Manuaalne ja Aparaatne Füsioteraapia
  • TERE TULEMAST!
    • WELCOME!
  • Uudised
  • Saare uudised
  • Minust - Priit Teniste
    • Publikatsioonid
    • About me - Priit Teniste
  • Mis on Füsioteraapia?
    • Massaaži eri liikidest
    • KKK
  • TECAR teraapia
    • TECAR Respiratoorne >
      • TECAR Respiratory Capenergy
  • Kehakoostise analüüs BIA Tanita MC-780MA-s
  • Rullmassaaž
  • Teenused ja hinnad
    • Services and Pricelist
    • Asutustele
  • Kontakt ja Registreerumine
    • Contact and bookings
  • Tagasiside ja küsimused.
    • Feedback and Questions
  • Minu JUTUNURK
  • Harjutusi
  • Tule meile TÖÖLE!
  • Kliendiandmete töötlemise kord

VALUST JA VALUVAIGISTITEST, AGA MITTE AINULT ...

30/9/2017

0 Comments

 
Lihasvalu
Mõned nädalad tagasi palus mind ajakiri Tiiu, et ma kontrolliksin üle ja kommenteeriks omalt poolt nende kirjutatavat artiklit erinevatest valudest ja nende leevendamise viisidest. Selle kirjutatava loo (lugu ise ilmus Oktoober 2017) üheks osaks ja inspiratsiooniallikaks oli aga ka SL Õhtulehe veebivariandis ilmunud tõlkeartikkel üpriski intrigeeriva pealkirjaga „Eluohtlikud vead - Üheksa Kümnest inimesest võtavad valuvaigisteid valesti ja teevad sellega endale liiga“. Kuna pealkirjas toodud väide tundus üpris dramaatiline, siis hakkasin huviga otsima algallikat millel selline väljaütlemine tugineb ja lõpuks leidsingi. Uuringu sisuks  polnud just päris täpselt see, mida pealkirjas väideti sest nagu sageli kipub olema – refereerides refereeritut mis omakorda on refereering - tegu siis  U.S. Pain Foundation’i poolt läbiviidud uuringu tulemustega - võib algne mõte kaduma minna. Selle uuringu, mis hõlmas 1300-t osalejat ja uuris pigem tarbijate käitumist käsimüügis olevate valuvaigistite ostmisel (valiku tegemist). Üks peamisi selle uuringu järeldusi oli see, et ligi 97% tarbijatest väidavad end tundvat täiesti turvaliselt, kui peavad iseseisvalt otsuse langetama omale „parima“ valuvaigisti välja valimisel pakutavatest.
Uuring on küll Ameerika päritolu aga eks see tabletilembus (tänu inimlikule laiskusele )on üha süvenev ka siin samas kodusel  Maarjamaal.  On ju hulka kiirem-lihtsam-valutum  iga murekoha tarbeks üks tablett krõbistada kui trenni minna ja menüüd muuta (valu põhjuseks võib olla ka ülekaal).

Õlavalu
 Ma ei hakka kogu seda uuringut siinkohal teile täismahus  tõlkima, aga eredamad „tulemused“  tooksin välja küll.
​
Valiku tegemisel:
  • Ca pooled (45%) vastanutest ei võta käsimüügi ravimit ostes arvesse nende poolt juba samal ajal tarbitavaid retseptiravimeid.
  • Üle poolte (58%) vastanutest ei võta arvesse valiku tegemisel oma juba olemasolevaid muid vaevusi ja tervisehädasid (nt. vererõhk).
  • Kaks kolmandikku (65%) ei võta arvesse teisi, juba tarbitavaid käsimüügi ravimeid
  • Kolm neljast vastanust (75%), vanuserühmas 60+ ei võta ravimi valikul arvesse oma vanust (ja sellest tulenevaid ealisi iseärasusi)
  • Ja üks viiest vastanust (20%) ei võtamitte ühtegi ülaltoodud neljast riskifaktorist valiku tegemisel arvessse, erinevate käsimüügis olevate valuvaigistite vahel valikut langetades.
Samas, väga paljudele ei sobi tegelikult käsimüügiravimid valude leevendajana üldse. Näitena siinkohal, et kui teid vaevab mõni seede- või südameprobleem või te olete vanem kui 60 aastat siis mõned NSAID-d ehk maakeeli MSPVA-d (Mitte Steroidsed Põletiku- ja Valuvastased Ained) võivad suurendada riski südamerabanduseks või sisemisteks verejooksudeks. Siinkohal oleks meil siin riigis ilmselt abi selle soovi jõustumisest, et ka apteekerid saaksid ligipääsu Tervise Infosüsteemile ehk Digilukku, mis omakorda annab neile võimaluse märgata seda, mis valuvaigisti ostjal omal on meelest läinud või mida ta mõnd ravimit ostes oluliseks ei pea. 

Eestis on paraku hetkel veel see (süvenev) probleem, et  määratakse raviks esmalt valuvaigisteid (kindlasti mitte kõikjal ja ilmselt sageli ka patsiendi tugeva survestamise tulemusel) ja kui need ei aita, siis veel kangemaid valuvaigisteid. Vähemalt sellist tagasisidet olen ma saanud üpris suurelt osalt oma patsientidest.
Hiljuti aga avaldas näiteks Harvard Medical School oma lehel artikli, mis väidab, tuginedes erinevatele uuringutele (PubMed) , et alaseljavaludest vabanemiseks vaevuste algstaadiumis pole valuvaigistitest üldse abi. Aastaid on teada ka tõsiasi, et valdavalt on alaseljavalu nö iseparanev. Veebruaris 2017 välja antud ravisoovitustes (USA) arstidele tuuakse välja näiteks järgmist:
Alaseljavalude puhul mis kestavad alla 12 nädala proovige ravi esmalt:
  • Soojaravi (soojakotid-geelid-vann-parafin, UH ja magnetravi, Tecarteraapia)
  • Massaaži
  • Akupunktuuri
  • Seljamanipulatsioonid (kiropraktika, osteopaatia, füsioteraapia)
Kui ülaltoodust ei leia abi siis MSVPA ravimitest ja lihaspingete leevendajatest võib olla abi. Kuid võttes arvesse võimalikke kõrvalnähtusid ei peaks need olema esmane valik.

Kroonilise alaseljavalu korral (valu mis kestab üle 12 nädala) proovige:
  • Harjutusi (venitused, tasakaaluharjutused, harjutused mis tugevdavad kere keskosa lihaseid)
  • Füsioteraapiat
  • Akupunktuuri
  • Mindfulness’il – baseeruvad teraapiaprogrammid mis on mõeldud valu ja valust tungitud stressiga toimetulemiseks (kroonilisel valul on soodumus saada ka psühholoogiliseks probleemiks ja valu võib ka „peas kinni“ olla)
Muud lähenemised, nagu näiteks Tai Chi, Joga, Pilates jne võivad samuti abiks olla. 
Kui ülaltoodust pole abi siis ravi MSVPA-de, Tramadooli või Duloxetiin kaasabil võiks tulla kõne alla... AGA! igasugu opioidid ja muud tugevatoimelised ravimid tuleks jätta viimaseks võimaluseks, siis kui kõik muu on läbi proovitud. Koos oma raviarstiga on sealjuures lõpuni läbi arutatud kõikvõimalikud kaasuvad kahjulikud kõrvalmõjud, et olla kindel, et viimased ei kaalu üle saavutatavat leevendust. Näiteks opioidsete ravimite tarbimise lõpetamisel kaasnevad sageli tugevad võõrutusnähud ja viimaste tugevus sõltub tarbitud kogustest ja ajast.
Picture
​Ehk siis lihtne soovitus on – ennetage! Liikuge regulaarselt, hoidke kehakaal normi piires, toituge tervislikult ja vältige stressi, nii palju kui võimalik. Ja külastage regulaarselt mõnd manuaal- või füsioterapeuti.

