Manuaalne ja Aparaatne Füsioteraapia
  • TERE TULEMAST!
    • WELCOME!
  • Uudised
  • Saare uudised
  • Minust - Priit Teniste
    • Publikatsioonid
    • About me - Priit Teniste
  • Mis on Füsioteraapia?
    • Massaaži eri liikidest
    • KKK
  • TECAR teraapia
    • TECAR Respiratoorne >
      • TECAR Respiratory Capenergy
  • Kehakoostise analüüs BIA Tanita MC-780MA-s
  • Rullmassaaž
  • Teenused ja hinnad
    • Services and Pricelist
    • Asutustele
  • Kontakt ja Registreerumine
    • Contact and bookings
  • Tagasiside ja küsimused.
    • Feedback and Questions
  • Minu JUTUNURK
  • Harjutusi
  • Tule meile TÖÖLE!
  • Kliendiandmete töötlemise kord
    • Broneerimiskeskonna kasutamise kord

SIIS KUI KALAMEES LÄHEB SEENELE VÕI FÜSIOTERAPEUT KALALE – KÄES ON ALASELJAVALU KÕRGHOOAEG!

31/8/2016

0 Comments

 
Seljavalu puusavalu jalavalu artikkel
Käimas on siis juba mõnda aega see tore osa aastast, mil usinamad korilased siirduvad pea igapäevaselt metsa seenele või siis marjule ning kätte on jõudnud ka tagumine aeg maast üles võtta ja keldrisse tallele paigutada talvekartul. Ebameeldiv osa aga mis sageli nende tegevustega kaasneb on „magus“ alaseljavalu ja lihaste kangus järgmisel hommikul. Tunne, mida vaid veidi aitas leevendada eelmise õhtu saun (saunast ja sellega seonduvast kirjutasime pisut siin ja kirjutame veidi veel ka tulevikus).

 Alaseljavalust ja mõningatest sellega seonduvatest müütidest.

Alaseljavalu tekkepõhjuste ja ravi kohta liigub ringi igasugu erinevaid teooriaid ja mõtteid, mõned rohkem – mõned vähem tõesed aga kuna homo sapiens on üks ütlemata keeruline elukas, siis mina isiklikult arvan, et absoluutset tõde ei ole ja saagi olla. See mis aitab üht patsienti ei pruugi aidata teist, kuigi pealtnäha on probleem sama.  Seljavalu üldse on üks enimlevinud valudest ja arvata võib, et igal rohkem või vähem praktiseerinud arstil-füsioterapeudil-kiropraktikul on välja kujunenud omad teooriad, mis üht või teist konkreetset valu põhjustab või siis kuidas midagi ravida. Viimasel kümnendil on alaseljavalu ravimisele kuluvad summad aga järsult kasvanud kuigi rahva tervis erilisi paranemise märke ei ilmuta - pigem vastupidi. Eks oma süü selles on nii meie (üha enam istuvas) eluviisis, kui ka aina kallinevates ravimites-kreemides-geelides. Igaljuhul näib mõistlik kogu see alaseljavaluteema pisut enam lahti kirjutada.

Alaseljavalu puusavalu ishias
Alaseljaks ehk nimme-ristluu piirkonnaks nimetatakse seda selja osa mis algab rinnakorvi alt. Alaseljavalu ise on väga levinud valu, mida ilmselt iga inimene kogeb mingil hetkel oma elu jooksul. See valu võib olla väga tugev ning on ka üks sagedasi põhjuseid töölt puudumiseks. Samas, on alaseljavalu tihti „iseparanev“ aga kui mitte, siis leidub efektiivseid ravivõimalusi.
Alaseljavalu sümptomid võivad varieeruda tuimast ebamugavustundest kuni terava, torkiva valuni. Valu võib muuta vaevaliseks liikumise või takistada teid toolilt-voodist püsti tõusmast või sirgena seismast. Akuutne valu tabab teid ootamatult, tihti sporditrauma või näiteks mõne  eseme tõstmise tagajärjel. Valu, mis kestab kauem kui 3 kuud loetakse krooniliseks aga kui teie valu ei ole taandunud ning ei näita paranemise märke 72h möödumisel tuleks konsulteerida arstiga või mõne manuaalse terapeudiga.
Valu, mis järgneb raskete esemete tõstmisele või liigsuure koormusega treeningule on enamasti tingitud lihaspingest. Vahel aga on alaseljavalu põhjustatud väljasopistunud diski poolt. Disk survestab närvi ning valuaistingut on tunda kiirguva valuna tuharast kuni jalalabani. Seda valu nimetatakse ka ishiaseks. Samuti võivad olla valu põhjustajateks seljalülide fassettliigeste põletik. Ning oluline on tähelepanu juhtida asjaolule, et tihti tunneb inimene küll valu alaseljas aga põhjus võib asuda hoopis mujal asetsevates lihastes-sidemetes.
Alaseljavalu sümptomid, mis vajavad kohest reageerimist!  Kui tunnete tugevat valu alaseljas, mis on järgnenud kukkumisele või vigastusele on vaja ennast  lasta koheselt üle vaadata .Teised alaseljavaluga kaasuvad sümptomid, mis vajavad kiiret arstlikku kontrolli on, kui teil kaob kontroll oma soole või põie üle, nõrkus jalgades, palavik või valu köhimisel või urineerimisel.  Kontrolliks on mõistlik pöörduda suuremate haiglate EMO-sse. 

