Luumurdudest sinikateni või liigese limapauna põletikuni (bursiit) on füsioterapeutidel eriline oskus analüüsida inimese füüsist ning aidata taastada selle optimaalset sooritusvõimet. Varustatud kaasaegse tehnoloogia ja suurte teadmiste- ning kogemuste pagasiga on füsioterapeudid pädevad aitama diagnoosida (NB! diagnoosi paneb patsiendile alati vaid ja ainult arst) ning ravida suuremat osa enimlevinuid tervise- ning liikumishäireid. Kuid vaatamata reale väga vingetele tehnilistele „mänguasjadele“ – näiteks TECAR teraapia või laserravi – on ja jäävad nende kõige efektiivsemaks tööriistadeks ikkagi nende käed.
Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit.
Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.
Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit.
Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.
Esmalt – hindamine ehk analüüs.
Ühe hea ja asjatundliku füsioterapeudi esimeseks tegevuseks visiidi käigus on patsiendi hindamine ja tema füüsise hetkeolukorra analüüs. Olge valmis selleks, et teie füsioterapeut esitab vägagi detailseid küsimusi vigastuse tekkimise kohta ning ka Teile esmapilgul täiesti asjasse puutumatutena tunduvaid või kohati ka lausa piinlikkust tekitavaid küsimusi. Nimelt vigastus või kaebus, mis väljendab end ühes piirkonnas võib hoopis olla tingitud mõne teise piirkonna vigastusest, põletikust, ülekoormusest või alatreenitusest.
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.
Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et : “Ohoo, ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“
Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.
Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti üheksa vast kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas professionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“ - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.
Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et : “Ohoo, ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“
Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.
Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti üheksa vast kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas professionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“ - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.
1. MANUAALNE FÜSIOTERAAPIA
Parim kasutusviis: igat laadi vigastuste korral
See nn „käed-küljes“ lähenemisviis eristab manuaalseid füsioterapeute teistest tervisetöötajatest. Kuigi manuaalne teraapia võiks viidata paljudele erinevatele võimalustele, kasutavad füsioterapeudid enamasti ravivõtteid nagu venitamine, massaaž ja lihaste tugevdusharjutusi parendamaks patsiendi aju ja lihaste vahelist kommunikatsiooni eesmärgiga taastada keha õiget funktsionaalsust (liikumine ja mehhaanika). Sealjuures võib teadmistega ning vastavalt koolitatud füsioterapeut kasutada ühe visiidi käigus nii ravi- kui spordi kui muude massaažitehnikate võtteid. Manuaalne füsioteraapia on esmane meetod kõrvaldamaks liikumisaparaadi piiratud liikuvust ning aitamaks patsienti taastada liigutuste maksimaalset võimalikku ulatust. Manuaalne füsioteraapia on see, mis peaks ja võiks olla iga raviplaani selgroog ning mitte aga meetodid nagu külmaravi või elektriline stimulatsioon.
See nn „käed-küljes“ lähenemisviis eristab manuaalseid füsioterapeute teistest tervisetöötajatest. Kuigi manuaalne teraapia võiks viidata paljudele erinevatele võimalustele, kasutavad füsioterapeudid enamasti ravivõtteid nagu venitamine, massaaž ja lihaste tugevdusharjutusi parendamaks patsiendi aju ja lihaste vahelist kommunikatsiooni eesmärgiga taastada keha õiget funktsionaalsust (liikumine ja mehhaanika). Sealjuures võib teadmistega ning vastavalt koolitatud füsioterapeut kasutada ühe visiidi käigus nii ravi- kui spordi kui muude massaažitehnikate võtteid. Manuaalne füsioteraapia on esmane meetod kõrvaldamaks liikumisaparaadi piiratud liikuvust ning aitamaks patsienti taastada liigutuste maksimaalset võimalikku ulatust. Manuaalne füsioteraapia on see, mis peaks ja võiks olla iga raviplaani selgroog ning mitte aga meetodid nagu külmaravi või elektriline stimulatsioon.
2. Jää
Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad põletikud ja tursed
Jää on väga oluline komponent vigastuse ravis eriti just akuutsete vigastuste korral. Kasutades jääd vigastatud kohal ahendab see veresooni ning on effektiivne vahend vähendamaks või ka ära hoidmaks põletikku mis sageli kaasneb (turse) ja järgneb (põletik) vigastusele. Külmaravi võib samuti aidata liigesel maksimaalselt säilitada oma liikuvust ja parendada sellega ka manuaalse teraapia tulemust. Kuigi raske on määratleda just seda kõige effektiivsemat jää kasutamise metoodikat on siiski külma kasutamine põletikulistel kohtadel näidanud märkimisväärset tulemuslikkust alandamaks turset pehmete kuded vigastuste korral. Külmaravi soovitatav kasutusaeg on koheselt peale trauma teket ja kuni 72 tundi peale seda, sõltuvalt kehapiirkonnast 5-15 minutit.
Jää on väga oluline komponent vigastuse ravis eriti just akuutsete vigastuste korral. Kasutades jääd vigastatud kohal ahendab see veresooni ning on effektiivne vahend vähendamaks või ka ära hoidmaks põletikku mis sageli kaasneb (turse) ja järgneb (põletik) vigastusele. Külmaravi võib samuti aidata liigesel maksimaalselt säilitada oma liikuvust ja parendada sellega ka manuaalse teraapia tulemust. Kuigi raske on määratleda just seda kõige effektiivsemat jää kasutamise metoodikat on siiski külma kasutamine põletikulistel kohtadel näidanud märkimisväärset tulemuslikkust alandamaks turset pehmete kuded vigastuste korral. Külmaravi soovitatav kasutusaeg on koheselt peale trauma teket ja kuni 72 tundi peale seda, sõltuvalt kehapiirkonnast 5-15 minutit.