Tabletivaba sügishooaega soovides,
Teie Füsioterapeut!

0 Comments

METT SAAB MÄÄRIDA MOKALE AGA MITTE AINULT!

23/1/2016

0 Comments

 
Saun
​Omal ajal - aastal 1992 - kirjutasin oma TÜ Ravikehakultuuri õpingute lõputöö teemal: "Saunaleili toime liikumisaparaadi ja südame- veresoonkonna funktsionaalsetele näitajatele". Ei hakka toonase kirjutise sisu siin pikemalt lahkama ja  ütlen vaid, et saun ei tule kunagi kellelegi kahjuks, kui just leili, temperatuuri ning saunaõlledega tugevalt liialdama ei kiputa.
​Nüüd, kui viimaks on käes talv ning pikisilmi oodatud lumi  katab maad on ärksam osa elanikkonnast leidnud üles ja tolmust puhtaks pühkinud oma suusad (mina sealhulgas) ning asunud neid sihtotstarbeliselt kasutama. Peale mõnusat tunni-pooleteise pikkust suusaretke pole miskit paremat, kui üks hea kuum leil ja külm õlu. Kesvamärjukese võimalikust kasulikkusest treeningust taasumise abilisena sai omal ajal pikemalt kirjutatud siin. 
Neile aga, kes põhjusel või teisel õllest ei hooli ning ei viitsi peale sauna leiliruumi vihalehtedest puhastada on loodus pakkunud veel ühe viisi hääd sauna veelgi paremaks endale muuta:

SAUNAMESI!

Meepurk ja Saun ja Füsioteraapia
Alljärgnev põhineb rahvameditsiinil ja olge ettevaatlikud, et vältida kasutamisel tekkida võivaid võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi.  
Näpunäited on kirja saanud tuginedes siit-sealt kokku korjatud erinevatest allikatest ning osalt  ka isiklikel kogemustel.
 NB! Raseduse või ülitundlikkuse korral doseerida toodet ettevaatlikult!

Ja nüüd tähelepanu need, kes on otsinud ideid mida teha oma hangunud meega! Teadke, et saunamee valmistamiseks kasutatakse just kõrgekvaliteedilist kristalliseerunud mett ja nahasõbralikku (looduslikku) õli.
Ühendades mee suurepärased omadused saunakuumusega, saab kokku ühe suurepärase tulemuse. Meesauna tarvis pole hea leiliruumi ülearu kuumaks kütta, täiesti piisav on juba 80 kraadi. Leiliruumis tuleb saunamesi kanda kätega masseerides eelnevalt puhtaks pestud nahale, lasta optimaalselt 15-20 minuti jooksul imenduda (ajaliselt vähem, kui enesetunne peaks halvenema) ning samal ajal võib soovi korral visata kergelt leili ja vihelda. Meega võib  sisse hõõruda kogu keha aga oluline on just see, et tõbised ja valutavad kohad saaksid veidi paksema kihi alla ning alati on kasulik määrida sisse kaela kuklaosa ja õlalihased. Kõige lõpuks loputada keha puhtaks pigem jahedamapoolse veega ning seepi-duššigeeli mitte kasutada.
Mesi toidab naharakke, puhastab poorid ja tõstab naha toonust. Mesi vähendab nahaaluseid turseid ja leevendab nahaärritusi. Saunalaval imenduvad lihtsuhkrud, mikroelemendid, biostimulaatorid ja muud mee kasulikud koostisosad peaaegu täielikult, mõjutades sel moel määritud piirkonna vereringet. Mesi annab nahale värskuse, elastsuse, vastupidavuse ja vähendab kortsude teket.
 
Kuigi täna leiab juba valmis segatud saunamett müügilettidelt pole kodustes tingimustes sama hea toote valmistamine üldse keeruline. Selleks läheb vaja näiteks teepuu-, eukalüpti-, männi-, nulu-, või piparmündiõli, mida saab osta apteegist. Hea saunamee saab kui lisada 50g meele umbes 5 tilka teepuu või eukalüptiõli või kuni 10 tilka mõnda teist eelmainitud õli. Mee raviomaduste tõhustamiseks võib sinna lisada nõgese-, aaloe või teelehemahla. Lehed ajada läbi mahlapressi või hakklihamasina, saadud segu asetada mitmekordsesse marlisse, seda tihedalt kokku keerates pigistada mahl välja ja lisada teelusikatäis 50g meele. Mahlalisandiga saunamett pole hea rohkem kui paariks korraks ette valmis teha, kuna lisatud vedelike tõttu on niiskusprotsent suurem võib see minna käärima.

Saun
Mõned näited selle kohta, mida kasulikku me oma tervisele ja hingele siis saame, kui segame valmis näiteks: ​
Saunamesi eukalüptiõliga.
Mesi eukalüptiõliga on tugevalt antiseptiline bakterite ja viiruste vastu Leevendab närvi-, lihase- ja liigesevalusid, eriti reumavaevusi. Aitab ka peavalu ja migreeni korral. Tõhus vahend seenhaiguste ja mitmesuguste nahapõletike raviks.
Ei soovitata epileptikuile!
 Saunamesi kadakamarjaõliga.
Mesi kadakamarjaõliga tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, eriti hea on organismist liigse vee ja ainevahetusjääkide eemaldamiseks. Soodustab seedetegevust, aitab seedehäirete ja maksa vaegtoime korral. Hea vahend hingamisteede katarride ja külmetushaiguste raviks. Kosmeetikas kasutatakse akne, psoriaasi, ekseemide ja muude nahapõletike raviks, aitab tselluliidi vastu.
 Saunamesi männiõliga.
Mesi männiõliga on suurepärane vahend üldise nõrkuse vastu, kirgastab mõtte- ja ajutegevust, sobib inimestele, kes vajavad lisaenergiat ja kellel puudub otsustavus ning usk iseendasse. Antiseptilisena sobib hästi hingamisteede haiguste nagu kurgu-, neelu- ja põskkoopapõletiku raviks. Mesi männiõliga on hea meeste võimekuse parandamiseks.
 Saunamesi astelpaju- ja piparmündiõliga.
Mesi astelpaju- ja piparmündiõliga stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Hea üldtugevdava vahendina gripi, nohu ja üldise sesoonsete haiguste ennetamiseks ning raviks. Tekitab värske enesetunde.
PS! Paljudele meeldib selle saunamee mõnus maitse.
 Saunamesi lavendli- ja porgandiõliga.
Mesi lavendli- ja porgandiõliga annab nahale kauni jume. Tugevalt antiseptiline. Sobib vistrike ja muude nahavigastuste korral. Omab üldrahustavat toimet. Kaitseb ning pehmendab nahka, muudab selle elastsemaks.
 Saunamesi meresoolaga.
Mesi soolaga soodustab verevarustust, naha uuenemist ning koorib tõhusalt nahka. Saunamesi sellisel kujul nendele, kellele ei sobi eeterlikud õlid.
Samas, ka vaid meresoolaga saunamee valmistamisel, kui vastunäidustused puuduvad võite alati lisadaks kasutada mõnd puhast ja teile meelepärast aroomiõli – lavendel, roos, apelsin, sandlipuu jne) – et segu põnevam tuleks ning mis teis hea enesetunde tekitab.
See viimane segu on ka minu lemmik ning lisaks on soolal teatavasti ka energeetiliselt puhastav toime.
3-5 supilusikatäit saunamett võite lisada ka oma vanniveele. Lõhnav vann kõrgendab meeleolu, ravib unetust, parandab vereringet, vähendab või kaotab lihasvalu.
 
