Eelmise aasta varasuvel tehti mulle ettepanek, millest oli raske keelduda! Sõita kaasa Füsioterapeudina Saaremaa sportlastega rahvusvahelistele Saarte Mängudele. Inglise kroonile kuuluv ning meie Vormsi saarestki väiksem Guernsey asub La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Ma ei teadnud varem sellest kohast suurt enamat, kui et see on tõsielul põhineva romantilise filmi „Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts“ tegevuskoht ning mis juhtumisi on hetkel ERR Jupiteris vaadatav. 
​Maastik on seal nagu Võrumaa kuppelmaastik vaid selle erinevusega, et kaldale jõuavad otsapidi ka Atlandi ookeani lained, tõusu ja mõõna vahe 6h jooksul on ca 10m ning heinamaade, metsamassiivide ning kruusateede asemel on kiviparkett, kiviaiad ja kivimajad.

Nii ma seal vabadel hetkedel üles-alla usinalt trampisin ning käisin ka ujumas, kuniks kolmanda päeva väga varajastel hommikutundidel ärkasin tundega, et MITTE MIDAGI EI TUNNE oma vasakus käes, mille sõrmed ei allunud minu tahtele. Üldse ei varja, et järgnevatel tundidel sain teadlikuks ka sellest, mis tähendab hirm ja teadmatus tuleviku ees. Eemal perest, võõras riigis, kaaslaseks „dr. Google“ ja veel kõik need mõtted, mis peast läbi tormasid...helistasin naisele ja helistasin hotelli vastuvõtust omale kiirabi. Kiirabiga suheldes tundlikus taastus ning loobusin kiirabist ja läksin tagasi voodisse. Arvasin, et ju olin käe lihtsalt “ära maganud” ning muretsesin sel hetkel oluliselt rohkem selle pärast, kuidas nüüd kaugel Eestis keset sügavat ööd üles aetud naise ees end välja vabandan kuniks KÕIK KORDUS UUESTI! Vasakust käest kadus jõud ja igasugune kontroll. Uus kõne ja sedakorda sõit EMO-sse. Kohale jõudes, kohaliku aja järgi kuskil 3:30 paiku, viidi peast pilti tegema. Kella 9ks oli sarnaseid episoode kordunud veel 3-4 korral. KT-scan miskit ei näidanud, vereanalüüs ka korras ning kontroll käes taastunud. Lõpuks saabus doktor oma eht-inglasliku diagnoosiga: “Probably TIA Crescendo but perhaps not!” Jalutasin haiglast hoone ees asuvasse bussipeatusesse, seejärel apteeki aspiriini järgi.

​Abikaasa oli Eestis juba tegutsema asunud uurides omalt poolt seda Crescendo TIA asja ning möödaminnes jõudnud kirjutanud abipalve ka meie perearstile. Ehk siis "Dr. Google" ning PubMed olid pea ainus abi kuniks kell Eestis sealmaal, et Perearstikeskus ühendust võttis ning mõni aeg hiljem ka meie perearst dr. Tanel Laurberg isiklikult omapoolsed soovitused mulle kirja pani.

Siinkohal palusin omale appi antud asjas selgust tooma kardioloog dr. Merle Starkopf´i. Ta on üritanud mind korduvalt “korrale kutsuda” (loe: oma elustiili ja kehakaalu ning liikumisharjumusi parandama) viimased aasta-poolteist ning oli mulle juba varasemalt määranud näitudest tulenevalt vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid. Aga noh, “minuga ju nii ei juhtu” ja ravimid jäid sahtlisse … kuniks siis juhtus.

TIA ehk Transitoorne Isheemiline Atakk on lühiajaline, mööduv peaaju verevarustuse häire ning on peaaju infarkti ehk insuldiga sarnane seisund. Varasemalt on olnud TIA puhul kasutusel ka väljend miniinsult või mikroinsult. Ajuarteris moodustub tromb ehk verehüüve, mis takistab verevoolu ajju või südames tekib tromb, mis kantakse verega aju veresoontesse. Ajurakkudele eluks hädavajalikke toitainete ja hapniku varustamine katkeb ning ajurakud saavad kahjustada ja hukkuvad.