Puusavalu kõver selg
Ja nüüd te küsite, et kes on süüdi?
  • Süüdlane nr.1: Teie töö 
Kui teie tööülesanneteks või selle osaks on näiteks tõstmine, tirimine, paigutamine või miski muu tegevus mis paneb teid oma selgroogu pöörama ja painutama, siis see tegevus võib tuua endaga kaasa alaseljavalu. Kuigi, ka terve päev kontori lauataga istumine kätkeb endas samuti ohtusid, eriti kui teie tool on ebamugav või vastupidi – soosib „lösutamist“. Sellest viimasest  - Homo Computerus – saab lugeda siit.
  • Süüdlane nr.2: Teie kott 
Vaatamata sellele et, te kannate oma seljakotti, käekotti, spordikotti, koolikotti jne ühel õlal on ikkagi teie alaselg see, mis toetades teie ülakeha kannab sealjuures siis ka igat lisandunud raskust mida te omale õlale olete võtnud. Nii ka näiteks täiesti tühi kott võib pingestada alaselga, eriti, kui kannate seda päevast päeva. Seega, kui te just peate sageli kaasas kandma endaga suurt raskust kaaluge ratastel variante.
  • Süüdlane nr.3: Teie treeningrutiin 
Ülepingutamine spordisaalis või golfirajal on üks sagedasematest lihaste ülekoormuse põhjustest ning see ülekoormus omakorda lõpeb alaseljavaluga. Eriti altid olete sellisesse nõiaringi sattumisele juhul, kui teie töönädal möödub staatilises sundasendis ja siis nädalavahetusel siirdute pikkadeks intensiivseteks tundideks end agaralt „rehabiliteerima“  jõusaali või terviserajale.
  • Süüdlane nr.4: Teie kehahoiak 
Teie emal oli ja on jätkuvalt  õigus, kui ta teid korrale kutsub, et te seistes ajaksite selja sirgu või ei vajuks toolis istudes kõveraks. Teie selg toestab teie kaalust tingitud koormust kõige paremini kui te ei lösuta.  See tähendab istumist hea nimmetoega toolil, õlad taga, jalad toetatud väiksele jalakõrgendusele. Seistes jagage keharaskus võrdselt mõlemale jalale. 

  • ​Süüdlane nr. 5: Väljasopistunud disk 
Lülisamba lülide vahed on polserdatud geeljate kettakujuliste padjakestega mida kutsutakse diskideks. Diskid koosnevad säsituumast ja seda ümbritsevast sidekoelisest võrust ja on altid vanusest või vigastustest tingitud kulumisele. Nõrgenenud disk võib rebeneda või välja sopistuda ning selle tulemusena avaldada survet ümbritsevatele kudedele ja närvijuurtele mis toob endaga kaasa üliintensiivset valu.
  • Süüdlane nr. 6: Kroonilised vaevused 
Mitmed kroonilised vaevused võivad viia alaseljavalude tekkeni.  Spinaalstenoos on  lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslik seisund mis võib tuua endaga kaasa surve seljaaju närvijuurtele. Lumbaalstenoosi ehk nimmekanali stenoosi  korral aheneb lülisamba kanal, mille tulemusel pitsuvad nimmepiirkonna närvijuured. Sponduliit ehk lülisamba põletik viitab kroonilisele seljavalule ja põhjustab selja kangust mis on tingitud seljalülide põletikust. Fibromüalgia põhjustab laialdasi lihasvalusid, sealhulgas seljavalud, samuti puukborrelioos ehk Lyme’i Tõbi. 

Kes kuuluvad alaseljavalu riskigruppi? 
Lühidalt – kõik! Mõningatel andmetel 80% mõningatel lausa 90% inimestest kogeb mingisugust seljavalu ühel või teisel eluetapil. Enamus neist saab oma alaseljavalu esmakogemuse kuskil 30ndate eluaastate lõpuks. Tõenäosus, et teid tabab alaseljavalu suureneb vanusega. Muud riskitegurid on ülekaal, passiivne eluviis ja tööd/tegevused,  mis hõlmavad endas raskuste tõstmist ning töö sundasendis.

Alaseljavalu diagnoosimine 
Diagnoosida saavad arst-kiropraktik-osteopaat aga meie med. süsteemis pädeb hetkel ainult arsti diagnoos! Et aidata oma arsti tuvastada alaseljavalu tekke põhjust olge täpne oma valu iseloomu kirjeldamisel, millal valu algas, kirjeldage kaasuvaid sümptome ja kui on, siis ka varasemaid (kroonilisi) valu juhte. UH, MRT ja röntgenülesvõtted on olemasolu korral mõistlik kaasavõtta aga teie arst suunab vajadusel teid täiendavale uuringule ka ise.

Kodune ravi. 
Kuna (ala)seljavalu on enamasti põhjustatud lihaste ülekoormusest, siis sageli on ta iseparanev. Teatud tegevustega samas on võimalik taastumist kiirendada. Lühike voodirahu, soojendavad padjad-pudelid või ka soe vann aitavad lihasvalu ajutiselt  leevendada (ettevaatust selle vanni käigus külmetamisega). On igati mõistetav, et kui teie selg valutab siis hea meelega te voodist ennast välja ei ajaks, kuid kui tegu on lihasvenitusega siis teie arst soovitab teil naasta oma igapäeva elu juurde nii ruttu kui võimalik. Erinevatest internetis levivatest uuringutest võib välja lugeda, et rohkem kui kaks-kolm voodipäeva võivad valu hoopis hullemaks teha ja lihaste toonus ning painduvus hakkavad tasapisi hoopis veelgi vähenema.

Jooga ja Pilates. 
Kui teie seljavalu pole taandunud ca 3 kuu jooksul siis abi võib leida joogast ja pilatesest. Ühes uurimustöös anti ühele osale grupist raamatud soovitustega, kuidas oma seljavalu ravida ja teine osa käis lihtsalt 12 nädalat joogatundides. Viimased kogesid oluliselt vähem seljavalu ning nende paranenud enesetunne kestis veel mitmeid kuid peale treeningute lõppu. Samas uuringus oli ka öeldud, et leevendust leiab ka lihtsalt venitusharjutusi tehes. Veenduge aga, et teie treener omab piisavalt kogemust seljahaigete treenimisel ning oskab erinevaid harjutusi vastavalt valu eripärale ja põhjustele modifitseerida.
​

Akupunktuur. 
Kas akupunktuuriga saab alaseljavalu ravida? Uurijad jagunevad siin mitmesse leeri. On olemas uuring mis hõlmas üle kuuesaja pikaaegse seljavalu käes vaevelnud täiskasvanud katsealuse ja mille tulemused on mõneti üllatavad. Need testgrupi liikmed kellel stimuleeriti akupunktuuri punkte (hambatikkude abil), said samad head ravitulemused kui need, kellel  tehti nö „päris“ akupunktuuri - nõelte abil, kas individuaal kui standardiseeritud programmi alusel. Omamoodi üllatus oli ka see, et pärast 7 nädalt kestnud  ja 10st seansist koosnenud ravi  olid kõik need testgrupi liikmed, kellele tehti või simuleeriti akupunktuuri saanud olulist leevendust oma seljavaludele võrreldes selle osaga grupist keda raviti tavapäraste meetoditega (tabletid, geelid jne).