Meemassaaž saunas mõjub tervistavalt ning lõõgastavalt ja eriti siis, kui seda massaaži teeb Teile keegi teine, mõni Teile kallis inimene ...
 
Teie Füsioterapeut!

0 Comments

KALLIS, ME SAAME LAPSE!

31/8/2015

0 Comments

 
Võib ju tekkida üsna õigustatud küsimus, et mida teab üks mees rasedusest, kuid ärgates  naise kõrval, kel viimasel ajal pea igal teisel hommikul mõni uus „kaebus“ leidub - alates arusaamatutest valudest seljas-puusas ja igalpool mujal, lõpetades jalakrampidega - julgen ennast juba väikest viisi eksperdiks pidada. Eriti, kuna see teekond pole meil esimene kord läbida. Sinna kõrvale täienduseks akadeemilisi teadmisi TÜ päevilt ning patsiendid, kes õnnelikus lapseootuses mind külastanud ja pisuke kogemustepagas ongi ette näidata, mille põhjal oma arvamust avaldada. 

Rasedus ja Manuaalne Füsioteraapia

Rasedustest
Aeg-ajalt ikka tuntakse huvi, kas rase tohib käia füsioteraapias. Kui Teil pole arsti poolt diagnoositud vastunäidustusi (nt. rasedustoksikoos, tõsisemad komplikatsioonid või raseduse katkemise oht) siis füsioteraapia ja massaaz on raseduse ajal Teile suureks abiks  pakkumaks leevendust selliste levinud vaevuste korral nagu alaseljavalud või näiteks jalakrambid. Samuti aitab füsioteraapia ette valmistada Teie keha sujuvamaks raseduse kulgemiseks ja sünnituseks. Füsioteraapia ON mõeldud kõigile ja on vägagi mõistlik otsus lisada see ühe tegevusena rasedusaegse tervise ja füüsise eest hoolitsemise päevakavva. Hoolitsega vaid kindlasti selle eest, et füsioterapeut Teie õnnistatud olukorrast ikka teadlik oleks.

Füsioteraapia ja seljavalud.

Seljavalud on ilmselt rasedusega kaasnev probleem nr.1 – siin siis pikemalt peatukski. Hinnanguliselt on suurusjärk naisi, kes kogevad seljavalu raseduse ajal kuskil 50 ja 70% vahel. Seljavalu põhjused varieeruvad eri rasedatel, kuid valdav enamus kogeb valu mõnel neist alltoodud põhjustest:

1.       Lisandunud hormoonid,
2.       Keha tasakaalukeskme nihkumine
3.       Suurenenud kehakaal
4.       Halb/muutunud kehahoiak
5.       Lisandunud stress

Viimase 40 aasta jooksul on esmasünnitajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Märtsis 2014 toimunud konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» tõi naistearst dr. Szirko välja, et kui 1990. aastatel jäi esmasünnitaja vanus 22 ja sünnitajate keskmine vanus 25 eluaasta juurde, siis praegu on esmasünnitaja keskmine vanus tõusnud juba üle 25 ja sünnitajate keskmine vanus ligineb 30 aastale. Tänu asjaolule, et paljud naised rööprähklevad kõrghariduse omandamise ning tänapäeva üha nõudlikumaks muutuva karjäärielu vahel on järjest enam naisi otsustanud saada oma esimese lapse alles peale 35ndat eluaastat ning mõneti on selle kõige tagajärg ka see, et paljud rasedad on igapäevaselt füüsiliselt oluliselt vähem aktiivsed. Selline vähenenud kehaline aktiivsus toob endaga kaasa tõsiasja, et järjest vähem rasedaid on füüsiliselt piisavalt heas vormis rasedusega (ka sünnitusega) kaasneva pidevalt suureneva kehalise koormusega ning organismi muutustega toimetulekuks.  

Füsioteraapia kui valuvaigisti.

Naistele, kes otsivad eri viise toimetulekuks selle reaalsusega võib tulla üllatusena et neljale ülaltoodud põhjustest saab otsest abi füsioteraapiast. Ja tihti kaasneb sellega leevendus ka viimasele – viiendale. Füsioterapeut töötab individuaalselt iga patsiendiga, et välja töötada patsiendi-spetsiifiline raviplaan vähendamaks patsiendi vaevusi, läbi valu tekke algpõhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamise. Füsioterapeut  alustab valu ja pingete leevendamisega juba esimesel kohtumisel, nii et lahkudes tunnete end kindlasti paremini kui kabineti uksest sisse astudes.

Kuigi erapraksises töötava füsioterapeudi külastamiseks pole  saatekirja vaja, siis oleks mõistlik enne oma arsti või ämmaemandaga siiski konsulteerida, et olla kindel, et Teil pole  vastunäidustusi. Lisaks, arsti saatekirjaga (ja eeldusel, et saate aja) on meie riikliku süsteemi füsioterapeutide teenused Teile tasuta. 

Rasedus
Füsioterapeudi raviplaan on terviklik lähenemine tüüpilistele valu põhjustajatele:

·         Kehahoiak ehk rüht
·         Liigeste  joondumine
·         Lihastugevus
·         Paindlikkus
·         Pitsunud närv

Lisandunud kehakaal, halb kehahoiak, stress ja kontroll tasakaalu keskme üle ei ole teineteisest sõltumatud. Nihe keha tasakaalu keskmes mõjutab otseselt kehahoiakut mis omakorda paneb kerelihased intensiivsemalt tööle. Lisandunud koormus põhjustab väsimust, mis omakorda vähendab soovi olla füüsiliselt aktiivne. Puudulik kehaline aktiivsus omakorda põhjustab stressi. Kuigi see pole lihtne siis sellise doominoefekti vähendamiseks on füsioteraapia siinkohal suureks abiks,

Alaselja valu on vaat, et liigagi laialdaselt levinud kaebus tulevaste emade seas. Raseduse ajal toodab organism erinevaid hormoone, neist üks on relaksiin. Relaksiin pehmendab sidekudesid, et beebil oleks kergem välja tulla. Lisaks sidekudede pehmenemisele suureneb raseduse edenedes ka emakas, muutes keha tasakaalukeset. Surve alla jäävad selgroog ja seljalihased. Kõhulihased üksi ei saa enam emaka suureneva kaaluga hakkama ning osa sellest jääb seljalihaste hooleks.

Rasedus ja seljavalu
Kahejalgse ehk Homo Sapiensi üheks rasedusprobleemiks on asjaolu, et kasvav loode asub kõhu eesosas, mistõttu raseda naise raskuskese asetub puusadest ettepoole, mis omakorda suurendab ohtu kõhuli kukkuda. Kui emakas ja laps kasvavad siis ema keha tasakaalukese liigub tahapoole suurendades sellega selja nõgusust nimmepiirkonnas. Tiinetel neljajalgsetel loomadel sama muret ei ole, sest ema raskuskese jääb kogu järglasekandmise perioodi vältel esi- ja tagajäsemete vahele. Väike erinevus selgroo ehituses võrreldes meestega, võimaldab naistel suurendada selgroo nõgusust selleks, et kompenseerida kõhus areneva lapse aina kasvavat raskust. Selline muutus lisab aga veelgi koormust seljalihastele, mis kannavad hoolt selle eest, et naine siiski ei kukuks ümber. Raseduse jätkudes põhjustab liigeste kehv joondumus lihaspingeid rinnalihastes, mille tõttu õlad liiguvad ette ja mis omakorda lisab pinget kaelalihastesse, õlalihastesse ning selja keskossa. Kui nende lihaspingete vabastamisega ei tegeleta siis need jõud liiguvad edasi alla, alaselja lihastesse – ala mis on juba eelnevalt suurenenud koormuse all tingituna keha tasakaalukeskme nihkumisest.