TIA episoodi saab diagnoosida kui sümptomid taanduvad alla 24 h ja see saab võimalikuks kui tromb lüüsub iseenesest.
Valdavalt pigem muusikamaailmast tuntud mõiste “Crescendo” tüüpi TIA diagnoosi puhul on tegu ebastabiilse neuroloogilise sümptomaatikaga ning TIA episood kordub lühikese aja vältel ja iga järgnev võib olla eelnenust ka intensiivsem.
 
Transitoorse ehk mööduva isheemilise ataki ehk TIA korral, erinevalt insuldist, on veresoonte ummistus lühiajaline, episood enamasti alla minuti kuni paari tunnini kestev ja püsivaid kahjustusi ei teki sest vastav aju osa on hapnikupuuduses vaid ajutiselt. Küll aga on leitud seos TIA ajalise kestvuse ja järgneva isheemilise insuldi tekkeriski suuruse vahel – mida kauem kestab TIA episood seda suurem on isheemilise insuldi tekkerisk.
 
Protsentuaalselt:

• Esimesed 24-48h peale TIA-t on kõige kriitilisemad! Selle aja jooksul kogeb nn päris Insulti ca 20% inimestest.
• Esimese 90 päeva jooksul on risk saada uut aju kahjustavat episoodi kuni 17%.
• Ca 30%-l inimestest, kellel on olnud TIA, tekkib insult lähikuude jooksul.
• ca 50% kõikidest insultidest leiab aasta jooksul TIA-st.
• Kuni 80% ajuinfarktidest pärast TIA-d on välditavad.

 
TIA nagu ka insuldi tekke soodustavateks teguriteks on:

• kõrgenenud kolesterooli ja veresuhkru tase;
• väheliikuv eluviis ja rasvumine;
• hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi;
• diabeet;
• Südamerütmihäiretest kodade virvendusarütmia;
• stressirohke elu;
• suitsetamine ning alkoholi liigtarvitamine;
• pahaloomuliste kasvajate olemasolu;
• mõned ravimid (sh kontratseptiivid) jpm.
  
  

Enamus neist riskifaktoritest on põhjuseks nn halba kolesterooli (LDL kolesterooli) sisaldavate naastude tekkeks veresoone seinas (ateroskleroos), mis omakorda soodustab verevoolu aeglustumist ja võimaldab trombi teket.
 
Üldlevinumad riskifaktorid, mida paraku ise mõjutada ei saa on:

• pärilikkus – suguvõsas varem esinenud TIA, insult;
• vanus  - vanuse kasvades risk haigestuda suureneb;
• sugu - mehed on suuremas ohus kui naised.

 
TIA sümptomid varieeruvad suuresti sõltuvalt sellest, milline aju piirkond on haaratud. Enimlevinumateks on:

• näo, käe või jala nõrkus, tuimus või halvatus, tavaliselt ühel kehapoolel;
• aeglustunud või segane kõne ja/või raskused teiste kõne mõistmisel;
• pimedus ühes või mõlemas silmas või kahekordne nägemine;
• äkiline ja/või tugev peavalu;
• vertiigo, tasakaalu või koordinatsiooni kaotus või minestamine;
• ebanormaalne maitse- või lõhnataju.

 
Trombist tekkinud verevaeguse ning hapnikupuuduse tingimustes võib iga minut hukkuda kuni 2 miljonit närvirakku ning sõltuvalt kahjustuse piirkonnast ajus varieeruvad ka sümptomid. Oma olemuselt TIA sümptomid suuresti ei erine insuldi omadest. Ajaline kestvus on lühem, sümptomid võivad olla kergemad. Võivad esineda üksikult, kuid ka mitmekesi koos. Et tegu just TIA sümptomitega, siis selle äratundmise teeb sageli keeruliseks see, et neid on lihtne enda jaoks nö välja vabandada:

• Ootamatu pearinglus – ma ei söönud täna lõunat;
• ei tunne oma kätt – magasin kehvasti,  käe peal;
• jalg kaob alt – vana põlvetrauma annab tunda jne...

 
TIA kahtluse korral pannakse diagnoos patsiendi läbivaatusel ja tuginedes lisauuringute tulemustele. Lisauuringutena on üldjuhul kasutusel

• peaaju MRT (Magnetresonantstomograafia);
• KT ehk Cat-scan (Kompuutertomograafia);
• kaelaarterite ja südame UH (Ultraheli);
• EKG 24-72h Holter-monitooring kodade virvendusarütmia episoodide leidmiseks
• spetsiifilised vereproovid jms.