3. Kuumaravi
Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad lihasspasmid ja pinged
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral.
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral.
4. TECAR Teraapia
TECAR teraapia põhitoimeaineks (kui nii saab öelda) on Diathermia ehk siis termoteraapia või siis ka soojusteraapia. TECAR on akronüüm sõnadest Transferre Energy Capacitive and Resistive.
Lähtudes FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis:"Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime, mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ning liigestes.
TECAR teraapia on eelkõige kasutusel taastusravis, spordimeditsiinis, uro-günekoloogias aga üha suuremat populaarsust on TECAR teraapia võitmas esteetilises meditsiinis ning iluravis kuna protseduur soodustab kollageeni taasteket sidekudedes. Diatermia kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.
Lähtudes FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis:"Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime, mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ning liigestes.
TECAR teraapia on eelkõige kasutusel taastusravis, spordimeditsiinis, uro-günekoloogias aga üha suuremat populaarsust on TECAR teraapia võitmas esteetilises meditsiinis ning iluravis kuna protseduur soodustab kollageeni taasteket sidekudedes. Diatermia kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.
5. Ultraheli
Parim kasutusviis: Sideokoe vigastused
Kasutades teraapia käigus ultraheli laineid (inimkõrvale kuuldamatud helid) eesmärgiga soojendada kudesid sügaval kehas võib ultraheli teraapiast olla abi lihaste lõdvestamisel ning mis aitab keha ettevalmistada manuaalseks teraapiaks või harjutusteks. Terapeut kasutab Ultraheli seadet suunamaks ultraheli laineid otse ja turvaliselt nahapinnale. Katsetustes rottidega on ultraheli ravi andnud häid tulemusi suurendades ligamentide ehk sidemete paranemise kiirust. Siiski märksa rohkem teste ja katseid on veel vaja teha, et veenduda samasugusestes heades näitajates kohaldades ultraheliteraapiat inimeste juures.
Kasutades teraapia käigus ultraheli laineid (inimkõrvale kuuldamatud helid) eesmärgiga soojendada kudesid sügaval kehas võib ultraheli teraapiast olla abi lihaste lõdvestamisel ning mis aitab keha ettevalmistada manuaalseks teraapiaks või harjutusteks. Terapeut kasutab Ultraheli seadet suunamaks ultraheli laineid otse ja turvaliselt nahapinnale. Katsetustes rottidega on ultraheli ravi andnud häid tulemusi suurendades ligamentide ehk sidemete paranemise kiirust. Siiski märksa rohkem teste ja katseid on veel vaja teha, et veenduda samasugusestes heades näitajates kohaldades ultraheliteraapiat inimeste juures.
6. Laserravi
Parim kasutusviis: Lihas- või sidekoe vigastused
Laserteraapias on kasutusel spetsiaalse lainepikkusega valgus, eesmärgiga stimuleerida paranemise kulgu väga sügaval nahaalustes kudedes. Parimal võimalikul juhul võib laserravi aidata alandada või vähendada turseid, lihasväsimust ja valu. See võib samuti aidata terapeuti liigutada ja manipuleerida vigastatud liigest põhjustamata sealjuures patsiendile liigset valu või ebamugavust.
Laserteraapias on kasutusel spetsiaalse lainepikkusega valgus, eesmärgiga stimuleerida paranemise kulgu väga sügaval nahaalustes kudedes. Parimal võimalikul juhul võib laserravi aidata alandada või vähendada turseid, lihasväsimust ja valu. See võib samuti aidata terapeuti liigutada ja manipuleerida vigastatud liigest põhjustamata sealjuures patsiendile liigset valu või ebamugavust.
7. Venitusravi
Parim kasutusviis: diski ehk lülivaheketta väljasopistumine
Kui me seisame püsti siis meie selgroog kannab pidevalt kogu meie keha raskust mis omakorda muudab taastumise seljavaludest keeruliseks. Venitusravi kätkeb endas selgroolülide omavahelist eraldamist ja vabastamist, võimaldamaks närvidele enam ruumi ja vähendamaks survet diski kõhrele. Mõned uuringud on näidanud, et venitamine on effektiivne ravi vähendamaks valu ja parendamaks elukvaliteeti patsientidel kes kannatavad väljasopistunud lumbaar (alaselg) diski käes. Ja kuna selle meetodiga ei kaasne kirurginoa alla minekut on see võimalik alternatiiv patsientidele kes ei saa endale pikka taastumisperioodi lubada.
Kui me seisame püsti siis meie selgroog kannab pidevalt kogu meie keha raskust mis omakorda muudab taastumise seljavaludest keeruliseks. Venitusravi kätkeb endas selgroolülide omavahelist eraldamist ja vabastamist, võimaldamaks närvidele enam ruumi ja vähendamaks survet diski kõhrele. Mõned uuringud on näidanud, et venitamine on effektiivne ravi vähendamaks valu ja parendamaks elukvaliteeti patsientidel kes kannatavad väljasopistunud lumbaar (alaselg) diski käes. Ja kuna selle meetodiga ei kaasne kirurginoa alla minekut on see võimalik alternatiiv patsientidele kes ei saa endale pikka taastumisperioodi lubada.
8. Funktsionaalne Elektriline stimulatsioon
Parim kasutusviis: Lihaste jõu taastamiseks
Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud.
Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud.
9. fÜSIOTERAPEUTILISED Harjutused
Parim kasutusviis: kõiksugu vigastuste vältimiseks või nendest paranemiseks
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.
Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud!
Teie Füsioterapeut!
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.
Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud!
Teie Füsioterapeut!
RSS Feed