Täiendavalt,aitavad terapeutilised harjutused suurendada füüsilist vastupidavust, eelkõige puusades, seljas ning kõhus. Arendades neid piirkondi aitame me kehal valmistuda paremini sünnituseks. Ja lõpetuseks, terapeutilised harjutused raseduse ajal soodustavad ja toetavad keha kiiremat taastumist sünnituse järgselt. Need aitavad tõsta lihaste toonust mis omakorda parandavab metabolismi, vähendavad üldist väsimust ja aitavad kaasa kehakaalu kiiremat langemist raseduseelsele tasemele.

Rasedusaegsed valud
Sageli arvatakse, et füsioteraapia on mõeldud vaid  operatsiooni või vigastuste järgseks taastumiseks.

See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid. 
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.

Kodused harjutused raseduse ajal.

Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.

Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.

Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:

·      Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
·      Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
·    Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;

Kutsetunnistusega Füsioterapeut Priit Teniste ja Beebi
Rasedus ja sünnitus paneb naise keha ääretult suure lisakoormuse alla. Füsioteraapia saab Teid aidata kergendada selle lisakoormusega toimetulemist. Ennetav ja teadlik lähenemine oma keha ettevalmistamisse olemaks võimalikult tugev, paindlik ja stabiilne kogu raseduse kestvuse aja annab Teile täiendava vahendi, et Teie raseduse kulg saaks olema võimalikult positiivne ja murevaba.

Ning ka hiljem, kui Teie väike ilmaime on sündinud ja tahab enamus aega oma ärkvel olekust olla Teie süles või puusal, et siis sealtkaudu turvaliselt maailmaga tutvust teha, olete te füüsiliselt oluliselt paremas vormis talle seda kõike võimaldama. Lisaks jätkates harjutuste tegemist, üldist aktiivset eluviisi ning aeg-ajalt külastate oma füsioterapeuti väldite ka tulevikus suuremaid terviseprobleeme.

Teie Füsioterapeut


0 Comments

Jooksuaeg on käes ...VOL.1

18/6/2015

0 Comments

 

Enimlevinud vigastused jooksusõpradel ja kuidas neid võimalustmööda vältida

Kaasaegne Maratoonar
Kohe on pööripäev ja ametlik suve algus. Metsaalused ja linnatänavad on juba mõnda aega täidetud värviliste isenditega, kel samm kindel ja silmis võidurõõm ning  kehad  kaetud ultramoodsa tipptehnoloogiaga mõõtmaks ja analüüsimaks iga nende liigutust ja südamelööki, et siis hetk hiljem seda infot sotsiaalmeedias sõpradega jagada. 
Jah, need on need jooksusõbrad, kellel on seljataga sadu tuhandeid läbitud inimmeetreid treeningutel ja võistlustel. On  ka teine kontingent isendeid (nende hulka kuulun hetkel paraku ka mina), kes alles mõtlevad ja koguvad julgust, et teha see esimene ja kõige raskem samm välisukseni. Sest  me kardame neid ohte ning raskusi mis ootavad meid ees maailmas mis täidetud värske õhu ja linnulauluga ja kus oleme sunnitud olema üksi iseenda ja oma mõtetega.  Siin on kohane parafraseerida ühe kuulsa astronaudi veel kuulsamat lauset ja öelda, et esimene jooksusamm on väike inimkonna jaoks aga päratult suur sellele kes selle astub. Et aga Teid veelgi enam inspireerida, siis kunagi küsiti ühelt tuntult Eesti korvpallitreenerilt peale mängu, et kuidas ta ennast vabastab mängu ajal kogunenud pingetest. Ja vastus oli lihtne - kas minna jooksma või hakata jooma. Kindlasti soovitan Teile esimest varianti sest siis ei koorma Te enne vigastuste teket (neid juhtub paratamatult) haigekassat ja  võite olla kindlad, et kui midagi peakski juhtuma siis ulatavad Teile abikäe nood samad inimesed, kes valisid mingil põhjusel tolle teise tee ning toetavad riiki  aktsiisi tõusuga seatud eesmärkide täitmise raskel ja libedal rajal.  

On üpris kindel ning uuringutega tõestatud, et alustades oma jooksja „karjääri“ saabub varem või hiljem Teid kimbutama mõni vigastus. Mõningate hinnangute kohaselt kogeb lausa 80% jooksjatest keskmiselt kord aastas kas väiksemat või suuremat vigastust. Enamik neist vigastustest on põhjustatud ülekoormusest – rakendades lihastele ja luustikule korduvalt liigtugevat jõudu pikema aja jooksul. Järsud muutused treeningute mahus, sõltumata sellest kas tegu on algaja või juba veteran-treenijaga, võivad samuti olla vigastuste tekkepõhjuseks. Paljudel harrastajatel on ka lapsed kes sportlikult aktiivsed ja võivad kurta samade probleemide üle millest allpool juttu teen. Aga ärge laske end sellest häirida - kõige vastu leiab abi kui ei ole just surmatõbi. 

Aga et jutt seekord väga pikaks ei läheks, siis hetkel vaid lühike loetelu kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest jooksusõpradel: 

Jooksuvigastused
1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber või taga on enamasti üsna kindel märk patellafemoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv.

2.       Kannakõõluse põletik
Põletikuline ja paistes achilleuse- ehk kannakõõlus on kude mis ühendab kanda jala säärelihastega ja selle vigastus võib olla tingitud eri põhjustest.

3.       Plantaarfastsiit
See raskesti hääldatav seisund on valu jalatalla all mida põhjustab põletik, ärritus ja plantaarfastsia rebend. Kasutatakse ka nimetust Kukekannus. 

4.       Luuümbrise põletik
Torkiv valu jalasääre eeskülje lihastes. Üks kõige närivamatest valudest on luuümbrise põletik ehk periostiit.

5.       Niude-sääre paela sündroom
Iliotibiaaltrakti ehk niude-sääre paela sündroom põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis. 

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus, mis on põhjustatud suurest raskusest ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus, mida luud pole suutelised välja kannatama.

7.       Hüppaja põlv
Patellar tendinitis on vigastus mida kutsutaksa hüppaja põlveks. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all.

8.       Hüppeliigese sidemete venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab hüppeliigeses tõsist valu.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse.

10.      Villid
Villid võivad tekkida jalale (põhiliselt kand aga mitte ainult) suvalisel, tavaliselt kõige vähem oodatud ajahetkel.

11.     Hõõrdumised
Enamikul pole sellest pääsu. Kui paljas nahk hõõrub vastu paljast nahka – reite siseküljed näiteks – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks.

12.     Pisted küljes
Neid valulisi pisteid küljes, roidekaare all kogeb ca 70% jooksjatest. 

Iga regulaarse jooksja, mitte ainult neil kes treenivad maratonideks, üheks suurimaks väljakutseks on vältida vigastusi või vähendada juba tekkinute vigastuste mõju miinimumini. Tegelikult on see kõikide spordialadega tegelevate harrastajate ja profisportlaste suurimaks väljakutseks. Täiendades oma treeningprogrammi  regulaarsete füsioteraapia ja spordimassaaži seanssidega aitate vähendada lihaspingeid ja tundlikkust ning kiirendate ka taastumist, mis omakorda võimaldab sagedasemat treenimist. Samuti paraneb Teie kehahoiak ning väheneb tuleviku vigastuste tekkeoht.
Mida siis füsioteraapia ja spordimassaaž Teie treeningutele õigupoolest juurde annab?
Vähenenud lihaste jäikus ja tundlikkus
Kui Te mõtlete sellele viimasele korrale millal endale haiget tegite siis tõenäoliselt Te hõõrusite seda piirkonda. Puudutamine ei ole mitte ainult instiktiivne käitumine valu korral aga samuti loomulik, teaduslikkult tõendatud viis toetamaks keha iseeneslikku paranemist. Massaaž parandab vereringet, aidates sellega kaasa hapniku ja toitainete jõudmist kudedesse mis vajavad neid paranemiseks. Massaaži manuaalne surve stimuleerib arteriaalset rõhku ja tõstab lihaste temperatuuri. See kiirendab oluliselt toitainete viimist verest rakkudesse ja rakkudest jääkainete eemaldamist verre ning toetab organismi selle taastumisfaasis peale treeninguid. Lisaks aitab massaaž kiirendada armkoe ja liidete paranemist mis põhjustab jäikust ning valu taastumise ajal.