Peale TIA episoodi sooritatakse ABCD2 test, hindamaks uue TIA episoodi kordumise ja/või Isheemilise ataki tekke riski.
Keerulisemaks teeb TIA ühese diagnoosimise see, et KT-st ja UH-st on kõige suurem abi siis, kui seda tehakse ataki ajal või vahetult peale seda. See on üks põhjus, miks on eluliselt oluline arsti juurde pöörduda koheselt, esmaste sümptomite ilmnemisel.

• Operatsioon tuleb teemaks, kui kaelaarteritest leitakse ummistus.
• Ravi on elukestev - ravimid, liikumine ning dieet.
• Ravi eesmärk – tulevikus TIA kordumise või insuldi tekke ära hoidmine. 

                                  Kardioloog, dr Merle Starkopf, Ida-Tallinna Keskhaigla,                                     City Tervisekliinik, OÜ Merle Kadarik

​See kogum ajutistest neuroloogilistest sümptomistest eelneb Insuldile kuskil kolmandikul TIA-d kogenud patsientide puhul. TIA on siis lihtsamalt öeldes “viimane hoiatus”. Samas aga ka võimalus, et end tõsiselt kätte võtta ja midagi oma elus muuta, enne kui päris hilja.

Tavajuhul ilmselt ei kirjutakski või kui, siis TIA või insuldijärgsest taastusravist. Aga kuna minust endast on tänaseks saanud Füsioterapeut, kes sai isiklikult tunda milleni viib oma keha hooletusse jätmine ja halbadest harjumusetest mitte loobumine, siis tunnen kohustust oma lugu teiega jagada ja olla endasugustele - kui nii saab öelda - “näitlikuks õppematerjaliks” või omalaadseks kogemusnõustajaks.

Kasutades siis nii oma erialaseid kogemusi, kui isiklikult läbielatut tahan ennekõike kirjutada sellest, kuidas füsioteraapia, liikumise ja spordi abil edasi minna selliselt, et ei teeks oma olukorda veel hullemaks. Ikka ja jälle satub minu lauale neid trauma-patsiente, kes Jaanilõkke ääres grilli taga õlleklaas käes sõlmivad sõpruskonnaga kihlveo stiilis “3 kuuga Ironman´le!!! Selle terviseks võtame ning hommikul teeme koos ühe kiire 10km metsajooksu sutsaka koos !”. Ja siis alustatakse täiesti ebamõistlikku ja tervist ning vaimu hävitavat treenimist esimese suurema trauma või kokku kukkumiseni.
 
Jah, kukuvad terviserajal või spordisaalis kokku ka täiesti tervislikke eluviise ning regulaarselt sporti harrastavad keskealised ja nooremadki. Paraku selgub hiljem, et vaatamata välisele vormile on nende veresooned olnud väga haprad või on taustal tiksunud mõni muu terviseprobleem. Lõppu ka üks üldhariv infokild – ühe keskmise 40 aastase inimese suurte arteriaalsete veresoonte seinte rõhu taluvus on kuskil 3 ATM. 20 aastasel ulmelised 4 ATM. Võrdluseks, teie auto rehvides jääb rõhk üldjuhul 1,8-2,2 ATM kanti. Ehk selleks, et üks veresoon lõpuks lõhkeks peab ikka tõsiselt “vaeva” nägema.

Ootamatult osutus kõige suuremaks väljakutseks info leidmine selles osas, mida inimene ise saab olukorra parandamiseks ära teha vahetult peale TIA kogemist ja selle ajal, et minimeerida seda esimese 24-48h kõrget "päris" insuldi tekke riski. Inimesed reisivad täna väga palju ning sageli sihtkohtadesse, kus kohene arstiabi võib osutuda keeruliseks. Et  soovitustel oleks rohkem kaalu siis siinkohal saatsin abipalve esmane käitumisjuhis kokku panna oma perearstile, dr Tanel Laurbergile:​

TIA, mida varasemalt on kutsutud miniinsuldiks, tekib peaaju mõne veresoone lühiajalise sulgumise tagajärjel, mille tõttu aju varustamine hapnikuga ajutiselt katkeb. TIA korral võivad esineda kõnehäired või kõnest arusaamise häire, jäsemete ootamatu nõrkus (käsi või jalg “ei kuula sõna”), ootamatu nägemishäire või tasakaalukaotus.
Selle olukorra tekkimise riskifaktoriteks on:

