraktikul on välja kujunenud omad teooriad, mis üht või teist konkreetset valu põhjustab või siis kuidas midagi ravida. Viimasel kümnendil on alaseljavalu ravimisele kuluvad summad aga järsult kasvanud kuigi rahva tervis erilisi paranemise märke ei ilmuta - pigem vastupidi. Eks oma süü selles on nii meie (üha enam istuvas) eluviisis, kui ka aina kallinevates ravimites-kreemides-geelides. Igaljuhul näib mõistlik kogu see alaseljavaluteema pisut enam lahti kirjutada.

Alaseljavalu puusavalu ishias
Alaseljaks ehk nimme-ristluu piirkonnaks nimetatakse seda selja osa mis algab rinnakorvi alt. Alaseljavalu ise on väga levinud valu, mida ilmselt iga inimene kogeb mingil hetkel oma elu jooksul. See valu võib olla väga tugev ning on ka üks sagedasi põhjuseid töölt puudumiseks. Samas, on alaseljavalu tihti „iseparanev“ aga kui mitte, siis leidub efektiivseid ravivõimalusi.
Alaseljavalu sümptomid võivad varieeruda tuimast ebamugavustundest kuni terava, torkiva valuni. Valu võib muuta vaevaliseks liikumise või takistada teid toolilt-voodist püsti tõusmast või sirgena seismast. Akuutne valu tabab teid ootamatult, tihti sporditrauma või näiteks mõne  eseme tõstmise tagajärjel. Valu, mis kestab kauem kui 3 kuud loetakse krooniliseks aga kui teie valu ei ole taandunud ning ei näita paranemise märke 72h möödumisel tuleks konsulteerida arstiga või mõne manuaalse terapeudiga.
Valu, mis järgneb raskete esemete tõstmisele või liigsuure koormusega treeningule on enamasti tingitud lihaspingest. Vahel aga on alaseljavalu põhjustatud väljasopistunud diski poolt. Disk survestab närvi ning valuaistingut on tunda kiirguva valuna tuharast kuni jalalabani. Seda valu nimetatakse ka ishiaseks. Samuti võivad olla valu põhjustajateks seljalülide fassettliigeste põletik. Ning oluline on tähelepanu juhtida asjaolule, et tihti tunneb inimene küll valu alaseljas aga põhjus võib asuda hoopis mujal asetsevates lihastes-sidemetes.
Alaseljavalu sümptomid, mis vajavad kohest reageerimist!  Kui tunnete tugevat valu alaseljas, mis on järgnenud kukkumisele või vigastusele on vaja ennast  lasta koheselt üle vaadata .Teised alaseljavaluga kaasuvad sümptomid, mis vajavad kiiret arstlikku kontrolli on, kui teil kaob kontroll oma soole või põie üle, nõrkus jalgades, palavik või valu köhimisel või urineerimisel.  Kontrolliks on mõistlik pöörduda suuremate haiglate EMO-sse. 

Puusavalu kõver selg
Ja nüüd te küsite, et kes on süüdi?
  • Süüdlane nr.1: Teie töö 
Kui teie tööülesanneteks või selle osaks on näiteks tõstmine, tirimine, paigutamine või miski muu tegevus mis paneb teid oma selgroogu pöörama ja painutama, siis see tegevus võib tuua endaga kaasa alaseljavalu. Kuigi, ka terve päev kontori lauataga istumine kätkeb endas samuti ohtusid, eriti kui teie tool on ebamugav või vastupidi – soosib „lösutamist“. Sellest viimasest  - Homo Computerus – saab lugeda siit.
  • Süüdlane nr.2: Teie kott 
Vaatamata sellele et, te kannate oma seljakotti, käekotti, spordikotti, koolikotti jne ühel õlal on ikkagi teie alaselg see, mis toetades teie ülakeha kannab sealjuures siis ka igat lisandunud raskust mida te omale õlale olete võtnud. Nii ka näiteks täiesti tühi kott võib pingestada alaselga, eriti, kui kannate seda päevast päeva. Seega, kui te just peate sageli kaasas kandma endaga suurt raskust kaaluge ratastel variante.
  • Süüdlane nr.3: Teie treeningrutiin 
Ülepingutamine spordisaalis või golfirajal on üks sagedasematest lihaste ülekoormuse põhjustest ning see ülekoormus omakorda lõpeb alaseljavaluga. Eriti altid olete sellisesse nõiaringi sattumisele juhul, kui teie töönädal möödub staatilises sundasendis ja siis nädalavahetusel siirdute pikkadeks intensiivseteks tundideks end agaralt „rehabiliteerima“  jõusaali või terviserajale.
  • Süüdlane nr.4: Teie kehahoiak 
Teie emal oli ja on jätkuvalt  õigus, kui ta teid korrale kutsub, et te seistes ajaksite selja sirgu või ei vajuks toolis istudes kõveraks. Teie selg toestab teie kaalust tingitud koormust kõige paremini kui te ei lösuta.  See tähendab istumist hea nimmetoega toolil, õlad taga, jalad toetatud väiksele jalakõrgendusele. Seistes jagage keharaskus võrdselt mõlemale jalale. 

  • ​Süüdlane nr. 5: Väljasopistunud disk 
Lülisamba lülide vahed on polserdatud geeljate kettakujuliste padjakestega mida kutsutakse diskideks. Diskid koosnevad säsituumast ja seda ümbritsevast sidekoelisest võrust ja on altid vanusest või vigastustest tingitud kulumisele. Nõrgenenud disk võib rebeneda või välja sopistuda ning selle tulemusena avaldada survet ümbritsevatele kudedele ja närvijuurtele mis toob endaga kaasa üliintensiivset valu.
  • Süüdlane nr. 6: Kroonilised vaevused 
Mitmed kroonilised vaevused võivad viia alaseljavalude tekkeni.  Spinaalstenoos on  lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslik seisund mis võib tuua endaga kaasa surve seljaaju närvijuurtele. Lumbaalstenoosi ehk nimmekanali stenoosi  korral aheneb lülisamba kanal, mille tulemusel pitsuvad nimmepiirkonna närvijuured. Sponduliit ehk lülisamba põletik viitab kroonilisele seljavalule ja põhjustab selja kangust mis on tingitud seljalülide põletikust. Fibromüalgia põhjustab laialdasi lihasvalusid, sealhulgas seljavalud, samuti puukborrelioos ehk Lyme’i Tõbi. 

Kes kuuluvad alaseljavalu riskigruppi? 
Lühidalt – kõik! Mõningatel andmetel 80% mõningatel lausa 90% inimestest kogeb mingisugust seljavalu ühel või teisel eluetapil. Enamus neist saab oma alaseljavalu esmakogemuse kuskil 30ndate eluaastate lõpuks. Tõenäosus, et teid tabab alaseljavalu suureneb vanusega. Muud riskitegurid on ülekaal, passiivne eluviis ja tööd/tegevused,  mis hõlmavad endas raskuste tõstmist ning töö sundasendis.

Alaseljavalu diagnoosimine 
Diagnoosida saavad arst-kiropraktik-osteopaat aga meie med. süsteemis pädeb hetkel ainult arsti diagnoos! Et aidata oma arsti tuvastada alaseljavalu tekke põhjust olge täpne oma valu iseloomu kirjeldamisel, millal valu algas, kirjeldage kaasuvaid sümptome ja kui on, siis ka varasemaid (kroonilisi) valu juhte. UH, MRT ja röntgenülesvõtted on olemasolu korral mõistlik kaasavõtta aga teie arst suunab vajadusel teid täiendavale uuringule ka ise.