Selgroo manipulatsioon - kiropraktika. 
Kiropraktikud ning ka osteopaadid kasutavad alaseljavalu raviks selgroo manipulatsiooni – kätega avaldatakse survet selgroo lülidele ning seda ümbritsevatele kudedele. Selline ravimoodus aga ei pruugi  sobida alati ja  igaühele.
​

Massaaž ja Füsioteraapia. 
Massaaž pakub leevendust seljavalu puhul. Eriti, kui seda kombineerida harjutuste ja venitustega. Uuringutest selgub, et patsiendid, kes rakendasid kõiki kolme tegevust korraga said tagasi oma mobiilsuse kiiremini ja kergema vaevaga  ning kogesid vähem nii pikaajalist kui lühiajalist valu. Kui aga alaseljavalu on teid aktiivsest elust juba pikalt eemal hoidnud siis hästi planeeritud  taastusravi on abiks lihaste tugevdamisel  kiirendamaks teie naasmist oma igapäeva tegevuste juurde. Manuaalne füsioteraapia ja füsioterapeudi juhendamisel tehtavad venitused, tugevdusharjutused ja madala koormusega kardiotreening (nt. Kepikõnd), tõstmaks toonust ning andmaks võhma aitavad teil taastuda ilma selga liigselt koormamata.
Diski prolaps ehk sopistumine ja blokaadisüstBlokaadisüst
Medikamendid-süstid. 
Nõrgemat sorti alaseljavalu saab enamasti leevendada käsimüügiravimitega. Valuvaigistavad kreemid aitavad lihasvalu korral. Tugeva või kroonilise valu korral kirjutab valuvaigistava retseptiravimi teile teie raviarst. Kui lihtsamad teraapiad ja ravimid ei aita võib teie arst soovitada teile valuvaigistavaid süste. Üks enam teadaolevaid protseduure on blokisüst ehk siis närvikanali blokaadi süst, mis on suunatud põletikulise närvijuure tuimestamiseks. Üldjuhul  sisaldavad sellised süstid steroidsed ravimeid.

Operatsioon. 
Kui kauakestev valu takistab juba teie igapäeva elu ning kõik eelnev pole andud tulemust siis võib osutuda vajalikuks lõikus. Olenevalt, mis on lõikuse näidustuseks võib kirurg eemaldada teilt väljasopistunud diskiosa, laiendada ruumi selgroo  ümber ja/või ühendada omavahel kaks selgroolüli. ​
Põlvevalu
Kuidas vähendada alaseljavalu tekkepõhjuseid?
Siinkohal tuleb kohe alustada ühest järjekordsest müüdist:  vähendamaks vigastuste riski peaks selg olema võimalikult painduv. Vastupidi! - et vähendada riski saada tõsisem seljatrauma peab teie selg olema pigem üksjagu jäik. Kanadas asuva Waterloo ülikooli kinesioloogia professor ning tunnustatud selgroo biomehhaanika spetsialist Dr. Stuart McGill toob võrdluseks silla analoogi. Liig liikuv ja paindlik sild, nagu seda on näiteks rippsild, pole väga vastupidav ning rasketes tingimustes puruneb kergesti. Samal põhjusel vajab meie selg selleks, et koormusele vastu pidada parajal määral jäikust. Küll aga kui „sild“ on täiesti monoliitne ja jäik on too tuule ja tormise vee poolt tekitatavatest kahjustustest tingitud mõranemisele üsna vastuvõtlik. Paindlikkust vajame me eelkõige oma puusades, põlvedes ja hüppeliigestes. Samamoodi on suur müüt see, et selg peab olema väga tugev. Tegelikult ei vigasta inimesed oma selga üldjuhul mitte üht suurt ja rasket  asja tõstes vaid pigem mitut väiksemat asjakest ning seda tegevust siis pika aja vältel järjepidevalt korrates. Seega oma kümnete ja kümnete kurgi-, moosi  ja  seenepurkide põrandalt riiulisse ladumisega on tõenäosus oma seljale liiga teha kordi suurem kui korra või kaks ämma juures diivanit ühest seinast teise tõstes. Mida aga teil vaja on, on vastupidav selg.

Selja tugevdamine. 
Istesse tõusu harjutused ei aita kaasa teie selja paremale tervisele ning kuus-pakk kõhulihased ei ole märk vastupidavast seljast vaid lihtsalt järjekordne müüt. Kaks harjutuste tüüpi, mis aga võivad olla abiks seljavalude vähendamisel on painduvus ja venitusharjutused. Painduvusharjutuses ette kummardudes te venitate oma selja ja puusa lihaseid. Sirutusharjutuses te painutate end tahapoole ning arendate neid lihaseid mis toestavad selgroogu ja venitate kere eesmisi lihaseid. Ühe näitena oleksid jalatõsted, mida tehakse põrandal kõhuli olles ja samas asendis keretõsted jalad maas. Aga sõltuvalt sellest, mis on teie seljavalu põhjustajaks on siiski ka mõningaid harjutusi mida teha ei tohiks. Rääkige kindlasti enne harjutustega alguse tegemise oma terapeudiga sellest, mis tüüpi harjutused on teile lubatud.

Seljavalu ennetamine. 
Inimkeha vananemisest tingituna ei ole olemas mingit kindlat viisi kuidas alaseljavalu ennetada, kuid on tegevusi aitamaks teid vähendada seda riski. Jälgige oma kehakaalu ja hoolitsege, et see püsiks normi piires. Treenige ja liikuge regulaarselt. Koormuste tõstmisel kasutage oma puusi, mitte selga ega jalgu. Ka see viimane „jalgadega tõstmine“ on samuti müüt. Korrektne tõstetehnika asetab koormuse teie puusadele mitte põlvedele. Sügav kükk ajal kui raskust tõstate toob endaga kaasa pikemas perspektiivis põlve artriidi kuna te ülekoormate raskusega põlvekedra kõõluse, surudes põlvekedra elik patella reieluu põntade vahele. Pärast mitmeid korduvaid liigutusi kulutab ülekoormus ära kõhre põlvekedra all tuues sellega kaasa kõige levinuma tõve - põlve osteoartroosi.