• kõrgenenud vererõhk
• suurenenud kolesteroolide tase veres
• suitsetamine
• tõusnud veresuhkru tase
• alkoholiga liialdamine
• südame rütmihäired
• pidev liigne stress ja töine ülekoormus

Kuna TIA on sageli eelhoiatuseks insuldile, on väga oluline pöörduda arsti poole viivitamatult kaebuste tekkimisel – esmajärjekorras tuleb kutsuda kiirabi või minna EMOsse, kus selgitatakse välja, kas tegemist on TIA-ga või insuldiga. Seejärel on oluline pöörduda perearsti vastuvõtule edasiste eluviisi ja ravisoovituste saamiseks. Meeles tuleb pidada, et kõige olulisema oma tervise hoidmisel saab inimene ise ära teha, vajadusel saab nõuandeid ja abi perearstilt:

• Oluline on hoida vererõhk kontrolli all, et see jääks alla 135/85mmHg. Määratud vererõhuravimeid tuleb tarvitada regulaarselt.
• Jälgige oma pulssi, et see oleks regulaarne ja ühtlane – südame rütmihäired võivad provotseerida insulti tekitavate trombide teket.
• Normaalne veresuhkru tase on hädavajalik veresoonte ja kudede tervise hoidmisel.
• Regulaarne mõõdukas füüsiline koormus aitab säilitada normaalset kehakaalu ja vaimset toonust. Treenimata on mõistlik vältida harjumuspäratult suuri kehalisi pingutusi.

• Hoidke  kolesteroolitase veres korras ning vajadusel alustage teile soovitatud farmakoloogilist ravi statiiniga. Kolesterooli taset saab määrata tervisekontrolli käigus vereanalüüsist perearsti või töötervise arsti juures, seda tehakse tänapäeval mõnikord ka apteekides.
• Suitsetamist ja alkoholiga liialdamisest on oma tervise hoidmiseks oluline vältida.
• Südame-veresoonkonna haiguse riskifaktorite esinemise korral on mõnikord vajalik kasutada Südameaspiriini – ses osas tuleb nõu küsida arstilt, sest sõltuvalt TIA põhjusest võib vajalikuks osutuda retsepti alusel saadav nn verevedeldaja.
• Jälgige, et teie uni oleks piisav ja kvaliteetne.
• Kui võimalik, vältige TIA esinemise järgselt lendamist esimesed 48h.

Mõned soovitused toitumise osas:
Alustage kohe ja jätkake ka edaspidi oma toidu tervislikumaks muutmist!​

• Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu rasv) ja transrasvade (margariinid) sisaldust toidus.
• Tarbige vähem nn “valgeid” süsivesikuid (suhkur, sai, makaronid).
• Punase liha tarvitamisel pidage piiri.
• Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid- köögivilju, täisteratooteid.
• Lisage menüüsse rohkem küllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid (külmpressitud taimeõlid, seemned, pähklid), kala. Hea on nn Vahemere dieet.
• Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage aurutamist, keetmist, grillimist või hautamist.
• Vähendage soola sisaldust toidus ja tarvitage igapäevaselt piisavalt vett!
• Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja suhkrusisaldust.

Vältige alkoholi liigtarbimist ja loobuge suitsetamisest. Suitsetamisest loobumine vähendab haiguste tekke ja progressiooni riski olenemata sellest, kui vana inimene on või kui kaua ta on suitsetanud.
                                  Perearst dr. Tanel Laurberg, Rosenthali Tervisekeskus.
​

Peale arstlikku kontrolli ja eeldusel, et doktor on andnud loa, tuleb aga igal juhul alustada regulaarse liikumisega. Kui olete ülekaaluline või muude füüsiliste terviseprobleemidega, siis füsioterapeudi nõustamine koormuse, sobilike  harjutuste ja liikumisviiside osas on tarvilik vältimaks ülekoormustraumasid või ebaotstarbekat treenimist. Kui teile on määratud ravimid, siis lisaks Füsioterapeudi informeerimisele määratud ravimite osas on valitud treeningalad ja treeningplaanid mõistlik kooskõlastada oma raviarstiga.