Kodune ravi. 
Kuna (ala)seljavalu on enamasti põhjustatud lihaste ülekoormusest, siis sageli on ta iseparanev. Teatud tegevustega samas on võimalik taastumist kiirendada. Lühike voodirahu, soojendavad padjad-pudelid või ka soe vann aitavad lihasvalu ajutiselt  leevendada (ettevaatust selle vanni käigus külmetamisega). On igati mõistetav, et kui teie selg valutab siis hea meelega te voodist ennast välja ei ajaks, kuid kui tegu on lihasvenitusega siis teie arst soovitab teil naasta oma igapäeva elu juurde nii ruttu kui võimalik. Erinevatest internetis levivatest uuringutest võib välja lugeda, et rohkem kui kaks-kolm voodipäeva võivad valu hoopis hullemaks teha ja lihaste toonus ning painduvus hakkavad tasapisi hoopis veelgi vähenema.

Jooga ja Pilates. 
Kui teie seljavalu pole taandunud ca 3 kuu jooksul siis abi võib leida joogast ja pilatesest. Ühes uurimustöös anti ühele osale grupist raamatud soovitustega, kuidas oma seljavalu ravida ja teine osa käis lihtsalt 12 nädalat joogatundides. Viimased kogesid oluliselt vähem seljavalu ning nende paranenud enesetunne kestis veel mitmeid kuid peale treeningute lõppu. Samas uuringus oli ka öeldud, et leevendust leiab ka lihtsalt venitusharjutusi tehes. Veenduge aga, et teie treener omab piisavalt kogemust seljahaigete treenimisel ning oskab erinevaid harjutusi vastavalt valu eripärale ja põhjustele modifitseerida.
​

Akupunktuur. 
Kas akupunktuuriga saab alaseljavalu ravida? Uurijad jagunevad siin mitmesse leeri. On olemas uuring mis hõlmas üle kuuesaja pikaaegse seljavalu käes vaevelnud täiskasvanud katsealuse ja mille tulemused on mõneti üllatavad. Need testgrupi liikmed kellel stimuleeriti akupunktuuri punkte (hambatikkude abil), said samad head ravitulemused kui need, kellel  tehti nö „päris“ akupunktuuri - nõelte abil, kas individuaal kui standardiseeritud programmi alusel. Omamoodi üllatus oli ka see, et pärast 7 nädalt kestnud  ja 10st seansist koosnenud ravi  olid kõik need testgrupi liikmed, kellele tehti või simuleeriti akupunktuuri saanud olulist leevendust oma seljavaludele võrreldes selle osaga grupist keda raviti tavapäraste meetoditega (tabletid, geelid jne).

Selgroo manipulatsioon - kiropraktika. 
Kiropraktikud ning ka osteopaadid kasutavad alaseljavalu raviks selgroo manipulatsiooni – kätega avaldatakse survet selgroo lülidele ning seda ümbritsevatele kudedele. Selline ravimoodus aga ei pruugi  sobida alati ja  igaühele.
​

Massaaž ja Füsioteraapia. 
Massaaž pakub leevendust seljavalu puhul. Eriti, kui seda kombineerida harjutuste ja venitustega. Uuringutest selgub, et patsiendid, kes rakendasid kõiki kolme tegevust korraga said tagasi oma mobiilsuse kiiremini ja kergema vaevaga  ning kogesid vähem nii pikaajalist kui lühiajalist valu. Kui aga alaseljavalu on teid aktiivsest elust juba pikalt eemal hoidnud siis hästi planeeritud  taastusravi on abiks lihaste tugevdamisel  kiirendamaks teie naasmist oma igapäeva tegevuste juurde. Manuaalne füsioteraapia ja füsioterapeudi juhendamisel tehtavad venitused, tugevdusharjutused ja madala koormusega kardiotreening (nt. Kepikõnd), tõstmaks toonust ning andmaks võhma aitavad teil taastuda ilma selga liigselt koormamata.
Diski prolaps ehk sopistumine ja blokaadisüstBlokaadisüst
Medikamendid-süstid. 
Nõrgemat sorti alaseljavalu saab enamasti leevendada käsimüügiravimitega. Valuvaigistavad kreemid aitavad lihasvalu korral. Tugeva või kroonilise valu korral kirjutab valuvaigistava retseptiravimi teile teie raviarst. Kui lihtsamad teraapiad ja ravimid ei aita võib teie arst soovitada teile valuvaigistavaid süste. Üks enam teadaolevaid protseduure on blokisüst ehk siis närvikanali blokaadi süst, mis on suunatud põletikulise närvijuure tuimestamiseks. Üldjuhul  sisaldavad sellised süstid steroidsed ravimeid.

Operatsioon. 
Kui kauakestev valu takistab juba teie igapäeva elu ning kõik eelnev pole andud tulemust siis võib osutuda vajalikuks lõikus. Olenevalt, mis on lõikuse näidustuseks võib kirurg eemaldada teilt väljasopistunud diskiosa, laiendada ruumi selgroo  ümber ja/või ühendada omavahel kaks selgroolüli. ​
Põlvevalu
Kuidas vähendada alaseljavalu tekkepõhjuseid?
Siinkohal tuleb kohe alustada ühest järjekordsest müüdist:  vähendamaks vigastuste riski peaks selg olema võimalikult painduv. Vastupidi! - et vähendada riski saada tõsisem seljatrauma peab teie selg olema pigem üksjagu jäik. Kanadas asuva Waterloo ülikooli kinesioloogia professor ning tunnustatud selgroo biomehhaanika spetsialist Dr. Stuart McGill toob võrdluseks silla analoogi. Liig liikuv ja paindlik sild, nagu seda on näiteks rippsild, pole väga vastupidav ning rasketes tingimustes puruneb kergesti. Samal põhjusel vajab meie selg selleks, et koormusele vastu pidada parajal määral jäikust. Küll aga kui „sild“ on täiesti monoliitne ja jäik on too tuule ja tormise vee poolt tekitatavatest kahjustustest tingitud mõranemisele üsna vastuvõtlik. Paindlikkust vajame me eelkõige oma puusades, põlvedes ja hüppeliigestes. Samamoodi on suur müüt see, et selg peab olema väga tugev. Tegelikult ei vigasta inimesed oma selga üldjuhul mitte üht suurt ja rasket  asja tõstes vaid pigem mitut väiksemat asjakest ning seda tegevust siis pika aja vältel järjepidevalt korrates. Seega oma kümnete ja kümnete kurgi-, moosi  ja  seenepurkide põrandalt riiulisse ladumisega on tõenäosus oma seljale liiga teha kordi suurem kui korra või kaks ämma juures diivanit ühest seinast teise tõstes. Mida aga teil vaja on, on vastupidav selg.

Selja tugevdamine. 
Istesse tõusu harjutused ei aita kaasa teie selja paremale tervisele ning kuus-pakk kõhulihased ei ole märk vastupidavast seljast vaid lihtsalt järjekordne müüt. Kaks harjutuste tüüpi, mis aga võivad olla abiks seljavalude vähendamisel on painduvus ja venitusharjutused. Painduvusharjutuses ette kummardudes te venitate oma selja ja puusa lihaseid. Sirutusharjutuses te painutate end tahapoole ning arendate neid lihaseid mis toestavad selgroogu ja venitate kere eesmisi lihaseid. Ühe näitena oleksid jalatõsted, mida tehakse põrandal kõhuli olles ja samas asendis keretõsted jalad maas. Aga sõltuvalt sellest, mis on teie seljavalu põhjustajaks on siiski ka mõningaid harjutusi mida teha ei tohiks. Rääkige kindlasti enne harjutustega alguse tegemise oma terapeudiga sellest, mis tüüpi harjutused on teile lubatud.