​Hoolitsege selle eest, et teie töökoht oleks ergonoomiline ja tööasend ei „aitaks kaasa“ alaseljavalu tekkele. Vältige sundasendeid. Müütide müüt on aga see, et kui teil on sagedased alaseljavalud siis lihtsalt „leppige sellega“ ja elage edasi. Enamik seljavaludest on ennetatavad või ravitavad. Seljavalude ennetamiseks külastage oma terapeuti juba enne valude ilmnemist - siis  kui te tunnete end „elu vormis“. Paluge tal kontrollida  teie üldfüüsist ja lihaste seisukorda ning anda teile oma hinnang teie liikumisaparaati tulevikus ohustada võivatest riskiteguritest võttes aluseks just konkreetselt teie igapäeva tööd-tegemised, vajadused, harjumused ning elu- ja liikumisviisid. Ning siis ka muidugi soovitused-harjutused nende riskitegurite maandamiseks.

Füsioterapeut Priit Teniste Saaremaal
Ja pika jutu lõpetuseks:

​Olge ja jääge positiivseks ning külastage regulaarselt oma
 Füsioterapeuti - ka see aitab väga palju kaasa Teie alaseljavalude ennetamisele või nendega toimetulemises.

Teie Füsioterapeut!

0 Comments

Mett saab määrida mokale aga mitte ainult!

23/1/2016

0 Comments

 
Saun
​Omal ajal - aastal 1992 - kirjutasin oma TÜ Ravikehakultuuri õpingute lõputöö teemal: "Saunaleili toime liikumisaparaadi ja südame- veresoonkonna funktsionaalsetele näitajatele". Ei hakka toonase kirjutise sisu siin pikemalt lahkama ja  ütlen vaid, et saun ei tule kunagi kellelegi kahjuks, kui just leili, temperatuuri ning saunaõlledega tugevalt liialdama ei kiputa.
​Nüüd, kui viimaks on käes talv ning pikisilmi oodatud lumi  katab maad on ärksam osa elanikkonnast leidnud üles ja tolmust puhtaks pühkinud oma suusad (mina sealhulgas) ning asunud neid sihtotstarbeliselt kasutama. Peale mõnusat tunni-pooleteise pikkust suusaretke pole miskit paremat, kui üks hea kuum leil ja külm õlu. Kesvamärjukese võimalikust kasulikkusest treeningust taasumise abilisena sai omal ajal pikemalt kirjutatud siin. 
Neile aga, kes põhjusel või teisel õllest ei hooli ning ei viitsi peale sauna leiliruumi vihalehtedest puhastada on loodus pakkunud veel ühe viisi hääd sauna veelgi paremaks endale muuta:

SAUNAMESI!

Meepurk ja Saun ja Füsioteraapia
Alljärgnev põhineb rahvameditsiinil ja olge ettevaatlikud, et vältida kasutamisel tekkida võivaid võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi.  
Näpunäited on kirja saanud tuginedes siit-sealt kokku korjatud erinevatest allikatest ning osalt  ka isiklikel kogemustel.
 NB! Raseduse või ülitundlikkuse korral doseerida toodet ettevaatlikult!

Ja nüüd tähelepanu need, kes on otsinud ideid mida teha oma hangunud meega! Teadke, et saunamee valmistamiseks kasutatakse just kõrgekvaliteedilist kristalliseerunud mett ja nahasõbralikku (looduslikku) õli.
Ühendades mee suurepärased omadused saunakuumusega, saab kokku ühe suurepärase tulemuse. Meesauna tarvis pole hea leiliruumi ülearu kuumaks kütta, täiesti piisav on juba 80 kraadi. Leiliruumis tuleb saunamesi kanda kätega masseerides eelnevalt puhtaks pestud nahale, lasta optimaalselt 15-20 minuti jooksul imenduda (ajaliselt vähem, kui enesetunne peaks halvenema) ning samal ajal võib soovi korral visata kergelt leili ja vihelda. Meega võib  sisse hõõruda kogu keha aga oluline on just see, et tõbised ja valutavad kohad saaksid veidi paksema kihi alla ning alati on kasulik määrida sisse kaela kuklaosa ja õlalihased. Kõige lõpuks loputada keha puhtaks pigem jahedamapoolse veega ning seepi-duššigeeli mitte kasutada.
Mesi toidab naharakke, puhastab poorid ja tõstab naha toonust. Mesi vähendab nahaaluseid turseid ja leevendab nahaärritusi. Saunalaval imenduvad lihtsuhkrud, mikroelemendid, biostimulaatorid ja muud mee kasulikud koostisosad peaaegu täielikult, mõjutades sel moel määritud piirkonna vereringet. Mesi annab nahale värskuse, elastsuse, vastupidavuse ja vähendab kortsude teket.
 
Kuigi täna leiab juba valmis segatud saunamett müügilettidelt pole kodustes tingimustes sama hea toote valmistamine üldse keeruline. Selleks läheb vaja näiteks teepuu-, eukalüpti-, männi-, nulu-, või piparmündiõli, mida saab osta apteegist. Hea saunamee saab kui lisada 50g meele umbes 5 tilka teepuu või eukalüptiõli või kuni 10 tilka mõnda teist eelmainitud õli. Mee raviomaduste tõhustamiseks võib sinna lisada nõgese-, aaloe või teelehemahla. Lehed ajada läbi mahlapressi või hakklihamasina, saadud segu asetada mitmekordsesse marlisse, seda tihedalt kokku keerates pigistada mahl välja ja lisada teelusikatäis 50g meele. Mahlalisandiga saunamett pole hea rohkem kui paariks korraks ette valmis teha, kuna lisatud vedelike tõttu on niiskusprotsent suurem võib see minna käärima.