Vajadusel ja võimalusel ning raviarsti heakskiidul tuleks teha koormustest.​​​​

Terve täiskasvanud inimese pulsisagedus puhke olekus on keskmiselt 60-80 lööki minutis. Treeningutel on tähtis hoida pulsisagedus optimaalne, mis on ca 50-80% maksimaalsest. Treenimiseks sobiva ohutu pulsivahemiku leidmiseks on lihtne arvutus:
Maksimaalse pulsi leidmiseks tuleb meestel 220-st lahutada oma vanus (naistel 226st). Näiteks 50-aastase terve mehe keskmine maksimaalne pulsinäit on 170 ja optimaalne pulss on 85-140 lööki minutis. Pulsi jälgimine on oluline treeningkoormuse tõstmisel ja pärast seda südame töö taastumise kiiruse mõõtmisel. Treeningutel jaotatakse pulss tsoonideks:

• Soojenduse tsoon - 50-60% maksimum pulsist 
• Aeroobne tsoon -  60-80% maksimum pulsist
• Anaeroobne tsoon algab peale 80%-i maksimum pulsist.

 
Lisaks annab pulsi jälgimine infot stressi, aktiivsuse ja öise unekvaliteedi hindamisel. Kiiret pulssi aitab maandada rahulik ja sügav hingamine, õues jalutamine.
 
Inimestel, kes on igapäevaselt mõõdukalt füüsiliselt aktiivsed, on ajuinfarkti risk 20% väiksem ja väga aktiivsetel 27% väiksem, võrreldes väheliikuvate inimeste riskiga. Füüsiline aktiivsus, 3– 4 korda nädalas ning tehes harjutusi mõõduka intensiivsusega 35-40 minutit järjest, aitab vähendada vererõhku ja kaalu, samuti soodustab vasodilatatsiooni ehk veresoonte laienemist ning edendab südame tervist.

• Esimestel kuudel tuleks eelistada pigem aeroobseid harjutusi, nagu mõõdukas/kiire jalutamine, kepikõnd, ujumine, rahulik jalgrattasõit või tants. Kui inimese füüsiline seisund võimaldab siis 3-6 kuu möödudes kõrgema aktiivsusega aeroobseid harjutusi, näiteks sörkjooks või mõõduka intensiivsusega pallimängud.
• Ka kontoris saab sporti harrastada – jala trepist kaks-kolm korrust üles-alla ja nii päeva jooksul kümme korda annab juba piisava koormuse.
• Treeningu kestvus võiks olla ca 50-60 minutit sest treeningtunni esimeses pooles kulutab keha energiaks suhkruid ning alles seejärel läheb rasvade kallale.

Rasvade põletamine toimub ennekõike mõõduka - mis on ca 60-70% teie maksimaalsest - pulsi ajal ning lisaks treeningu järgselt. Vältida tuleks, eriti alguses, kõrge intensiivsuse ja/või ebaühtlase koormuse ning adrenaliini- ja stressirohkeid spordialasid. Hoiduma peaks igasugusest tegevusest, mis põhjustab äkilist pulsitõusu. Anaeroobses tsoonis, ehk kõrge pulsi juures treenimine koormab südant eriti ja sellisel pulsil treenimine ei ole pikalt soovitatav ka tervele inimesele.

Saun pole esimestel kuudel soovitatav, hiljem võiks leilitemperatuur olla mõõdukas – ca 80C. Soojast saunast tulles võib toimuda kiire vererõhu langus, sellest tingitult tekkida pearinglus või minestuse oht mille tagajärjeks on kukkumine. Kuumast leilist otse jääauku hüppamine tuleb kindlasti välistada sest äärmuslik temperatuurimuutus tingib veresoontes muutused ja haiguse tõttu ahenenud ning kitsaste veresoontega inimestel võib selline karastamine lõppeda ebasoovitavate tagajärgedega. Mõõdukas karastamine jaheda duššiga (kui arst on loa andnud) on aga kasuks.
 
Vältige energiajooke – need pigem kurnavad organismi. Eelkõige energiajookides sisalduvate ainete (kofeiin, tauriin jm) tõttu võib tekkida veevaegus, südame rütmihäired,  närvilisus, ärevus ja tagatipuks unehäired. Sageli sisaldada need joogid väga palju suhkrut või teinekord sama ebatervislikke suhkruasendajaid ja seetõttu soodustada teise tüübi diabeedi tekkeriski.
 