Seljavalu ennetamine. 
Inimkeha vananemisest tingituna ei ole olemas mingit kindlat viisi kuidas alaseljavalu ennetada, kuid on tegevusi aitamaks teid vähendada seda riski. Jälgige oma kehakaalu ja hoolitsege, et see püsiks normi piires. Treenige ja liikuge regulaarselt. Koormuste tõstmisel kasutage oma puusi, mitte selga ega jalgu. Ka see viimane „jalgadega tõstmine“ on samuti müüt. Korrektne tõstetehnika asetab koormuse teie puusadele mitte põlvedele. Sügav kükk ajal kui raskust tõstate toob endaga kaasa pikemas perspektiivis põlve artriidi kuna te ülekoormate raskusega põlvekedra kõõluse, surudes põlvekedra elik patella reieluu põntade vahele. Pärast mitmeid korduvaid liigutusi kulutab ülekoormus ära kõhre põlvekedra all tuues sellega kaasa kõige levinuma tõve - põlve osteoartroosi.

​Hoolitsege selle eest, et teie töökoht oleks ergonoomiline ja tööasend ei „aitaks kaasa“ alaseljavalu tekkele. Vältige sundasendeid. Müütide müüt on aga see, et kui teil on sagedased alaseljavalud siis lihtsalt „leppige sellega“ ja elage edasi. Enamik seljavaludest on ennetatavad või ravitavad. Seljavalude ennetamiseks külastage oma terapeuti juba enne valude ilmnemist - siis  kui te tunnete end „elu vormis“. Paluge tal kontrollida  teie üldfüüsist ja lihaste seisukorda ning anda teile oma hinnang teie liikumisaparaati tulevikus ohustada võivatest riskiteguritest võttes aluseks just konkreetselt teie igapäeva tööd-tegemised, vajadused, harjumused ning elu- ja liikumisviisid. Ning siis ka muidugi soovitused-harjutused nende riskitegurite maandamiseks.

Füsioterapeut Priit Teniste Saaremaal
Ja pika jutu lõpetuseks:

​Olge ja jääge positiivseks ning külastage regulaarselt oma
 Füsioterapeuti - ka see aitab väga palju kaasa Teie alaseljavalude ennetamisele või nendega toimetulemises.

Teie Füsioterapeut!

0 Comments

KALLIS, ME SAAME LAPSE!

31/8/2015

0 Comments

 
Võib ju tekkida üsna õigustatud küsimus, et mida teab üks mees rasedusest, kuid ärgates  naise kõrval, kel viimasel ajal pea igal teisel hommikul mõni uus „kaebus“ leidub - alates arusaamatutest valudest seljas-puusas ja igalpool mujal, lõpetades jalakrampidega - julgen ennast juba väikest viisi eksperdiks pidada. Eriti, kuna see teekond pole meil esimene kord läbida. Sinna kõrvale täienduseks akadeemilisi teadmisi TÜ päevilt ning patsiendid, kes õnnelikus lapseootuses mind külastanud ja pisuke kogemustepagas ongi ette näidata, mille põhjal oma arvamust avaldada. 

Rasedus ja Manuaalne Füsioteraapia

Rasedustest
Aeg-ajalt ikka tuntakse huvi, kas rase tohib käia füsioteraapias. Kui Teil pole arsti poolt diagnoositud vastunäidustusi (nt. rasedustoksikoos, tõsisemad komplikatsioonid või raseduse katkemise oht) siis füsioteraapia ja massaaz on raseduse ajal Teile suureks abiks  pakkumaks leevendust selliste levinud vaevuste korral nagu alaseljavalud või näiteks jalakrambid. Samuti aitab füsioteraapia ette valmistada Teie keha sujuvamaks raseduse kulgemiseks ja sünnituseks. Füsioteraapia ON mõeldud kõigile ja on vägagi mõistlik otsus lisada see ühe tegevusena rasedusaegse tervise ja füüsise eest hoolitsemise päevakavva. Hoolitsega vaid kindlasti selle eest, et füsioterapeut Teie õnnistatud olukorrast ikka teadlik oleks.

Füsioteraapia ja seljavalud.

Seljavalud on ilmselt rasedusega kaasnev probleem nr.1 – siin siis pikemalt peatukski. Hinnanguliselt on suurusjärk naisi, kes kogevad seljavalu raseduse ajal kuskil 50 ja 70% vahel. Seljavalu põhjused varieeruvad eri rasedatel, kuid valdav enamus kogeb valu mõnel neist alltoodud põhjustest:

1.       Lisandunud hormoonid,
2.       Keha tasakaalukeskme nihkumine
3.       Suurenenud kehakaal
4.       Halb/muutunud kehahoiak
5.       Lisandunud stress

Viimase 40 aasta jooksul on esmasünnitajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Märtsis 2014 toimunud konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» tõi naistearst dr. Szirko välja, et kui 1990. aastatel jäi esmasünnitaja vanus 22 ja sünnitajate keskmine vanus 25 eluaasta juurde, siis praegu on esmasünnitaja keskmine vanus tõusnud juba üle 25 ja sünnitajate keskmine vanus ligineb 30 aastale. Tänu asjaolule, et paljud naised rööprähklevad kõrghariduse omandamise ning tänapäeva üha nõudlikumaks muutuva karjäärielu vahel on järjest enam naisi otsustanud saada oma esimese lapse alles peale 35ndat eluaastat ning mõneti on selle kõige tagajärg ka see, et paljud rasedad on igapäevaselt füüsiliselt oluliselt vähem aktiivsed. Selline vähenenud kehaline aktiivsus toob endaga kaasa tõsiasja, et järjest vähem rasedaid on füüsiliselt piisavalt heas vormis rasedusega (ka sünnitusega) kaasneva pidevalt suureneva kehalise koormusega ning organismi muutustega toimetulekuks.  

Füsioteraapia kui valuvaigisti.

Naistele, kes otsivad eri viise toimetulekuks selle reaalsusega võib tulla üllatusena et neljale ülaltoodud põhjustest saab otsest abi füsioteraapiast. Ja tihti kaasneb sellega leevendus ka viimasele – viiendale. Füsioterapeut töötab individuaalselt iga patsiendiga, et välja töötada patsiendi-spetsiifiline raviplaan vähendamaks patsiendi vaevusi, läbi valu tekke algpõhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamise. Füsioterapeut  alustab valu ja pingete leevendamisega juba esimesel kohtumisel, nii et lahkudes tunnete end kindlasti paremini kui kabineti uksest sisse astudes.

Kuigi erapraksises töötava füsioterapeudi külastamiseks pole  saatekirja vaja, siis oleks mõistlik enne oma arsti või ämmaemandaga siiski konsulteerida, et olla kindel, et Teil pole  vastunäidustusi. Lisaks, arsti saatekirjaga (ja eeldusel, et saate aja) on meie riikliku süsteemi füsioterapeutide teenused Teile tasuta. 

Rasedus
Füsioterapeudi raviplaan on terviklik lähenemine tüüpilistele valu põhjustajatele:

·         Kehahoiak ehk rüht
·         Liigeste  joondumine
·         Lihastugevus
·         Paindlikkus
·         Pitsunud närv

Lisandunud kehakaal, halb kehahoiak, stress ja kontroll tasakaalu keskme üle ei ole teineteisest sõltumatud. Nihe keha tasakaalu keskmes mõjutab otseselt kehahoiakut mis omakorda paneb kerelihased intensiivsemalt tööle. Lisandunud koormus põhjustab väsimust, mis omakorda vähendab soovi olla füüsiliselt aktiivne. Puudulik kehaline aktiivsus omakorda põhjustab stressi. Kuigi see pole lihtne siis sellise doominoefekti vähendamiseks on füsioteraapia siinkohal suureks abiks,

Alaselja valu on vaat, et liigagi laialdaselt levinud kaebus tulevaste emade seas. Raseduse ajal toodab organism erinevaid hormoone, neist üks on relaksiin. Relaksiin pehmendab sidekudesid, et beebil oleks kergem välja tulla. Lisaks sidekudede pehmenemisele suureneb raseduse edenedes ka emakas, muutes keha tasakaalukeset. Surve alla jäävad selgroog ja seljalihased. Kõhulihased üksi ei saa enam emaka suureneva kaaluga hakkama ning osa sellest jääb seljalihaste hooleks.