Saun
Mõned näited selle kohta, mida kasulikku me oma tervisele ja hingele siis saame, kui segame valmis näiteks: ​
Saunamesi eukalüptiõliga.
Mesi eukalüptiõliga on tugevalt antiseptiline bakterite ja viiruste vastu Leevendab närvi-, lihase- ja liigesevalusid, eriti reumavaevusi. Aitab ka peavalu ja migreeni korral. Tõhus vahend seenhaiguste ja mitmesuguste nahapõletike raviks.
Ei soovitata epileptikuile!
Saunamesi kadakamarjaõliga.
Mesi kadakamarjaõliga tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, eriti hea on organismist liigse vee ja ainevahetusjääkide eemaldamiseks. Soodustab seedetegevust, aitab seedehäirete ja maksa vaegtoime korral. Hea vahend hingamisteede katarride ja külmetushaiguste raviks. Kosmeetikas kasutatakse akne, psoriaasi, ekseemide ja muude nahapõletike raviks, aitab tselluliidi vastu.
Saunamesi männiõliga.
Mesi männiõliga on suurepärane vahend üldise nõrkuse vastu, kirgastab mõtte- ja ajutegevust, sobib inimestele, kes vajavad lisaenergiat ja kellel puudub otsustavus ning usk iseendasse. Antiseptilisena sobib hästi hingamisteede haiguste nagu kurgu-, neelu- ja põskkoopapõletiku raviks. Mesi männiõliga on hea meeste võimekuse parandamiseks.
Saunamesi astelpaju- ja piparmündiõliga.
Mesi astelpaju- ja piparmündiõliga stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Hea üldtugevdava vahendina gripi, nohu ja üldise sesoonsete haiguste ennetamiseks ning raviks. Tekitab värske enesetunde.
PS! Paljudele meeldib selle saunamee mõnus maitse.
Saunamesi lavendli- ja porgandiõliga.
Mesi lavendli- ja porgandiõliga annab nahale kauni jume. Tugevalt antiseptiline. Sobib vistrike ja muude nahavigastuste korral. Omab üldrahustavat toimet. Kaitseb ning pehmendab nahka, muudab selle elastsemaks.
Saunamesi meresoolaga.
Mesi soolaga soodustab verevarustust, naha uuenemist ning koorib tõhusalt nahka. Saunamesi sellisel kujul nendele, kellele ei sobi eeterlikud õlid.
Samas, ka vaid meresoolaga saunamee valmistamisel, kui vastunäidustused puuduvad võite alati lisadaks kasutada mõnd puhast ja teile meelepärast aroomiõli – lavendel, roos, apelsin, sandlipuu jne) – et segu põnevam tuleks ning mis teis hea enesetunde tekitab.
See viimane segu on ka minu lemmik ning lisaks on soolal teatavasti ka energeetiliselt puhastav toime.
3-5 supilusikatäit saunamett võite lisada ka oma vanniveele. Lõhnav vann kõrgendab meeleolu, ravib unetust, parandab vereringet, vähendab või kaotab lihasvalu.
 
Meemassaaž saunas mõjub tervistavalt ning lõõgastavalt ja eriti siis, kui seda massaaži teeb Teile keegi teine, mõni Teile kallis inimene ...
 
Teie Füsioterapeut!

0 Comments

suletud uste taga ehk manuaalse füsioteraapia visiidi köögipool.

16/5/2015

0 Comments

 
Luumurdudest sinikateni või liigese limapauna põletikuni (bursiit) on füsioterapeutidel eriline oskus analüüsida inimese füüsist ning aidata taastada selle optimaalset sooritusvõimet. Varustatud kaasaegse tehnoloogia ja suurte teadmiste- ning kogemuste pagasiga on füsioterapeudid pädevad aitama diagnoosida (NB! diagnoosi paneb patsiendile alati vaid ja ainult arst) ning ravida suuremat osa enimlevinuid tervise- ning liikumishäireid. Kuid vaatamata reale väga vingetele tehnilistele „mänguasjadele“ – näiteks TECAR teraapia või laserravi – on ja jäävad nende kõige efektiivsemaks tööriistadeks ikkagi nende käed.
Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit. 
Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.  

Esmalt – hindamine ehk analüüs.

Kogenud Füsioterapeut
Ühe hea ja asjatundliku füsioterapeudi esimeseks tegevuseks visiidi käigus on patsiendi hindamine ja tema füüsise hetkeolukorra analüüs. Olge valmis selleks, et teie füsioterapeut esitab vägagi detailseid küsimusi vigastuse tekkimise kohta ning ka Teile esmapilgul täiesti asjasse puutumatutena tunduvaid või kohati ka lausa piinlikkust tekitavaid küsimusi. Nimelt vigastus või kaebus, mis väljendab end ühes piirkonnas võib hoopis olla tingitud mõne teise piirkonna vigastusest, põletikust, ülekoormusest või alatreenitusest. 
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud  harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.

Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et : “Ohoo, ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“ 

Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.

Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti üheksa vast kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas professionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“  - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.

1. MANUAALNE FÜSIOTERAAPIA

Parim kasutusviis: igat laadi vigastuste korral
See nn „käed-küljes“ lähenemisviis eristab manuaalseid füsioterapeute teistest tervisetöötajatest. Kuigi manuaalne teraapia võiks viidata paljudele erinevatele võimalustele, kasutavad füsioterapeudid enamasti ravivõtteid nagu venitamine, massaaž ja lihaste tugevdusharjutusi parendamaks patsiendi aju ja lihaste vahelist kommunikatsiooni eesmärgiga taastada keha õiget funktsionaalsust (liikumine ja mehhaanika). Sealjuures võib teadmistega ning vastavalt koolitatud füsioterapeut kasutada ühe visiidi käigus nii ravi- kui spordi kui muude massaažitehnikate võtteid. Manuaalne füsioteraapia on esmane meetod kõrvaldamaks liikumisaparaadi piiratud liikuvust ning aitamaks patsienti taastada liigutuste maksimaalset võimalikku ulatust. Manuaalne füsioteraapia on see, mis peaks ja võiks olla iga raviplaani selgroog ning mitte aga meetodid nagu külmaravi või elektriline stimulatsioon.   

2. Jää

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad põletikud ja tursed
Jää on väga oluline komponent vigastuse ravis eriti just akuutsete vigastuste korral. Kasutades jääd vigastatud kohal ahendab see veresooni ning on effektiivne vahend vähendamaks või ka ära hoidmaks põletikku mis sageli kaasneb (turse) ja järgneb (põletik) vigastusele. Külmaravi võib samuti aidata liigesel maksimaalselt säilitada oma liikuvust ja parendada sellega ka manuaalse teraapia tulemust. Kuigi raske on määratleda just seda kõige effektiivsemat jää kasutamise metoodikat on siiski külma kasutamine põletikulistel kohtadel näidanud märkimisväärset tulemuslikkust alandamaks turset pehmete kuded vigastuste korral. Külmaravi soovitatav kasutusaeg on koheselt peale trauma teket ja kuni 72 tundi peale seda, sõltuvalt kehapiirkonnast 5-15 minutit.