Lühem taastumisaeg peale treeninguid
Lihasvalu on põhjustatud jääkainete nagu piimhape ja süsihape akumuleerumisest lihaskudedes peale treeninguid. Suurendades lümfiringe stimulatsiooni aitab massaaž neid elimineerida. Treening  koormab ja traumeerib liigeseid ning neid ümbritsevaid sidemeid mille tulemusena viimased kipuvad pingesse minema ning muutuvad kangeks. Massaaž jällegi parandab liigutuste ulatust, lihaste paidlikkust ja vähendab lihaspingeid.

Paranenud kehahoiak
Massaaž venitab ning vabastab lühenenud lihaseid taastades nende liikumisulatust. Lisaks stimuleerib see nõrku, lõtvu lihaseid. Kombineerituna taasbalansseerib see tegevus  lihaseid mis tuntavalt parandavad rühti, soodustades  effektiivsemat liikumist ning ennetab või vähendab olemasolevaid või tulevasi halvast kehahoiakust tingitud vigastusi.

Kiirem taastumine peale vigastusi.
Massaaž aitab ennetada vigastusi ning toetab vigastustest paranemist. Paljud pehme koe vigastused võidavad massaažiteraapiast mis vähendab armkoe teket ning soodustab vedelike teket mis on vajalik kudede paranemiseks. Paranenud vere- ja lümfiringe soodustab kudede taastumist ja vähendab põletikku. Massaaž võib keskenduda konkreetsetele lihastele või piirkondadele (sageli vanade vigastuste tulemus) et hoida neid tervetena ja hoida ära probleemide süvenemist.

Valust vabastamine
Massaaž vähendab valu, blokeerides aju poolt saadetavaid valusignaale ja stimuleerides närvisüsteemi, soodustades sellega lõdvestumist. See võib samuti vähendada spasme ja lihaskrampe ja parandada verevarustust vigastuse tulemusena kahjustada saanud närvides. Suurem osa jooksuvigastusi tekib ülekoormusest, tänu korduvale mõjule pikema aja vältel. Ilmselgelt, vaadates jooksutreeningute olemust, on see murekohaks igaühele kes valmistub või võistleb jooksudistantsidel.

Et vältida katkestamist peale mitmeid kuid raskeid või ka mitte nii raskeid treeninguid on mõistlik otsida abi varakult. Kohe, kui tunnete ebamugavust või esimesi kergeid valuaistinguid, mis teile muret valmistavad on parim mis Te teha võite pöörduda spetsialisti poole kontrolli, et vältida edasisi võimalikke kahjustusi ja ennetada tulevasi või süvenevaid vigastusi. 

Peale pühi siis kirjutan juba detailsemalt nendest 12st vigastusest ja lisan ka mõningad lühikesed soovitused kuidas neid võimalust mööda ennetada või juba tekkinud vigastuste mõju leevendada ning ravida. Jätkuvalt panen südamele, et kui vigastus on tõsine siis täpse diagnoosi paneb ja raviplaani määrab vaid arst!
Seniks aga ilusat Võidupüha, Head Jaani ja pidage vägijookide ning –tegudega piiri! Ega’s vigastused vaid spordisõprade seas laastamistööd tee!
Picture
Teie Füsioterapeut!
0 Comments

Mis toimub suletud uste taga ehk ühe hea manuaalse füsioteraapia visiidi köögipool.

16/5/2015

0 Comments

 
Luumurdudest sinikate või liigese limapauna põletikuni (bursiit) on füsioterapeutidel eriline oskus analüüsida inimese füüsist ning aidata taastada selle optimaalset sooritusvõimet. Varustatud kaasaegse tehnoloogia ja suurte teadmiste- ning kogemustepagasiga on füsioterapeudid pädevad aitama diagnoosida (NB! diagnoosi paneb patsiendile alati vaid ja ainult arst) ning ravida suuremat osa enimlevinuid tervise- ning liikumishäireid. Kuid vaatamata reale väga vingetele tehnilistele „mänguasjadele“ – näiteks laserravi – on ja jäävad nende kõige effektiivsemaks tööriistadeks ikkagi nende käed.

Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit. 

Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.  

Esmalt – hindamine ehk analüüs.

Kogenud Füsioterapeut
Ühe hea ja asjatundliku füsioterapeudi esimeseks tegevuseks visiidi käigus on patsiendi hindamine ja tema füüsise hetkeolukorra analüüs. Olge valmis selleks, et teie füsioterapeut esitab vägagi detailseid küsimusi vigastuse tekkimise kohta ning ka Teile esmapilgul täiesti asjasse puutumatutena tunduvaid või kohati ka lausa piinlikkust tekitavaid küsimusi. Nimelt vigastus või kaebus, mis väljendab end ühes piirkonnas võib hoopis olla tingitud mõne teise piirkonna vigastusest, põletikust, ülekoormusest või alatreenitusest. 
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud  harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.

Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et : “Ohoo, ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“ 

Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.

Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti kaheksa kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas proffessionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“  - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.

1. Manuaalne Füsioteraapia

Parim kasutusviis: igat laadi vigastuste korral
See nn „käed-küljes“ lähenemisviis eristab manuaalseid füsioterapeute teistest tervisetöötajatest. Kuigi manuaalne teraapia võiks viidata paljudele erinevatele võimalustele, kasutavad füsioterapeudid enamasti ravivõtteid nagu venitamine, massaaž ja lihaste tugevdusharjutusi parendamaks patsiendi aju ja lihaste vahelist kommunikatsiooni eesmärgiga taastada keha õiget funktsionaalsust (liikumine ja mehhaanika). Sealjuures võib teadmistega ning vastavalt koolitatud füsioterapeut kasutada ühe visiidi käigus nii ravi- kui spordi kui muude massaažitehnikate võtteid. Manuaalne füsioteraapia on esmane meetod kõrvaldamaks liikumisaparaadi piiratud liikuvust ning aitamaks patsienti taastada liigutuste maksimaalset võimalikku ulatust. Manuaalne füsioteraapia on see, mis peaks ja võiks olla iga raviplaani selgroog ning mitte aga meetodid nagu külmaravi või elektriline stimulatsioon.   

2. Jää

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad põletikud ja tursed
Jää on väga oluline komponent vigastuse ravis eriti just akuutsete vigastuste korral. Kasutades jääd vigastatud kohal ahendab see veresooni ning on effektiivne vahend vähendamaks või ka ära hoidmaks põletikku mis sageli kaasneb (turse) ja järgneb (põletik) vigastusele. Külmaravi võib samuti aidata liigesel maksimaalselt säilitada oma liikuvust ja parendada sellega ka manuaalse teraapia tulemust. Kuigi raske on määratleda just seda kõige effektiivsemat jää kasutamise metoodikat on siiski külma kasutamine põletikulistel kohtadel näidanud märkimisväärset tulemuslikkust alandamaks turset pehmete kuded vigastuste korral. Külmaravi soovitatav kasutusaeg on koheselt peale trauma teket ja kuni 72 tundi peale seda, sõltuvalt kehapiirkonnast 5-15 minutit.