Rasedus ja seljavalu
Kahejalgse ehk Homo Sapiensi üheks rasedusprobleemiks on asjaolu, et kasvav loode asub kõhu eesosas, mistõttu raseda naise raskuskese asetub puusadest ettepoole, mis omakorda suurendab ohtu kõhuli kukkuda. Kui emakas ja laps kasvavad siis ema keha tasakaalukese liigub tahapoole suurendades sellega selja nõgusust nimmepiirkonnas. Tiinetel neljajalgsetel loomadel sama muret ei ole, sest ema raskuskese jääb kogu järglasekandmise perioodi vältel esi- ja tagajäsemete vahele. Väike erinevus selgroo ehituses võrreldes meestega, võimaldab naistel suurendada selgroo nõgusust selleks, et kompenseerida kõhus areneva lapse aina kasvavat raskust. Selline muutus lisab aga veelgi koormust seljalihastele, mis kannavad hoolt selle eest, et naine siiski ei kukuks ümber. Raseduse jätkudes põhjustab liigeste kehv joondumus lihaspingeid rinnalihastes, mille tõttu õlad liiguvad ette ja mis omakorda lisab pinget kaelalihastesse, õlalihastesse ning selja keskossa. Kui nende lihaspingete vabastamisega ei tegeleta siis need jõud liiguvad edasi alla, alaselja lihastesse – ala mis on juba eelnevalt suurenenud koormuse all tingituna keha tasakaalukeskme nihkumisest.

Täiendavalt,aitavad terapeutilised harjutused suurendada füüsilist vastupidavust, eelkõige puusades, seljas ning kõhus. Arendades neid piirkondi aitame me kehal valmistuda paremini sünnituseks. Ja lõpetuseks, terapeutilised harjutused raseduse ajal soodustavad ja toetavad keha kiiremat taastumist sünnituse järgselt. Need aitavad tõsta lihaste toonust mis omakorda parandavab metabolismi, vähendavad üldist väsimust ja aitavad kaasa kehakaalu kiiremat langemist raseduseelsele tasemele.

Rasedusaegsed valud
Sageli arvatakse, et füsioteraapia on mõeldud vaid  operatsiooni või vigastuste järgseks taastumiseks.

See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid. 
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.

Kodused harjutused raseduse ajal.

Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.

Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.

Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:

·      Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
·      Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
·    Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;

Kutsetunnistusega Füsioterapeut Priit Teniste ja Beebi
Rasedus ja sünnitus paneb naise keha ääretult suure lisakoormuse alla. Füsioteraapia saab Teid aidata kergendada selle lisakoormusega toimetulemist. Ennetav ja teadlik lähenemine oma keha ettevalmistamisse olemaks võimalikult tugev, paindlik ja stabiilne kogu raseduse kestvuse aja annab Teile täiendava vahendi, et Teie raseduse kulg saaks olema võimalikult positiivne ja murevaba.

Ning ka hiljem, kui Teie väike ilmaime on sündinud ja tahab enamus aega oma ärkvel olekust olla Teie süles või puusal, et siis sealtkaudu turvaliselt maailmaga tutvust teha, olete te füüsiliselt oluliselt paremas vormis talle seda kõike võimaldama. Lisaks jätkates harjutuste tegemist, üldist aktiivset eluviisi ning aeg-ajalt külastate oma füsioterapeuti väldite ka tulevikus suuremaid terviseprobleeme.

Teie Füsioterapeut


0 Comments

Jooksuaeg on käes ...VOL.1

18/6/2015

0 Comments

 

Enimlevinud vigastused jooksusõpradel ja kuidas neid võimalustmööda vältida

Kaasaegne Maratoonar
Kohe on pööripäev ja ametlik suve algus. Metsaalused ja linnatänavad on juba mõnda aega täidetud värviliste isenditega, kel samm kindel ja silmis võidurõõm ning  kehad  kaetud ultramoodsa tipptehnoloogiaga mõõtmaks ja analüüsimaks iga nende liigutust ja südamelööki, et siis hetk hiljem seda infot sotsiaalmeedias sõpradega jagada. 
Jah, need on need jooksusõbrad, kellel on seljataga sadu tuhandeid läbitud inimmeetreid treeningutel ja võistlustel. On  ka teine kontingent isendeid (nende hulka kuulun hetkel paraku ka mina), kes alles mõtlevad ja koguvad julgust, et teha see esimene ja kõige raskem samm välisukseni. Sest  me kardame neid ohte ning raskusi mis ootavad meid ees maailmas mis täidetud värske õhu ja linnulauluga ja kus oleme sunnitud olema üksi iseenda ja oma mõtetega.  Siin on kohane parafraseerida ühe kuulsa astronaudi veel kuulsamat lauset ja öelda, et esimene jooksusamm on väike inimkonna jaoks aga päratult suur sellele kes selle astub. Et aga Teid veelgi enam inspireerida, siis kunagi küsiti ühelt tuntult Eesti korvpallitreenerilt peale mängu, et kuidas ta ennast vabastab mängu ajal kogunenud pingetest. Ja vastus oli lihtne - kas minna jooksma või hakata jooma. Kindlasti soovitan Teile esimest varianti sest siis ei koorma Te enne vigastuste teket (neid juhtub paratamatult) haigekassat ja  võite olla kindlad, et kui midagi peakski juhtuma siis ulatavad Teile abikäe nood samad inimesed, kes valisid mingil põhjusel tolle teise tee ning toetavad riiki  aktsiisi tõusuga seatud eesmärkide täitmise raskel ja libedal rajal.  

On üpris kindel ning uuringutega tõestatud, et alustades oma jooksja „karjääri“ saabub varem või hiljem Teid kimbutama mõni vigastus. Mõningate hinnangute kohaselt kogeb lausa 80% jooksjatest keskmiselt kord aastas kas väiksemat või suuremat vigastust. Enamik neist vigastustest on põhjustatud ülekoormusest – rakendades lihastele ja luustikule korduvalt liigtugevat jõudu pikema aja jooksul. Järsud muutused treeningute mahus, sõltumata sellest kas tegu on algaja või juba veteran-treenijaga, võivad samuti olla vigastuste tekkepõhjuseks. Paljudel harrastajatel on ka lapsed kes sportlikult aktiivsed ja võivad kurta samade probleemide üle millest allpool juttu teen. Aga ärge laske end sellest häirida - kõige vastu leiab abi kui ei ole just surmatõbi. 

Aga et jutt seekord väga pikaks ei läheks, siis hetkel vaid lühike loetelu kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest jooksusõpradel: 

Jooksuvigastused
1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber või taga on enamasti üsna kindel märk patellafemoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv.

2.       Kannakõõluse põletik
Põletikuline ja paistes achilleuse- ehk kannakõõlus on kude mis ühendab kanda jala säärelihastega ja selle vigastus võib olla tingitud eri põhjustest.

3.       Plantaarfastsiit
See raskesti hääldatav seisund on valu jalatalla all mida põhjustab põletik, ärritus ja plantaarfastsia rebend. Kasutatakse ka nimetust Kukekannus. 