3. Kuumaravi

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad lihasspasmid ja pinged
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral. 

4. TECAR Teraapia

TECAR teraapia põhitoimeaineks (kui nii saab öelda) on Diathermia ehk siis termoteraapia või siis ka soojusteraapia. TECAR on akronüüm sõnadest Transferre Energy Capacitive and Resistive.
Lähtudes FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis:"Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime, mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ning liigestes.
TECAR teraapia on eelkõige kasutusel taastusravis, spordimeditsiinis, uro-günekoloogias aga üha suuremat populaarsust on TECAR teraapia võitmas esteetilises meditsiinis ning iluravis kuna protseduur soodustab kollageeni taasteket sidekudedes. Diatermia kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.

5. Ultraheli

Ultraheli
Parim kasutusviis: Sideokoe vigastused
Kasutades teraapia käigus ultraheli laineid (inimkõrvale kuuldamatud helid) eesmärgiga soojendada kudesid sügaval kehas võib ultraheli teraapiast olla abi lihaste lõdvestamisel ning mis aitab keha ettevalmistada manuaalseks teraapiaks või harjutusteks. Terapeut kasutab Ultraheli seadet suunamaks  ultraheli laineid otse ja turvaliselt nahapinnale. Katsetustes rottidega on ultraheli ravi andnud häid tulemusi suurendades ligamentide ehk sidemete paranemise kiirust. Siiski märksa rohkem teste ja katseid on veel vaja teha, et veenduda samasugusestes heades näitajates kohaldades ultraheliteraapiat inimeste juures.

6. Laserravi

Laserravi
Parim kasutusviis:  Lihas- või sidekoe vigastused     

Laserteraapias on   kasutusel spetsiaalse lainepikkusega valgus, eesmärgiga stimuleerida paranemise kulgu väga sügaval nahaalustes kudedes. Parimal võimalikul juhul võib laserravi aidata alandada või vähendada  turseid, lihasväsimust ja valu. See võib samuti aidata terapeuti liigutada ja manipuleerida  vigastatud liigest põhjustamata sealjuures patsiendile liigset valu või ebamugavust.

7. Venitusravi

Parim kasutusviis: diski ehk lülivaheketta väljasopistumine
Kui me seisame püsti siis meie selgroog kannab pidevalt kogu meie keha raskust mis omakorda muudab taastumise seljavaludest  keeruliseks. Venitusravi kätkeb endas selgroolülide omavahelist eraldamist ja vabastamist, võimaldamaks närvidele enam ruumi ja vähendamaks survet diski kõhrele. Mõned uuringud on näidanud, et venitamine on effektiivne ravi vähendamaks valu ja parendamaks elukvaliteeti patsientidel kes kannatavad väljasopistunud lumbaar (alaselg) diski käes. Ja kuna selle meetodiga ei kaasne kirurginoa alla minekut on see võimalik alternatiiv patsientidele kes ei saa endale pikka taastumisperioodi lubada.

8. Funktsionaalne Elektriline stimulatsioon

TENS
Parim kasutusviis: Lihaste jõu taastamiseks 

Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud. 

9. fÜSIOTERAPEUTILISED Harjutused

Parim kasutusviis: kõiksugu vigastuste vältimiseks või nendest paranemiseks
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.

Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud! 

Teie Füsioterapeut!  
0 Comments

Pea-, Kaela- ja Õlavalu – The Upper Crossed Syndrome - Kõigi Maade Netisõltlased, Ühinege!

2/12/2014

0 Comments

 
Seljavalud ja pinged
The Upper Crossed Syndrome (UCS) puhul on tegemist nende lihaste düsbalansiga, mis paiknevad kaela ja ülakeha piirkonnas. Seda sündroomi võiks ehk  eesti keelde tõlkida kui Ülemine Ristipidine Sündroom või Längus Õlgade Sündroom (LÕS). Kuigi isiklikult leian, et selline tõlge pole päris korrektne siis paraku hetkel midagi paremat ka pakkuda pole, seega kasutame siis hetkel sellist varianti. Siit ühtlasi väljakutse meie Sõnaus 2015 osalejatele...

Kõige sagedamini esineb seda sündroomi inimestel, kes veedavad terve päeva laua taga nina arvutis. Või kes lihtsalt on pikki päevi kehva kehahoiakuga istuvas või mõnes muus sundasendis. Ohustatud on kindlasti ka kooliõpilased – eriti pikakasvulised - sest kuigi laste füüsilise arengu- ja kasvukiirus on erinev siis koolilauad ja -toolid on meil õppeasutustes üldjuhul fikseeritud standardse kõrgusega.

Längus Õlgade Sündroom
Längus Õlgade Sündroom tähendab seda, et pinges ja lühenenud trapetslihase ülaosa ja abaluutõstur turjal ristub rinna eesosal pinges ja lühenenud suure- ning väikese rinnalihasega. Nõrgenenud kaela süva painutajad eesmiselt, ristuvad selgmiselt nõrgenenud trapetslihase kesk- ja alaosaga. 

Selline muster toob endaga kaasa teatud liigeste talitluse häirumise, eriti just esimese kaelalüli ja kuklaluu vahelises (atlanto-occipital) liigeses, C4-C5 (C=kaelalüli) segmendis, viimase kaela- ja esimese rinnalüli(cervicothoracic) vahel, õlaliigeses ja T4-T5 (T=rinnalüli) segmendis. (V. Janda 1988)

Mida see kõik siis tähendab? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et 4-5 lihasgruppi on liigses pinges ja võivad panna aluse tervele pikale ahelale probleemidele, mis omakorda põhjustavad õlaliigese talitluse ebakõla, kaelavalusid, peavalusid ja valu abaluude vahelisel alal. Selleks, et teha kindlaks kas tegu on  LÕS-ga tuleb vaadelda järgmisi muutusi inimese kehahoiakus:

o    Õlgade suhtes ette kallutatud pea asend – Kujutlege oma vaimusilmas joont mis algab Teie pealaelt, kulgeb kõrvade juurest läbi õlgade alla maa suunas. Kui Teie kõrvad on sellest joonest eespool on Teil probleeme rühiga, mis aajajooksul võib süveneda tõsiseks probleemiks.