3. Kuumaravi

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad lihasspasmid ja pinged
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral. 

4. Ultraheli

Ultraheli
Parim kasutusviis: Sideokoe vigastused
Kasutades teraapia käigus ultraheli laineid (inimkõrvale kuuldamatud helid) eesmärgiga soojendada kudesid sügaval kehas võib ultraheli teraapiast olla abi lihaste lõdvestamisel ning mis aitab keha ettevalmistada manuaalseks teraapiaks või harjutusteks. Terapeut kasutab Ultraheli seadet suunamaks  ultraheli laineid otse ja turvaliselt nahapinnale. Katsetustes rottidega on ultraheli ravi andnud häid tulemusi suurendades ligamentide ehk sidemete paranemise kiirust. Siiski märksa rohkem teste ja katseid on veel vaja teha, et veenduda samasugusestes heades näitajates kohaldades ultraheliteraapiat inimeste juures.

5. Laserravi

Laserravi
Parim kasutusviis:  Lihas- või sidekoe vigastused     

Laserteraapias on   kasutusel spetsiaalse lainepikkusega valgus, eesmärgiga stimuleerida paranemise kulgu väga sügaval nahaalustes kudedes. Parimal võimalikul juhul võib laserravi aidata alandada või vähendada  turseid, lihasväsimust ja valu. See võib samuti aidata terapeuti liigutada ja manipuleerida  vigastatud liigest põhjustamata sealjuures patsiendile liigset valu või ebamugavust.

6. Venitusravi

Parim kasutusviis: diski ehk lülivaheketta väljasopistumine
Kui me seisame püsti siis meie selgroog kannab pidevalt kogu meie keha raskust mis omakorda muudab taastumise seljavaludest  keeruliseks. Venitusravi kätkeb endas selgroolülide omavahelist eraldamist ja vabastamist, võimaldamaks närvidele enam ruumi ja vähendamaks survet diski kõhrele. Mõned uuringud on näidanud, et venitamine on effektiivne ravi vähendamaks valu ja parendamaks elukvaliteeti patsientidel kes kannatavad väljasopistunud lumbaar (alaselg) diski käes. Ja kuna selle meetodiga ei kaasne kirurginoa alla minekut on see võimalik alternatiiv patsientidele kes ei saa endale pikka taastumisperioodi lubada.

7. Funktsionaalne Elektriline stimulatsioon

TENS
Parim kasutusviis: Lihaste jõu taastamiseks 

Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud. 

8. Harjutused

Parim kasutusviis: kõiksugu vigastuste vältimiseks või nendest paranemiseks
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.

Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud! 

Teie Füsioterapeut!  

0 Comments

Elasid kord kolm vägilast – Maximus, Medius ja Minimus ehk perekond Gluteus.

15/12/2014

0 Comments

 
Gluteus Medius, Maximus, Minimus
Seljavalu, puusavalu, jalavalu ja sinna patta lisaks ka Sciatica ehk vana hea Ishias. Võimalikud süüdlased – Perekond Gluteus'e kaks naksi venda Minimus ja Medius.
Gluteus Medius ja Minimus koos moodustavad nö tagumiku „deltalihase“. Nii nagu Teie ülakeha deltalihased tõstavad Teie kätt küljele tõstavad need külgmised tuharalihased jalga küljele. Nad on oluliselt tuntuma Gluteus Maximuse - suur lihas mis annab kuju Teie tuharatele - väikesed lähisugulased. Medius ja Minimus on omavahel väga tihedalt seotud lihaste paar – pea-aegu nagu üks lihas kahes osas. Nad on ka oma kujult, asukohalt ning funktsioonilt sisuliselt  identsed. Mõlemad käituvad külgmiste stabilisaatoritena kaitstes puusasid liikumast liiga kaugele küljele välja kui Te kõnnite. Neid on lihtne aktiveerida kui seista ühele jalale ning sooritades teise jalga tõsteid küljele. Mingi aja möödudes (sõltuvalt oma treenitusest) hakkate tundma valuaistingut puusa külgmistes lihastes. Need siis ongi need kaks venda Gluteust.

Need lihased on meil algselt arenenud eesmärgiga aidata meil liikuda igasugusel keerulisel maastikul. Elu, mis veedetakse stabiilsel ja siledal pinnasel nagu näiteks linnaoludes pakub neile lihastele väga vähest „väljakutset“ ja nad muutuvad pikapeale nõrgaks ning neid on lihtne ülekoormata näiteks nädalavahetuse suusareisi või pikema jalutuskäiguga liivarannal. Või mis iganes muu aktiviteediga ebatasasel maastikul, mis eeldab Teie kehalt enamat tasakaaluhoidmist, kui see millega tavaliselt harjutud. Pikaaegne lihasnõrkus kombineerituna ebaregulaarsete ning intensiivsete füüsiliste tegevustega ebatasasel pinnasel võib olla üheks põhjuseks miks sinna alasse koguneb suuremal hulgal trigereid. Kuid see on lihtsalt üks võimalikest põhjustest kuna üldjuhul on pea võimatu tuvastada miks mingid konkreetsed trigerpunktid tekivad või kaovad.

NB! Tänane postitus on eelkõige suunatud inimestele kes kogevad pigem vähest ning leebemat sorti alaselja valu ja vaevusi ning jalavalusid. Kui aga Teid piinab tõsine ning pikaajaline alaselja valu siis selle võimalikest põhjustajatest tuleb juttu mõnes tulevases postituses. Kiiremat konsultatsiooni ning kohest abi vajavatel lugejatel palun pigem tulla oma murega konsultatsiooni ja/või teraapiasse mitte aga jääda ootama järgmist postitust.   
   
Gluteus Medius on nimekirja tipus lihastest, mis põhjustavad alaseljavalu ja tugevat puusavalu. Tihti aetakse seda segi paljude neuroloogiliste probleemidega alaseljas ehkki samas ei saa neid ka välistada. Pigem võiks esmalt vaadata Gluteus Mediuse poole ja kui sealt valulikke tsoone ei leita siis võiks otsida alaselja valu tekkepõhjust mujalt. Gluteus Medius on väga tugev ja tihke lihas mille põhiülesanne on meil võimaldada kõndida sirgelt ja temale laskuv koormus võib olla kahekordne võrreldes meie keha raskusega. Ülekaalulisus süvendab omakorda lihasele mõjuvat koormust ja tihti on ka rasedusaegne kaalutõus  rasedaid nii tihti kimbutava seljavalu algpõhjus. Hiljem süvendab seda valu veelgi harjumus kanda last ühel puusal. Samuti võib ta anda tugeva valu  puusa nii, et muutub raskeks lamada sellel küljel mis valutab ja see omakorda võib meid viia mõttele, et meie puusaliigesega on midagi tõsist lahti. Igal juhul enne, kui tõsisemalt hakata mõtlema puusaliigese vahetusoperatsioonile võiks proovida abi leida kas enesemassaažist või tulla füsioterapeudi juurde.

Gluteus Minimus annab valu tuhara alaosast alates mööda jala väliskülge alla kuni hüppeliigeseni, kõndimine või ka toolilt tõusmine on valulik. Samuti tekitab ta konditsiooni mida kutsutakse ishiaseks ehk istmikunärvivaluks . Samas tuleb meeles pidada, et ishias ei ole omaette diagnoos, vaid pigem vaevuste ja sümptomite kogum ning üldine mõiste, tähistamaks igasugust nimmepiirkonnas esinevat ja/või jalga kiirguvat valu. Meenutage siinjuures Tootsi, kes Venemaalt naastes pidi  läbima terve rea erinevaid rahvameditsiini kuure selle valu leevendamiseks. Valuaistingud jalas, mida need trigerid põhjustavad võivad olla nii intensiivsed ja tõsised, et ka vähemkogenud meditsiinitöötaja võib ekslikult selle valu põhjuseks pidada hoopis Sciaticat ehk ishiast - suure istmikunärvi, mis kulgeb läbi tuharate jalga, valu. Viimane on küllaltki sage valediagnoos valule mis paikneb just selles piirkonnas.