4.       Luuümbrise põletik
Torkiv valu jalasääre eeskülje lihastes. Üks kõige närivamatest valudest on luuümbrise põletik ehk periostiit.

5.       Niude-sääre paela sündroom
Iliotibiaaltrakti ehk niude-sääre paela sündroom põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis. 

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus, mis on põhjustatud suurest raskusest ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus, mida luud pole suutelised välja kannatama.

7.       Hüppaja põlv
Patellar tendinitis on vigastus mida kutsutaksa hüppaja põlveks. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all.

8.       Hüppeliigese sidemete venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab hüppeliigeses tõsist valu.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse.

10.      Villid
Villid võivad tekkida jalale (põhiliselt kand aga mitte ainult) suvalisel, tavaliselt kõige vähem oodatud ajahetkel.

11.     Hõõrdumised
Enamikul pole sellest pääsu. Kui paljas nahk hõõrub vastu paljast nahka – reite siseküljed näiteks – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks.

12.     Pisted küljes
Neid valulisi pisteid küljes, roidekaare all kogeb ca 70% jooksjatest. 

Iga regulaarse jooksja, mitte ainult neil kes treenivad maratonideks, üheks suurimaks väljakutseks on vältida vigastusi või vähendada juba tekkinute vigastuste mõju miinimumini. Tegelikult on see kõikide spordialadega tegelevate harrastajate ja profisportlaste suurimaks väljakutseks. Täiendades oma treeningprogrammi  regulaarsete füsioteraapia ja spordimassaaži seanssidega aitate vähendada lihaspingeid ja tundlikkust ning kiirendate ka taastumist, mis omakorda võimaldab sagedasemat treenimist. Samuti paraneb Teie kehahoiak ning väheneb tuleviku vigastuste tekkeoht.
Mida siis füsioteraapia ja spordimassaaž Teie treeningutele õigupoolest juurde annab?
Vähenenud lihaste jäikus ja tundlikkus
Kui Te mõtlete sellele viimasele korrale millal endale haiget tegite siis tõenäoliselt Te hõõrusite seda piirkonda. Puudutamine ei ole mitte ainult instiktiivne käitumine valu korral aga samuti loomulik, teaduslikkult tõendatud viis toetamaks keha iseeneslikku paranemist. Massaaž parandab vereringet, aidates sellega kaasa hapniku ja toitainete jõudmist kudedesse mis vajavad neid paranemiseks. Massaaži manuaalne surve stimuleerib arteriaalset rõhku ja tõstab lihaste temperatuuri. See kiirendab oluliselt toitainete viimist verest rakkudesse ja rakkudest jääkainete eemaldamist verre ning toetab organismi selle taastumisfaasis peale treeninguid. Lisaks aitab massaaž kiirendada armkoe ja liidete paranemist mis põhjustab jäikust ning valu taastumise ajal.

Lühem taastumisaeg peale treeninguid
Lihasvalu on põhjustatud jääkainete nagu piimhape ja süsihape akumuleerumisest lihaskudedes peale treeninguid. Suurendades lümfiringe stimulatsiooni aitab massaaž neid elimineerida. Treening  koormab ja traumeerib liigeseid ning neid ümbritsevaid sidemeid mille tulemusena viimased kipuvad pingesse minema ning muutuvad kangeks. Massaaž jällegi parandab liigutuste ulatust, lihaste paidlikkust ja vähendab lihaspingeid.

Paranenud kehahoiak
Massaaž venitab ning vabastab lühenenud lihaseid taastades nende liikumisulatust. Lisaks stimuleerib see nõrku, lõtvu lihaseid. Kombineerituna taasbalansseerib see tegevus  lihaseid mis tuntavalt parandavad rühti, soodustades  effektiivsemat liikumist ning ennetab või vähendab olemasolevaid või tulevasi halvast kehahoiakust tingitud vigastusi.

Kiirem taastumine peale vigastusi.
Massaaž aitab ennetada vigastusi ning toetab vigastustest paranemist. Paljud pehme koe vigastused võidavad massaažiteraapiast mis vähendab armkoe teket ning soodustab vedelike teket mis on vajalik kudede paranemiseks. Paranenud vere- ja lümfiringe soodustab kudede taastumist ja vähendab põletikku. Massaaž võib keskenduda konkreetsetele lihastele või piirkondadele (sageli vanade vigastuste tulemus) et hoida neid tervetena ja hoida ära probleemide süvenemist.

Valust vabastamine
Massaaž vähendab valu, blokeerides aju poolt saadetavaid valusignaale ja stimuleerides närvisüsteemi, soodustades sellega lõdvestumist. See võib samuti vähendada spasme ja lihaskrampe ja parandada verevarustust vigastuse tulemusena kahjustada saanud närvides. Suurem osa jooksuvigastusi tekib ülekoormusest, tänu korduvale mõjule pikema aja vältel. Ilmselgelt, vaadates jooksutreeningute olemust, on see murekohaks igaühele kes valmistub või võistleb jooksudistantsidel.

Et vältida katkestamist peale mitmeid kuid raskeid või ka mitte nii raskeid treeninguid on mõistlik otsida abi varakult. Kohe, kui tunnete ebamugavust või esimesi kergeid valuaistinguid, mis teile muret valmistavad on parim mis Te teha võite pöörduda spetsialisti poole kontrolli, et vältida edasisi võimalikke kahjustusi ja ennetada tulevasi või süvenevaid vigastusi. 

Peale pühi siis kirjutan juba detailsemalt nendest 12st vigastusest ja lisan ka mõningad lühikesed soovitused kuidas neid võimalust mööda ennetada või juba tekkinud vigastuste mõju leevendada ning ravida. Jätkuvalt panen südamele, et kui vigastus on tõsine siis täpse diagnoosi paneb ja raviplaani määrab vaid arst!
Seniks aga ilusat Võidupüha, Head Jaani ja pidage vägijookide ning –tegudega piiri! Ega’s vigastused vaid spordisõprade seas laastamistööd tee!
Picture
Teie Füsioterapeut!
0 Comments

Mis toimub suletud uste taga ehk ühe hea manuaalse füsioteraapia visiidi köögipool.

16/5/2015

0 Comments

 
Luumurdudest sinikate või liigese limapauna põletikuni (bursiit) on füsioterapeutidel eriline oskus analüüsida inimese füüsist ning aidata taastada selle optimaalset sooritusvõimet. Varustatud kaasaegse tehnoloogia ja suurte teadmiste- ning kogemustepagasiga on füsioterapeudid pädevad aitama diagnoosida (NB! diagnoosi paneb patsiendile alati vaid ja ainult arst) ning ravida suuremat osa enimlevinuid tervise- ning liikumishäireid. Kuid vaatamata reale väga vingetele tehnilistele „mänguasjadele“ – näiteks laserravi – on ja jäävad nende kõige effektiivsemaks tööriistadeks ikkagi nende käed.

Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit. 

Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.  

Esmalt – hindamine ehk analüüs.

Kogenud Füsioterapeut
Ühe hea ja asjatundliku füsioterapeudi esimeseks tegevuseks visiidi käigus on patsiendi hindamine ja tema füüsise hetkeolukorra analüüs. Olge valmis selleks, et teie füsioterapeut esitab vägagi detailseid küsimusi vigastuse tekkimise kohta ning ka Teile esmapilgul täiesti asjasse puutumatutena tunduvaid või kohati ka lausa piinlikkust tekitavaid küsimusi. Nimelt vigastus või kaebus, mis väljendab end ühes piirkonnas võib hoopis olla tingitud mõne teise piirkonna vigastusest, põletikust, ülekoormusest või alatreenitusest. 
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud  harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.

Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et : “Ohoo, ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“ 

Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.

Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti kaheksa kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas proffessionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“  - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.

1. Manuaalne Füsioteraapia

Parim kasutusviis: igat laadi vigastuste korral
See nn „käed-küljes“ lähenemisviis eristab manuaalseid füsioterapeute teistest tervisetöötajatest. Kuigi manuaalne teraapia võiks viidata paljudele erinevatele võimalustele, kasutavad füsioterapeudid enamasti ravivõtteid nagu venitamine, massaaž ja lihaste tugevdusharjutusi parendamaks patsiendi aju ja lihaste vahelist kommunikatsiooni eesmärgiga taastada keha õiget funktsionaalsust (liikumine ja mehhaanika). Sealjuures võib teadmistega ning vastavalt koolitatud füsioterapeut kasutada ühe visiidi käigus nii ravi- kui spordi kui muude massaažitehnikate võtteid. Manuaalne füsioteraapia on esmane meetod kõrvaldamaks liikumisaparaadi piiratud liikuvust ning aitamaks patsienti taastada liigutuste maksimaalset võimalikku ulatust. Manuaalne füsioteraapia on see, mis peaks ja võiks olla iga raviplaani selgroog ning mitte aga meetodid nagu külmaravi või elektriline stimulatsioon.   

2. Jää

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad põletikud ja tursed
Jää on väga oluline komponent vigastuse ravis eriti just akuutsete vigastuste korral. Kasutades jääd vigastatud kohal ahendab see veresooni ning on effektiivne vahend vähendamaks või ka ära hoidmaks põletikku mis sageli kaasneb (turse) ja järgneb (põletik) vigastusele. Külmaravi võib samuti aidata liigesel maksimaalselt säilitada oma liikuvust ja parendada sellega ka manuaalse teraapia tulemust. Kuigi raske on määratleda just seda kõige effektiivsemat jää kasutamise metoodikat on siiski külma kasutamine põletikulistel kohtadel näidanud märkimisväärset tulemuslikkust alandamaks turset pehmete kuded vigastuste korral. Külmaravi soovitatav kasutusaeg on koheselt peale trauma teket ja kuni 72 tundi peale seda, sõltuvalt kehapiirkonnast 5-15 minutit.

3. Kuumaravi

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad lihasspasmid ja pinged
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral. 

4. Ultraheli

Ultraheli
Parim kasutusviis: Sideokoe vigastused
Kasutades teraapia käigus ultraheli laineid (inimkõrvale kuuldamatud helid) eesmärgiga soojendada kudesid sügaval kehas võib ultraheli teraapiast olla abi lihaste lõdvestamisel ning mis aitab keha ettevalmistada manuaalseks teraapiaks või harjutusteks. Terapeut kasutab Ultraheli seadet suunamaks  ultraheli laineid otse ja turvaliselt nahapinnale. Katsetustes rottidega on ultraheli ravi andnud häid tulemusi suurendades ligamentide ehk sidemete paranemise kiirust. Siiski märksa rohkem teste ja katseid on veel vaja teha, et veenduda samasugusestes heades näitajates kohaldades ultraheliteraapiat inimeste juures.

5. Laserravi

Laserravi
Parim kasutusviis:  Lihas- või sidekoe vigastused     

Laserteraapias on   kasutusel spetsiaalse lainepikkusega valgus, eesmärgiga stimuleerida paranemise kulgu väga sügaval nahaalustes kudedes. Parimal võimalikul juhul võib laserravi aidata alandada või vähendada  turseid, lihasväsimust ja valu. See võib samuti aidata terapeuti liigutada ja manipuleerida  vigastatud liigest põhjustamata sealjuures patsiendile liigset valu või ebamugavust.

6. Venitusravi

Parim kasutusviis: diski ehk lülivaheketta väljasopistumine
Kui me seisame püsti siis meie selgroog kannab pidevalt kogu meie keha raskust mis omakorda muudab taastumise seljavaludest  keeruliseks. Venitusravi kätkeb endas selgroolülide omavahelist eraldamist ja vabastamist, võimaldamaks närvidele enam ruumi ja vähendamaks survet diski kõhrele. Mõned uuringud on näidanud, et venitamine on effektiivne ravi vähendamaks valu ja parendamaks elukvaliteeti patsientidel kes kannatavad väljasopistunud lumbaar (alaselg) diski käes. Ja kuna selle meetodiga ei kaasne kirurginoa alla minekut on see võimalik alternatiiv patsientidele kes ei saa endale pikka taastumisperioodi lubada.

7. Funktsionaalne Elektriline stimulatsioon

TENS
Parim kasutusviis: Lihaste jõu taastamiseks 

Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud. 

8. Harjutused

Parim kasutusviis: kõiksugu vigastuste vältimiseks või nendest paranemiseks
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.

Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud! 

Teie Füsioterapeut!  

0 Comments

Pea-, Kaela- ja Õlavalu – The Upper Crossed Syndrome - Kõigi Maade Netisõltlased, Ühinege!

2/12/2014

0 Comments

 
Seljavalud ja pinged
The Upper Crossed Syndrome (UCS) puhul on tegemist nende lihaste düsbalansiga, mis paiknevad kaela ja ülakeha piirkonnas. Seda sündroomi võiks ehk  eesti keelde tõlkida kui Ülemine Ristipidine Sündroom või Längus Õlgade Sündroom (LÕS). Kuigi isiklikult leian, et selline tõlge pole päris korrektne siis paraku hetkel midagi paremat ka pakkuda pole, seega kasutame siis hetkel sellist varianti. Siit ühtlasi väljakutse meie Sõnaus 2015 osalejatele...

Kõige sagedamini esineb seda sündroomi inimestel, kes veedavad terve päeva laua taga nina arvutis. Või kes lihtsalt on pikki päevi kehva kehahoiakuga istuvas või mõnes muus sundasendis. Ohustatud on kindlasti ka kooliõpilased – eriti pikakasvulised - sest kuigi laste füüsilise arengu- ja kasvukiirus on erinev siis koolilauad ja -toolid on meil õppeasutustes üldjuhul fikseeritud standardse kõrgusega.

Längus Õlgade Sündroom
Längus Õlgade Sündroom tähendab seda, et pinges ja lühenenud trapetslihase ülaosa ja abaluutõstur turjal ristub rinna eesosal pinges ja lühenenud suure- ning väikese rinnalihasega. Nõrgenenud kaela süva painutajad eesmiselt, ristuvad selgmiselt nõrgenenud trapetslihase kesk- ja alaosaga. 

Selline muster toob endaga kaasa teatud liigeste talitluse häirumise, eriti just esimese kaelalüli ja kuklaluu vahelises (atlanto-occipital) liigeses, C4-C5 (C=kaelalüli) segmendis, viimase kaela- ja esimese rinnalüli(cervicothoracic) vahel, õlaliigeses ja T4-T5 (T=rinnalüli) segmendis. (V. Janda 1988)

Mida see kõik siis tähendab? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et 4-5 lihasgruppi on liigses pinges ja võivad panna aluse tervele pikale ahelale probleemidele, mis omakorda põhjustavad õlaliigese talitluse ebakõla, kaelavalusid, peavalusid ja valu abaluude vahelisel alal. Selleks, et teha kindlaks kas tegu on  LÕS-ga tuleb vaadelda järgmisi muutusi inimese kehahoiakus:

o    Õlgade suhtes ette kallutatud pea asend – Kujutlege oma vaimusilmas joont mis algab Teie pealaelt, kulgeb kõrvade juurest läbi õlgade alla maa suunas. Kui Teie kõrvad on sellest joonest eespool on Teil probleeme rühiga, mis aajajooksul võib süveneda tõsiseks probleemiks.