Kutsetunnistusega Fusioterapeut
o    Suurenenud kaela nõgusus (lordoos)  ja selgroo rindkere kumerus (küfoos) – Küürselg Quasimodo oleks siinkohal heaks visuaalseks näiteks. 

o    Tõstetud ja ettepoole pööratud õlad (protraktsioon) – Ütlus „pea õlgade vahel“  kirjeldab poosi üsna tabavalt. See kehahoiak kujuneb välja siis, kui Teie rinnalihased on pinges ning lühenenud ja Teie abaluude vahelised ning alused lihased on liiga nõrgad et hoida abaluid ja õlgu taga. Selle tulemusena õlad pöörduvad sissepoole.

o     Abaluude abduktsioon ja pöördumine väljapoole   – Abduktsioon tähendab seda, et abaluu (scapula) eemaldub selgroo suhtes küljesuunas ja pöördub väljapoole .Abaluu keskmine/alumine serv tõuseb nähtavale ja pöördub väljapoole juhul kui on nõrgenenud eesmine saaglihas. Näiteks kui vaadata inimest profiilis või seljatagant jääb mulje nagu oleks tal tiivad ja kui näiteks Teie sõber kolleeg saab panna oma sõrmed Teie abaluu alla ja võtta sellest sõrmedega kinni on Teie abaluud pöördunud väljapoole.

Küfoos ja Lordoos
Längus õlad
Lisaks sellele, et inimese rüht on halb - nagu kuri multikategelane kuskilt Disney klassikutest – ja et ta on ilmselt tüdinud kuulamast oma lakkamatult näägutavat (istu/seisa sirgelt) ema või abikaasat - peaks ta olema ka väga mures selle üle, mida taolised rühimuutused toovad endaga kaasa keha lühi- ja pikaajalise heaolu ning tervise kohapealt.

Ülaltoodud kirjeldustes toodud olukorrad tekitavad Teie keha mõnes piirkonnas ülepingeid ja vigastusi kompenseerimaks teise piirkonna lihaste düsfunktsionaalsust. Või siis ka seda, et kuna mõned piirkonnad tegelevad kompensatsiooniga, lülituvad välja mõned teised lihaspiirkonnad mis peaksid töötama ja mis samuti omakorda põhjustab ülakeha ebastabiilsust. Või siis on lihtsalt teie õlavööde üldfüüsiliselt nõrk. Juba täna võite kogeda esmaseid tagajärgi nagu näiteks närvivalu kaelas ja kätes, peavalusid ja häireid õlavarre ja õlaliigese piirkonnas (rotaator manseti probleemid).   

Pikemas perspektiivis võib LÕS viia osteoartriiidini ja degeneratiivsete liigesehaigusteni.

Mõned lihtsad harjutused selleks, et ise ennast aidata:
Nr.1 
    Nr.2
Harjutus ukse augus
Harjutused nutikaela ja pingetest vabanemise tarbeks
Harjutus 1: 

Lähteasend: Toetu vastu seina nii, et su kannad, tagumik, ülaselg ja pea oleksid toetatud vastu seina. Tõsta käed üles 90° nurga alla ja kõverda küünarnukkidest selliselt, et küünarnukid on vastu seina, peopesad väljapoole suunatud. Seejärel proovi käed mööda seina üles lükata, nii kõrgele kui võimalik, hoides lähteasendit, ideaalis käsivarred on vastu seina. Algul võid proovida ka lihtsalt seista lähteasendis.

Harjutus 2: 

Seisa ukseavasse, aseta peopesad vastu uksepiita. Alusta küünarnukid 45° nurga all, siis 90° ja siis 135°. (Selliselt saavad venitatud kõik sinu rinnalihase eri osad.) Suru oma ülakeha uksepiitade vahelt läbi. Hoia venitust kuni 30 sekundit.

Ja kui tunnete, et vajate lisaks harjutustele veel abi, siis ootan Teid meelsasti enda juurde teraapiasse. Teie Füsioterapeut.
Rullimise harjutus
0 Comments

Vigastused korvpallis ehk miks pöörduda füsioterapeudi poole?

16/11/2014

0 Comments

 
Korvpall ja füsioteraaapia
Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina ning lihaste põrutused ehk „puukad“ – nimekiri on pikk ...

Kes on kossu mänginud see teab, et traumasid ikka juhtub - mõnel vähem, mõnel rohkem. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva“ pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Võrdluseks siinkohal: näiteks, kui olete autoomanik, siis iga kahtlase hääle puhul pöördute esimesel võimalusel tehnilise hoolduse poole. Miskil põhjusel aga oma keha puhul loodame, et küll see varsti ise üle läheb. Vanemaks saades probleemid süvenevad ja võivad lõppeda tõsisemate traumadega, mis jätavad meid palliplatsilt oluliselt pikemaks ajaks eemale kui tahaksime ja ka taastumine vigastusest on vaevalisem ning pikem.

Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara.

Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.

Aastal 1982 alustas NCAA (National Collegiate Athletic Association, www.ncaa.com )  andmete kogumist mis puudutas vigastusi kõrgkooli sportlaste seas kasutades selleks loodud vigastuste monitoorimise süsteemi (ISS – Injury Survelliance System). See konkreene uuring põhines ca 182000 vigastusel kaardistamisel, mis koguti 16 aasta vältel (1988-89 kuni 2003-04) ja arvesse võeti treeningute ja mängude ajal saadud vigastusi (1 vigastust 1 sportlase kohta), mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja mille tulemusena sportlane oli aktiivsest tegevusest eemal vähemalt ühe päeva.  

Tegu on küll Ameerika maalt pärit uuringuga ning mis puudutab eelkõige noori aga paralleele saab tõmmata kindlasti ja on ju üldteada fakt, asjad lähvad vanusega ainult hullemaks J.