Lisaks, ennetamaks neid ebameeldivaid sümptomeid, on massaaž nendele lihastele oluline sest sagedasti nad juba peidavad endas trigerpunkte. Küll selliseid, mis ei ole enne tundlikud ja valulikud kuniks neile survet ei avaldata (nn latentsed trigerpunktid). Samas aga võivad nad juba olla süüdi lihaste jäikuses, raskustundes, kerges ebamugavustundes ja valus puusades ning tuharates ja mis omakorda kiirgub edasi jalga. Valud labajalas, hüppeliigeses  ja põlves aga toovad endaga kaasa muudatused meie normaalses liikumismustris mis omakorda koormavad selle loo peakangelasi ja tekitavad nn „surnud ringi“.

Nende kahe lihase osatähtsus valu tekitamises on sagedasti alahinnatud sest need „võtme“ trigerpunktid Gluteus Mediuses ja Minimuses asuvad eemal, puusa välisküljel kuid ebamugavus- ja valutunne mida nad põhjustavad annab endast märku keskselt alaseljas ja mööda tuharaid ning jala väliskülge mööda alla. Seda valu tuntakse kui kanduvat valu. Samasugust kanduvat valu tunnevad inimesed näiteks infarkti läbi elades – valutunne levib õlga ja kätte. Teravamalt tunnevad inimesed seda kanduvat valu just oma tuhara all mistõttu seda sageli ekslikult peetaksegi ishiaseks.Gluteus Medius ja Minimus ei peida endas mitte ühte konkreetset paikset trigerpunkti vaid pigem on tegu väikese alaga kus võib leiduda kas üks või mitu trigerpunkti.
ishias
Kui Teil on valud alaseljas, tuharates või puusas või on valud jala välisküljel kuni hüppeliigeseni siis suuresti või ka lausa täies ulatuses võiks tõenäoliselt süüdistada trigerpunkte, mis on omale pesa teinud Gluteus Maximuse poolt osaliselt varjatud Gluteus Mediuses ja Gluteus Minimuses.

Üldjuhul on aga ka teised sama piirkonna lihased, nagu Gluteus Maximus, Piriformis ning nimmepiirkonna seljalihased asjasse segatud (ja neist kirjutan ma kindlasti kunagi hiljem), kuid Gluteus Medius ja Minimus on veidi erilised. Nende panus Teile  valu põhjustamisse seal piirkonnas on eriti suur.

Mõlemad, nii Medius kui Minimus paiknevad veidi külje suunas Teie teksade tagataskust. Oma väliselt kujult meenutavad need kaks pizzalõiku, mille terav ots on suunaga külje poole ning kinnitub reieluule ning „koorik“ järgib niudeluu ülaserva vaagna ülaosas. Gluteus Medius katab täielikult Minimuse ja Gluteus Maximus omakorda katab suurema osa Mediusest.

Picture
Kui trigerpunkte endid on veel suhteliselt lihtne üles leida siis nende ise vabastamine võib osutuda oodatust keerulisemaks.  Kuna sealse piirkonna punktid aga vajavad hädasti massaži siis siinkohal võib abiks olla massaažirull või näiteks tavaline tennispall, mis tuleb panna puusa ja põranda vahele.
Pildil olevat harjutust tehes proovige end viia rulli suhtes erinevate nurkade alla kallutades oma ülakeha küljele, mahatoetatud käe suunas. 
Häid harjutusi leiab kindlasti ka YouTube'st ja alati aitab Teid massaaži ning harjutuste ettenäitamisega muidugi ka ​Teie Füsioterapeut.
0 Comments

Jõulud pole enam mägede taga ja kaugel see Sõbrapäevgi on ...

24/11/2014

0 Comments

 
Ja kui nendest kahest päevast ei piisa, siis on veel olemas Aastavahetus, Vabariigi sünnipäevad, Jaanipäevad, sünnipäevad, igasugu aastapäevad... No ja kui ka sellest kõigest veel ei piisa siis lihtsalt nädalapäevad. Põhjuse leiab alati!

Niisiis, et omaltpoolt algatuseks panustada päkapiku kingikoti rikkalikkusesse on saadaval alates 1sest Detsembrist kinkekaardid vabalt valitavas vääringus. Kinkekaarte saab salongist kohapealt või neid on võimalik saata postiga (nagu vanasti kirju saadeti). Tasuda saab nii sularahas kui ülekandega - viimasel juhul ehk ülekandega maksmise soovist palun teada anda e-posti aadressile.

Fusioteraapia kinkekaart

"Peenike" kiri: Kinkekaardid kehtivad 6 kuud alates allakirjutamise hetkest ning neid saab vajadusel, kui summa ületab ühe soovitud Füsioteraapia seansi maksumust, kasutada mitmes osas. Kui kinkekaart on väiksemas summas kui soovitud teraapiateenus siis tuleb lihtsalt teha juurdemaks. Kinkekaarte ei saa vahetada rahaks ega ka uuteks kinkekaartideks ning samuti ei tagastata vaheraha, kui teenuse maksumus on väiksem kinkekaardil märgitud väärtusest. 
0 Comments

Vigastused korvpallis ehk miks pöörduda füsioterapeudi poole?

16/11/2014

0 Comments

 
Korvpall ja füsioteraaapia
Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina ning lihaste põrutused ehk „puukad“ – nimekiri on pikk ...

Kes on kossu mänginud see teab, et traumasid ikka juhtub - mõnel vähem, mõnel rohkem. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva“ pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Võrdluseks siinkohal: näiteks, kui olete autoomanik, siis iga kahtlase hääle puhul pöördute esimesel võimalusel tehnilise hoolduse poole. Miskil põhjusel aga oma keha puhul loodame, et küll see varsti ise üle läheb. Vanemaks saades probleemid süvenevad ja võivad lõppeda tõsisemate traumadega, mis jätavad meid palliplatsilt oluliselt pikemaks ajaks eemale kui tahaksime ja ka taastumine vigastusest on vaevalisem ning pikem.

Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara.

Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.

Aastal 1982 alustas NCAA (National Collegiate Athletic Association, www.ncaa.com )  andmete kogumist mis puudutas vigastusi kõrgkooli sportlaste seas kasutades selleks loodud vigastuste monitoorimise süsteemi (ISS – Injury Survelliance System). See konkreene uuring põhines ca 182000 vigastusel kaardistamisel, mis koguti 16 aasta vältel (1988-89 kuni 2003-04) ja arvesse võeti treeningute ja mängude ajal saadud vigastusi (1 vigastust 1 sportlase kohta), mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja mille tulemusena sportlane oli aktiivsest tegevusest eemal vähemalt ühe päeva.  

Tegu on küll Ameerika maalt pärit uuringuga ning mis puudutab eelkõige noori aga paralleele saab tõmmata kindlasti ja on ju üldteada fakt, asjad lähvad vanusega ainult hullemaks J.