Kutsetunnistusega Fusioterapeut
o    Suurenenud kaela nõgusus (lordoos)  ja selgroo rindkere kumerus (küfoos) – Küürselg Quasimodo oleks siinkohal heaks visuaalseks näiteks. 

o    Tõstetud ja ettepoole pööratud õlad (protraktsioon) – Ütlus „pea õlgade vahel“  kirjeldab poosi üsna tabavalt. See kehahoiak kujuneb välja siis, kui Teie rinnalihased on pinges ning lühenenud ja Teie abaluude vahelised ning alused lihased on liiga nõrgad et hoida abaluid ja õlgu taga. Selle tulemusena õlad pöörduvad sissepoole.

o     Abaluude abduktsioon ja pöördumine väljapoole   – Abduktsioon tähendab seda, et abaluu (scapula) eemaldub selgroo suhtes küljesuunas ja pöördub väljapoole .Abaluu keskmine/alumine serv tõuseb nähtavale ja pöördub väljapoole juhul kui on nõrgenenud eesmine saaglihas. Näiteks kui vaadata inimest profiilis või seljatagant jääb mulje nagu oleks tal tiivad ja kui näiteks Teie sõber kolleeg saab panna oma sõrmed Teie abaluu alla ja võtta sellest sõrmedega kinni on Teie abaluud pöördunud väljapoole.

Küfoos ja Lordoos
Längus õlad
Lisaks sellele, et inimese rüht on halb - nagu kuri multikategelane kuskilt Disney klassikutest – ja et ta on ilmselt tüdinud kuulamast oma lakkamatult näägutavat (istu/seisa sirgelt) ema või abikaasat - peaks ta olema ka väga mures selle üle, mida taolised rühimuutused toovad endaga kaasa keha lühi- ja pikaajalise heaolu ning tervise kohapealt.

Ülaltoodud kirjeldustes toodud olukorrad tekitavad Teie keha mõnes piirkonnas ülepingeid ja vigastusi kompenseerimaks teise piirkonna lihaste düsfunktsionaalsust. Või siis ka seda, et kuna mõned piirkonnad tegelevad kompensatsiooniga, lülituvad välja mõned teised lihaspiirkonnad mis peaksid töötama ja mis samuti omakorda põhjustab ülakeha ebastabiilsust. Või siis on lihtsalt teie õlavööde üldfüüsiliselt nõrk. Juba täna võite kogeda esmaseid tagajärgi nagu näiteks närvivalu kaelas ja kätes, peavalusid ja häireid õlavarre ja õlaliigese piirkonnas (rotaator manseti probleemid).   

Pikemas perspektiivis võib LÕS viia osteoartriiidini ja degeneratiivsete liigesehaigusteni.

Mõned lihtsad harjutused selleks, et ise ennast aidata:
Nr.1 
    Nr.2
Harjutus ukse augus
Harjutused nutikaela ja pingetest vabanemise tarbeks
Harjutus 1: 

Lähteasend: Toetu vastu seina nii, et su kannad, tagumik, ülaselg ja pea oleksid toetatud vastu seina. Tõsta käed üles 90° nurga alla ja kõverda küünarnukkidest selliselt, et küünarnukid on vastu seina, peopesad väljapoole suunatud. Seejärel proovi käed mööda seina üles lükata, nii kõrgele kui võimalik, hoides lähteasendit, ideaalis käsivarred on vastu seina. Algul võid proovida ka lihtsalt seista lähteasendis.

Harjutus 2: 

Seisa ukseavasse, aseta peopesad vastu uksepiita. Alusta küünarnukid 45° nurga all, siis 90° ja siis 135°. (Selliselt saavad venitatud kõik sinu rinnalihase eri osad.) Suru oma ülakeha uksepiitade vahelt läbi. Hoia venitust kuni 30 sekundit.

Ja kui tunnete, et vajate lisaks harjutustele veel abi, siis ootan Teid meelsasti enda juurde teraapiasse. Teie Füsioterapeut.
Rullimise harjutus
0 Comments

Jõulud pole enam mägede taga ja kaugel see Sõbrapäevgi on ...

24/11/2014

0 Comments

 
Ja kui nendest kahest päevast ei piisa, siis on veel olemas Aastavahetus, Vabariigi sünnipäevad, Jaanipäevad, sünnipäevad, igasugu aastapäevad... No ja kui ka sellest kõigest veel ei piisa siis lihtsalt nädalapäevad. Põhjuse leiab alati!

Niisiis, et omaltpoolt algatuseks panustada päkapiku kingikoti rikkalikkusesse on saadaval alates 1sest Detsembrist kinkekaardid vabalt valitavas vääringus. Kinkekaarte saab salongist kohapealt või neid on võimalik saata postiga (nagu vanasti kirju saadeti). Tasuda saab nii sularahas kui ülekandega - viimasel juhul ehk ülekandega maksmise soovist palun teada anda e-posti aadressile.

Fusioteraapia kinkekaart

"Peenike" kiri: Kinkekaardid kehtivad 6 kuud alates allakirjutamise hetkest ning neid saab vajadusel, kui summa ületab ühe soovitud Füsioteraapia seansi maksumust, kasutada mitmes osas. Kui kinkekaart on väiksemas summas kui soovitud teraapiateenus siis tuleb lihtsalt teha juurdemaks. Kinkekaarte ei saa vahetada rahaks ega ka uuteks kinkekaartideks ning samuti ei tagastata vaheraha, kui teenuse maksumus on väiksem kinkekaardil märgitud väärtusest. 
0 Comments

Vigastused korvpallis ehk miks pöörduda füsioterapeudi poole?

16/11/2014

0 Comments

 
Korvpall ja füsioteraaapia
Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina ning lihaste põrutused ehk „puukad“ – nimekiri on pikk ...

Kes on kossu mänginud see teab, et traumasid ikka juhtub - mõnel vähem, mõnel rohkem. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva“ pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Võrdluseks siinkohal: näiteks, kui olete autoomanik, siis iga kahtlase hääle puhul pöördute esimesel võimalusel tehnilise hoolduse poole. Miskil põhjusel aga oma keha puhul loodame, et küll see varsti ise üle läheb. Vanemaks saades probleemid süvenevad ja võivad lõppeda tõsisemate traumadega, mis jätavad meid palliplatsilt oluliselt pikemaks ajaks eemale kui tahaksime ja ka taastumine vigastusest on vaevalisem ning pikem.

Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara.

Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.

Aastal 1982 alustas NCAA (National Collegiate Athletic Association, www.ncaa.com )  andmete kogumist mis puudutas vigastusi kõrgkooli sportlaste seas kasutades selleks loodud vigastuste monitoorimise süsteemi (ISS – Injury Survelliance System). See konkreene uuring põhines ca 182000 vigastusel kaardistamisel, mis koguti 16 aasta vältel (1988-89 kuni 2003-04) ja arvesse võeti treeningute ja mängude ajal saadud vigastusi (1 vigastust 1 sportlase kohta), mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja mille tulemusena sportlane oli aktiivsest tegevusest eemal vähemalt ühe päeva.  

Tegu on küll Ameerika maalt pärit uuringuga ning mis puudutab eelkõige noori aga paralleele saab tõmmata kindlasti ja on ju üldteada fakt, asjad lähvad vanusega ainult hullemaks J.