Sea endale liikumisel realistlikud eesmärgid! Väikesed, selgelt sõnastatud ja ajaliselt fikseeritud vahe-eesmärgid ja kaugemad, suured eesmärgid. Ideaalis koosta või aruta see treeningplaan  läbi oma füsioterapeudi ja/või raviarstiga.
Kui tegeled lisaks veel ka kaalulangetusega pead kindlasti keskenduma lihastreeningule.
Oluline siinkohal on valida omale sobilik liikumisviis ja eelistada neid, mis pakuvad ka teie emotsionaalsele heaolule toitu. Kui vähegi võimalik kaasake tegevusse oma perekond – alustage igaõhtuste rahulike jalutuskäikudega, unustage pulsinäit. Õige pulsivahemiku tunnete ära nn kõnetesti abil. Ehk kui suudate kõndimise või sörkimise ajal vabalt edasi rääkida, on pulsinäit korras. Võtke seda, kui kaaslasega veedetud kvaliteetaega ja rääkige päris asjadest, mitte sellest “mida me õhtuks süüa teeme” või “millal sa lõpuks selle katkise kapiukse korda teed”. Kui te ei tea, mis need nn "päris asjad" on, küsige oma naiselt, küll tema teab! 

Lisaks Füsioterapeudi või personaaltreeneri nõustamisele on abiks lasta mõõta oma kehakoostist (BCA - Body Composition Analysis) ja seda ka sel juhul, kui peeglist vaadates või kaalu pealt vastu vaatavad numbrid on kõik OK.
Mõõda oma vööümbermõõt - meestel peaks see üldiste tervislikkuse normide kohaselt jääma alla 102 cm ning naistel alla 88 cm. Oluline on aga teada saada just ohtliku Vistseraalse rasva protsent – ehk siis selle rasva olemasolu, mida näpuga katsuda ei saa aga mis paikneb teie vöökohal ja ümbritseb siseorganeid.
​Selle nn kõhurasva ja arteriaalsete veresoonte seinte paksenemise ning hapraks muutumise vahel on leitud ka otsene seos. Üks viimase aja tähtsamaid tõdemusi teadlastel selles vallas on see, et rasvarakud – ennekõike vistseraalse rasva rakud on bioloogiliselt aktiivsed. Rasvkude on endokrinoloogiline organ, mis eritab hormoone ja teisi molekule millel on kaugeleulatuv mõju teistele kudedele.

Kehakoostise mõõtmised on näidanud ka seda, et vistseraalse rasva kõrge näitaja võib olla teinekord hoopis suurem probleem pealtnäha saledal inimesel, kui silmnähtavalt ülekaalulisel. Kes teemast rohkem soovib teada saada, siis Adipose tissue ja Visceral Fat inglise keeles on märksõna dr. Google´le.
Keha rasvasisaldusprotsendi ning vee- ja lihasprotsendi muutuste trendi jälgides saab aimu ka sellest, kas ja mille arvelt kaob kaal, kas treeningud toovad soovitud tulemusi ning kas lihasmass kasvab proportsionaalselt jne.
 
Veres toimuvate muutuste tulemust saab mõõta apteegis saada oleva koduse kolesteroolitaseme testiga ning ka usaldusväärsed vererõhuaparaadid täna ei ole luksuskaup. Üks selline on olemas ka meie kontoris ning seda mõõtmist saab soovi korral samuti regulaarselt Füsioteraapia vastuvõtu kavva lisada.

Käsi püsti, kellel on kodus näägutav kaasa: “pead sa ikka iga õhtu selle õlle lahti tegema? Äkki sa ei jooks nii palju! Vaata, kui palju sa juba kaalud! Kui suur on su kõht! Jäta see külmkapp rahule - vaata mis kell on! Sa norskad!”
Aga karm tõsiasi on paraku see, et neil kipub olema õigus. Enne aga, kui me ise ei ole valmis seda omale tunnistama ja kõige tähtsam selle teadmisega rahu tegema, ei ole me valmis ühekski tõeliseks ning kestvaks muutuseks. Meestena on meil omale 101 vabandust, miks need etteheited on väljamõeldud, ebaõiglased ja tegelikult meil neid probleeme ei ole. Pealegi, kuidas sa ütled sõpradele seal grilli ääres või saunalaval, et sa nüüd seda õlut ei võta või tervisepitsi ei tõsta. Piinlik ju, sest kohe antakse teada milline suss sa oled ja naise tuhvlialune. Aga vot, ütletegi, et olengi ja rõõmuga sest pigem olla tuhvli kui mulla all.