NATA (National Athletic Trainers' Association, www.nata.org ) ja NCAA poolt läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutasid korvpalli vigastusi olid sellised:
  • 22% meeskorvpalluritest koges vähemalt ühte vigastust aastas mille       tõttu oli treeningutest ja mängudest eemaldatud pikemaks ajaks.
  • 42% vigastustest hõlmasid hüppeliigese/jalalaba piirkonda.
  • 11% vigastustest - puusad ja reied.
  • 9% vigastustest olid põlve piirkonnas.
  • Kõikvõimalikud väljaväänamised oli kõige levinum vigastuse tüüp (43%).
  • 60% vigastustest saadi treeningutel, mis toob teravalt esile korraliku soojenduse ja venituse vajalikkuse enne põhitreeningut.
  • 59% mängu ajal juhtunud vigastustest saadi mängu teisel poolajal, mis näitab väsimuse osakaalu suurust vigastuste põhjustamisel.

Lisainfot huvi korral selle uuringu kohta leiab NATA kodulehelt: https://www.nata.org/journal-of-athletic-training, issue: J Athl Train. 2007 Apr-Jun; 42(2).


Teie Füsioterapeut.

0 Comments

KUI PUUSAD ON KANGED JA PÕLVED VALUSAD... 

26/10/2014

0 Comments

 

Kui piinab puusa ja põlvevalu...

PuusavaluQuadriceps femoris lihasgrupp
VÕIMALIK SÜÜDLANE
NR.1  - TENSOR FASCIAE LATAE EHK LAISIDEKIRME PINGULDAJA.

Valu puusades ja põlvedes vähendab tänapäeval paljude inimeste elukvaliteeti sest sunnib loobuma spordist, tantsimisest , aiatöödest ja nii mõnestki muust naudingut pakkuvast tegevusest. Kuigi näiteks jooksmine on tore ja tervislik tegevus siis jooksmine ebatasasel pinnal võib teinekord endaga kaasa tuua valu puusas või põlves. Samuti võib sellist valuaistingut põhjustada teatud tingimustel ka kõndimine, matkamine, suusatamine või rattasõit ning liikumisega võrreldes ebaproportsionaalselt pikad päevad istuvas asendis, olgu see siis kontoris laua taga või kodus diivanil. Kokkuvõtvalt saab öelda, et „süüdi“ sellise valu tekkes on pidev ülekoormus lihasele (liigne treening-koormus) ning seda seisundit omakorda võimendab ka üleliigne kehakaal.

TFL (tensor faciae latae) ehk laisidekirme pinguldaja ja Gluteus Maximus ehk suur tuharalihas suunavad oma jõu läbi ITB (iliotibial band) ehk reie sidekirme kaudu puusa ja põlve. TFL abistab inimest puusa ja põlve painutamisel, pöörab reit sissepoole (üks võimalikest X-jalgsuse põhjustajatest), stabiliseerib puusa ning põlve seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. TFL on lihas, mille poolt põhjustatud valuaistingut võib patsient tunda puusaliigeses ning piki reie väliskülge kuni põlveni välja. Samuti võib TFL tekitada sügavat valu istmikuluu ja reie suure pöörla vahelisel alal. Pärast pikka istumist võib olla raskendatud puusa sirutus ja seetõttu ei saa inimene püsti tõustes kohe sirgeks ning käima hakkamine on raskendatud - puusad on „kanged“.  Samuti võib olla raskendatud valu tõttu ka näiteks külili lamamine ja -magamine.  

Kui keegi soovib seda lihast – laisidemekirme pinguldaja - ise oma kehal üles leida siis asetage oma näpud puusanukist välja poole (kahe sõrmelaiuse võrra, külje suunas) ja kandke raskus sama külje jalale. Lihas pinguldub. Raskuse kandmisel teisele jalale lihas lõdvestub ja sõrmed vajuvad lihase sisse. Sellest saate aru, et olete õiges kohas.

Kui tundsite ennast ülaltoodust puudutatuna ja sooviksite saada leevendust, siis kuigi ka kodustest venitusharjutustest võib saada veidi abi on siiski vajalik ka trigerpunktide massaaž. Sealjuures isegi kui teil on diagnoositud artriit, kõhrkoe kahjustus või sidemete vigastus, tuleks siiski sümptomite leevendamiseks proovida masseerida trigerpunkte puusa- ning reielihastes mis on tihti peamiseks valupõhjustajaks - asi millega saab Teid aidata teie füsioterapeut.

Trigerpunktid lihasvalu TFL
0 Comments

    ​FÜSIOTERAPEUT PRIIT TENISTE

    FÜSIOTERAAPIA BLOGI

    Olles tänaseks füsioteraapia vallas tegev juba üle 25 aasta, siis  on selle ajaga tekkinud nii mõnedki mõtted, mida siin lehel teiega jagada soovin. Kindlasti ei pretendeeri see blogi mitte mingisugusele absoluutsele meditsiinilisele tõele, vaid lähtub ennekõike oma isiklikest kogemustest.

    Head lugemist ja kaasamõtlemist!


    ARHIIV

    October 2021
    March 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2018
    April 2018
    September 2017
    August 2017
    February 2017
    November 2016
    October 2016
    August 2016
    January 2016
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014


    KATEGOORIAD

    All
    Achilleuse Kõõlus
    Adhesiivne Kapsuliit
    Ajupõrutus
    Akupunktuur
    Alaseljavalu
    Alkohol
    Artriit
    Blokaadisüst
    Cauda Equina
    COVID-19
    Desinfitseerimine
    Diatermia
    Diski Prolaps
    Diski Sopistumine
    Elektriravi
    Esmaabi
    Füsioteraapia
    Gluteus Maximus
    Gluteus Medius
    Gluteus Minimus
    Harjutused
    Hemipleegia
    Hernia
    Hüppaja Põlv
    Iliotibiaaltrakt
    Ishias
    Jalavalu
    Jooksja Põlv
    Jooksmine
    Kaelavalu
    Kannavalu
    Kasvuvalu
    Kinkekaart
    Kolesterool
    Kõõlused
    Koroonaviirus
    Koroona Viirus
    Korvpall
    Krooniline Valu
    Küfoos
    Kukkumine
    Külmaravi
    Külmunud Õla Sündroom
    Külmunud Õlg
    Kuumaravi
    Laisidekirme Pinguldaja
    Laserravi
    Latentsed Trigerpunktid
    Libedus
    Ligamendid Ehk Sidemed
    Lihas
    Lihaspinged
    Lihasrebendid
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihasvalu
    Liigesvalud
    Lordoos
    Lülisammas
    Lülivaheketas
    Lülivaheketta Sopistumine
    Lumbaalstenoos
    Luumurd
    Luuümbrise Põletik
    Magnetravi
    Manipulatsioon
    Massaaž
    Metatarsalgia
    Mortoni Neuroom
    Nutikael
    Õlavalu
    Õlu
    Õlu
    Osteoartroos
    Patella
    Peapõrutus
    Peavalu
    Piriformis
    Plantaarfastsiit
    Põlvevalu
    Puusad
    Puusavalu
    Radikulopaatia
    Rasedus
    Reie Nelipealihas
    Reumatoidartriit
    Rüht
    Ruumlht
    Saun
    Sciatica
    Seljavalu
    Spinaalstenoos
    Sponduliit
    TECAR Teraapia
    TECAR-teraapia
    Tensor Fascia Latae
    Trauma
    Trigerpunktid
    Tuharavalu
    Ülekoormus
    Ületreenitus
    Ultraheli Teraapia
    Valu
    Venitusravi
    Verejooks
    Vigastus
    Vitamiinid

    RSS Feed

PT Trigeenika OÜ  |  reg nr. 11269515  |  KMKR EE102203116  |  Tel: +372 50 72149 
almaretervis@almaretervis.com | www.priitteniste.com  |  www.almaretervis.com 
© 2020-2022  PT Trigeenika OÜ
 
​SEB EE60 1010 2202 6199 0224   |  LHV EE93 7700 7710 0436 4945
            SWIFT: EEUH EE 2X   |   SWIFT: LHVB EE 22