NATA (National Athletic Trainers' Association, www.nata.org ) ja NCAA poolt läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutasid korvpalli vigastusi olid sellised:
  • 22% meeskorvpalluritest koges vähemalt ühte vigastust aastas mille       tõttu oli treeningutest ja mängudest eemaldatud pikemaks ajaks.
  • 42% vigastustest hõlmasid hüppeliigese/jalalaba piirkonda.
  • 11% vigastustest - puusad ja reied.
  • 9% vigastustest olid põlve piirkonnas.
  • Kõikvõimalikud väljaväänamised oli kõige levinum vigastuse tüüp (43%).
  • 60% vigastustest saadi treeningutel, mis toob teravalt esile korraliku soojenduse ja venituse vajalikkuse enne põhitreeningut.
  • 59% mängu ajal juhtunud vigastustest saadi mängu teisel poolajal, mis näitab väsimuse osakaalu suurust vigastuste põhjustamisel.

Lisainfot huvi korral selle uuringu kohta leiab NATA kodulehelt: https://www.nata.org/journal-of-athletic-training, issue: J Athl Train. 2007 Apr-Jun; 42(2).


Teie Füsioterapeut.

0 Comments

KUI PUUSAD ON KANGED JA PÕLVED VALUSAD... 

26/10/2014

0 Comments

 

Kui piinab puusa ja põlvevalu...

PuusavaluQuadriceps femoris lihasgrupp
VÕIMALIK SÜÜDLANE
NR.1  - TENSOR FASCIAE LATAE EHK LAISIDEKIRME PINGULDAJA.

Valu puusades ja põlvedes vähendab tänapäeval paljude inimeste elukvaliteeti sest sunnib loobuma spordist, tantsimisest , aiatöödest ja nii mõnestki muust naudingut pakkuvast tegevusest. Kuigi näiteks jooksmine on tore ja tervislik tegevus siis jooksmine ebatasasel pinnal võib teinekord endaga kaasa tuua valu puusas või põlves. Samuti võib sellist valuaistingut põhjustada teatud tingimustel ka kõndimine, matkamine, suusatamine või rattasõit ning liikumisega võrreldes ebaproportsionaalselt pikad päevad istuvas asendis, olgu see siis kontoris laua taga või kodus diivanil. Kokkuvõtvalt saab öelda, et „süüdi“ sellise valu tekkes on pidev ülekoormus lihasele (liigne treening-koormus) ning seda seisundit omakorda võimendab ka üleliigne kehakaal.

TFL (tensor faciae latae) ehk laisidekirme pinguldaja ja Gluteus Maximus ehk suur tuharalihas suunavad oma jõu läbi ITB (iliotibial band) ehk reie sidekirme kaudu puusa ja põlve. TFL abistab inimest puusa ja põlve painutamisel, pöörab reit sissepoole (üks võimalikest X-jalgsuse põhjustajatest), stabiliseerib puusa ning põlve seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. TFL on lihas, mille poolt põhjustatud valuaistingut võib patsient tunda puusaliigeses ning piki reie väliskülge kuni põlveni välja. Samuti võib TFL tekitada sügavat valu istmikuluu ja reie suure pöörla vahelisel alal. Pärast pikka istumist võib olla raskendatud puusa sirutus ja seetõttu ei saa inimene püsti tõustes kohe sirgeks ning käima hakkamine on raskendatud - puusad on „kanged“.  Samuti võib olla raskendatud valu tõttu ka näiteks külili lamamine ja -magamine.  

Kui keegi soovib seda lihast – laisidemekirme pinguldaja - ise oma kehal üles leida siis asetage oma näpud puusanukist välja poole (kahe sõrmelaiuse võrra, külje suunas) ja kandke raskus sama külje jalale. Lihas pinguldub. Raskuse kandmisel teisele jalale lihas lõdvestub ja sõrmed vajuvad lihase sisse. Sellest saate aru, et olete õiges kohas.

Kui tundsite ennast ülaltoodust puudutatuna ja sooviksite saada leevendust, siis kuigi ka kodustest venitusharjutustest võib saada veidi abi on siiski vajalik ka trigerpunktide massaaž. Sealjuures isegi kui teil on diagnoositud artriit, kõhrkoe kahjustus või sidemete vigastus, tuleks siiski sümptomite leevendamiseks proovida masseerida trigerpunkte puusa- ning reielihastes mis on tihti peamiseks valupõhjustajaks - asi millega saab Teid aidata teie füsioterapeut.

Trigerpunktid lihasvalu TFL
0 Comments

    ​FÜSIOTERAPEUT PRIIT TENISTE

    FÜSIOTERAAPIA BLOGI

    Olles tänaseks füsioteraapia vallas tegev juba üle 25 aasta, siis  on selle ajaga tekkinud nii mõnedki mõtted, mida siin lehel teiega jagada soovin. Kindlasti ei pretendeeri see blogi mitte mingisugusele absoluutsele meditsiinilisele tõele, vaid lähtub ennekõike oma isiklikest kogemustest.

    Head lugemist ja kaasamõtlemist!


    ARHIIV

    October 2021
    March 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2018
    April 2018
    September 2017
    August 2017
    February 2017
    November 2016
    October 2016
    August 2016
    January 2016
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014


    KATEGOORIAD

    All
    Achilleuse Kõõlus
    Adhesiivne Kapsuliit
    Ajupõrutus
    Akupunktuur
    Alaseljavalu
    Alkohol
    Artriit
    Blokaadisüst
    Cauda Equina
    COVID-19
    Desinfitseerimine
    Diatermia
    Diski Prolaps
    Diski Sopistumine
    Elektriravi
    Esmaabi
    Füsioteraapia
    Gluteus Maximus
    Gluteus Medius
    Gluteus Minimus
    Harjutused
    Hemipleegia
    Hernia
    Hüppaja Põlv
    Iliotibiaaltrakt
    Ishias
    Jalavalu
    Jooksja Põlv
    Jooksmine
    Kaelavalu
    Kannavalu
    Kasvuvalu
    Kinkekaart
    Kolesterool
    Kõõlused
    Koroonaviirus
    Koroona Viirus
    Korvpall
    Krooniline Valu
    Küfoos
    Kukkumine
    Külmaravi
    Külmunud Õla Sündroom
    Külmunud Õlg
    Kuumaravi
    Laisidekirme Pinguldaja
    Laserravi
    Latentsed Trigerpunktid
    Libedus
    Ligamendid Ehk Sidemed
    Lihas
    Lihaspinged
    Lihasrebendid
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihasvalu
    Liigesvalud
    Lordoos
    Lülisammas
    Lülivaheketas
    Lülivaheketta Sopistumine
    Lumbaalstenoos
    Luumurd
    Luuümbrise Põletik
    Magnetravi
    Manipulatsioon
    Massaaž
    Metatarsalgia
    Mortoni Neuroom
    Nutikael
    Õlavalu
    Õlu
    Õlu
    Osteoartroos
    Patella
    Peapõrutus
    Peavalu
    Piriformis
    Plantaarfastsiit
    Põlvevalu
    Puusad
    Puusavalu
    Radikulopaatia
    Rasedus
    Reie Nelipealihas
    Reumatoidartriit
    Rüht
    Ruumlht
    Saun
    Sciatica
    Seljavalu
    Spinaalstenoos
    Sponduliit
    TECAR Teraapia
    TECAR-teraapia
    Tensor Fascia Latae
    Trauma
    Trigerpunktid
    Tuharavalu
    Ülekoormus
    Ületreenitus
    Ultraheli Teraapia
    Valu
    Venitusravi
    Verejooks
    Vigastus
    Vitamiinid

    RSS Feed

PT Trigeenika OÜ  |  reg nr. 11269515  |  KMKR EE102203116  |  Tel: +372 50 72149 
almaretervis@almaretervis.com | www.priitteniste.com  |  www.almaretervis.com 
© 2020-2022  PT Trigeenika OÜ
 
​SEB EE60 1010 2202 6199 0224   |  LHV EE93 7700 7710 0436 4945
            SWIFT: EEUH EE 2X   |   SWIFT: LHVB EE 22