Tegelikult on inimesed teie ümber ennekõike mõistvad ja toetavad, eriti kui te neile kogu tegeliku taustaloo ära räägite. Mis veel olulisem, kui loobute või vähendate suitsetamist ning alkoholi tarbimist olulisel määral ja alustate liikumisega, siis mis teiega juhtub on see, et teie elu muutub palju värvilisemaks. Kaal langeb, nahk ja silmavaade muutub selgemaks, teie nahk lõhnab meeldivamalt, toidul on lõhn ja maitse, te jaksate füüsiliselt rohkem ning ühel hetkel vaatab peeglist vastu kui mitte noor Adonis siis 10 aastat noorem teie ise. Ja enne, kui arugi saate, on teie naine ise teid sealt tuhvli alt tagasi välja sikutanud – otse oma sängi ning ka see pool elust pakub taaskord kordades sagedamini ja pikemalt rõõmu, kui veel alles hiljuti. Mõlemale!

​November on kalendrikuu, mis lisaks kohe-kohe saabuvale isadepäevale ja vuntsikandmise propageerimisele - sealt ka nimetus Movember - kutsub eelkõige üles olevasi ja tulevasi isasid tähelepanelikkusele oma tervise suhtes. Pidevad terviseprobleemid tekitavad teatavasti stressi ja väsimust, mis omakorda toob endaga kaasa suhteprobleemid ning elukvaliteedi languse.

Eks ta üks paradoks ole, et oma autoga käib tavaline eesti mees täiesti vabatahtlikult, keskmise sagedusega kord aastas korralises õlivahetuses. Ja iga pisemagi võõrakõlalise krõbina või kolina peale, mis kostub nende plekist sõbra sisemusest tormatakse kohe kontrollima, et ega miskit tõsist lahti ole. Mis aga puutub iseenda regulaarsesse „hooldamisse“ kasvõi näiteks aeg-ajalt perearsti külastamine eesmärgiga vererõhku ja kolesteroolitaset mõõta, siis neid visiite kiputakse paraku lükkama kuhugi ebamäärasesse tulevikku. Ja kui oma naine kodus peale ei käiks, siis ilmselt naljalt üks mees oma jalga vabatahtlikult arstikabinetti  oma elu jooksul ei tõstaks. Nii juhtubki, et  mõnikord jääb paraku see „hoolduses käik“ vaatamata tõsistele krõbinatele-kolinatele ühe mehe sisemuses aga juba nii hiljaks, et sarnases tervislikus seisundis auto ilmselt pukseeritaks otsejoones romulasse...

Õnneks on viimastel aastatel hakatud kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis üha kõvema häälega teadvustama meestele, kui vajalik on lisaks liikumisele ning toitumisele ka oma tervisliku seisundi jälgimine ja regulaarne kontroll.
Kallid naised! Suts enam, kui nädala pärast pühapäeval on käes Isadepäev. Tuletage siis oma pere- ja sõpruskonna isadele meelde, et lisaks sellele kui olulised inimesed nad teie ja teie laste elus on, siis lisaks oma hingele on vaja ka enda ihu eest hoolt kanda. Ärge laske end eksitada sellest, et me tavaliselt ei kurda (sest teatavasti "tõeline" mees ju kannatab vaikides). Ainult oma füüsise eest hoolt kandes on ka tulevikus meil jaksu omi lapsi ja lapselapsi vajadusel kas kukil kanda või nendega palliplatsil võidu joosta! Mehed on ju tegelikult see "õrnem sugupool" - hoidke siis mehi ja saatke meid ka tulevikus arsti juurde oma tervist kontrollima, seda eriti kui vanust juba 40+! Ning ärge laske end eksitada meie jorinast ning väidetest, et meile pole seda jama vaja... 

Teie Füsioterapeut.

Ja lisaks spordile, tasakaalustatud toitumisele ning perearsti regulaarsele külastamisele saab üks mees oma ihu eest hoolt kanda ka Füsioterapeuti külastades. Kinkekaarte isadepäevaks (ja mitte ainult) leiate näiteks siit.