NATA (National Athletic Trainers' Association, www.nata.org ) ja NCAA poolt läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutasid korvpalli vigastusi olid sellised:
  • 22% meeskorvpalluritest koges vähemalt ühte vigastust aastas mille       tõttu oli treeningutest ja mängudest eemaldatud pikemaks ajaks.
  • 42% vigastustest hõlmasid hüppeliigese/jalalaba piirkonda.
  • 11% vigastustest - puusad ja reied.
  • 9% vigastustest olid põlve piirkonnas.
  • Kõikvõimalikud väljaväänamised oli kõige levinum vigastuse tüüp (43%).
  • 60% vigastustest saadi treeningutel, mis toob teravalt esile korraliku soojenduse ja venituse vajalikkuse enne põhitreeningut.
  • 59% mängu ajal juhtunud vigastustest saadi mängu teisel poolajal, mis näitab väsimuse osakaalu suurust vigastuste põhjustamisel.

Lisainfot huvi korral selle uuringu kohta leiab NATA kodulehelt: https://www.nata.org/journal-of-athletic-training, issue: J Athl Train. 2007 Apr-Jun; 42(2).


Teie Füsioterapeut.

0 Comments

KUI PÕLVED ON VALUSAD JA PUUSAD MITTE NII KANGED 

9/11/2014

2 Comments

 
PuusavaluVastus Lateralis
VÕIMALIK SÜÜDLANE NR.2 – VASTUS LATERALIS EHK KÜLGMINE PAKSLIHAS

Reie eespinnal asub Quadriceps femoris ehk  reie nelipealihas, mis on meie keha tugevamaid ja mahukamaid lihaseid. Tema neljast osast on ainult üks (reie sirglihas) iseseisvam, teised kolm (sisemine pakslihas, vahelmine pakslihas ja külgmine pakslihas) on omavahel tihedalt ühendatud ja töötavad koos.  Nelipealihase ühine kõõlus haarab kederluu enda sisse ja kinnitub sellest madalamal sääreluu köprusele.

Seekordne „süüdistatav“ külgmine pakslihas ehk Vastus Lateralis on lai ja lame lihas, mis algab suurpöörlalt ning kinnitub koos eespool mainitud teiste quadricepsi grupi lihastega põlvekedra kaudu sääreluule.  Olles suurim lihas quadricepsi grupis (isegi suurem kui võiks arvata) on vastus lateralis ühtlasi ka üllatavalt suure hulga probleemide põhjustajaks.

Trigerpunktid selles lihases annavad endast märku valuna reie välisküljes ning puusa keskmises ja tagumises osas ja on tihti kroonilise põlvevalu peamiseks põhjustajaks . Kõndimine võib muutuda valulikuks, ebamugav ja valulik võib olla külili lamamine ning magamine. Pinge lihases võib tekitada niinimetatud „lukustatud“ põlve mis (kui on välistatud põlveliigese sisemised vigastused nt. meniski rebend) raskendab liikumist - näiteks trepist üles-alla käimine on tõeline väljakutse.

Selliseid valusid esineb sagedasti ka lastel ning isegi imikutel ja trigerid selles lihases võivad põhjustada ka nn. kasvuvalusid. Osana loomulikust arengust ja kasvuprotsessist kõik lapsed – ka imikud – treenivad ning ka ületreenivad  enesele teadvustamata pidevalt oma jalalihaseid. Seetõttu võib nii mõnigi kord see eelpool mainitud kasvuvalu olla hoopis diagnoosimata jäetud müofastsiaalne valu. Viimast saaks kergesti leevendada, kui otsida valu algpõhjust meie tänase loo „peakangelasest“. Trigerite olemasolu arvele selles lihases võiks ilmselt kirjutada nii mitmedki „seletamatud“ puusa ja reie valud.

Trigerpunktide teket külgmises pakslihases põhjustab igasugune jalgade ülekoormus ja –treenimine. Kuna quadricepsi grupi lihast on võimalik ülekoormata lugematu arvu erinevate tegevuste käigus on ilmselt latentsed (uinunud) trigerpunktid vastus lateralises olemas meil kõigil. Samas,ka jalgade sirge ja liikumatuna hoidmine (näiteks ortoosiga) võib samuti olla trigerpunktide tekke põhjustajaks.

Leevendust sellele probleemile toob enesemamassaaž või kui ise ei oska või soovi sellega tegeleda, siis meelsasti aitab Teid neist trigerpunktidest vabaneda
​Teie Füsioterapeut.

Põlvevalu
2 Comments

TRIKKELID EHK PÄÄSTIKPUNKTID EHK Trigerpunktid ehk trigerid ehk "HEAL" LAPSEL MITU NIME

2/11/2014

0 Comments

 
Trigerid
Kuna eelmises postituses oli juttu trigerpunktidest ehk trigeritest ning viimased saavad olema tihti mainitud ka minu tulevastes postitustes, siis on enne alustatud "kange puusa - valusa põlve" teema jätkamist vajalik vast pisut selgitada millega siis üldse tegu on.

Trigerpunkti ehk trigerit ehk päästikpunkti ehk trikkelit võiks defineerida kui ülitundlikku ja valulikku nahaalust lihaskoes asuvat „sõlmekest“ millele survet avaldades on valu tunda lokaalselt punktis ning kiirgavat valu punkti ümbritsevates piirkondades. 

Trigerpunktid on primaarsed ning suuresti „tänu“ nendele punktidele võib veel lisaks nendele trigeritele nende ümber omakorda nö satelliitidena välja areneda sekundaarsed trigerpunktid. Täiendavalt on veel olemas ka latentsed ehk siis „uinunud“ trigerpunktid, mis on valulikud alles peale punktile surve avaldamist. 
Trigerpunktid ärritavad ümbritsevaid närve ja põhjustavad kanduvat valu ehk valuaistingut, mis avaldub keha mingis teises piirkonnas kui trigerpunkti enda asukoht. Lihas milles asub trigerpunkt ei suuda normaalselt lõdvestuda. See toob endaga kaasa piirkonna verevarustuse halvenemise, mis omakorda intensiivistab trigerpunkti tihenemist ning suurendab selle valulikkust.

Trigerpunktide tekkimist lihastesse võib põhjustada näiteks stress, vähene liikumine, akuutsed traumad, korduvad mikrotraumad, pikaajaline vale kehaasend, vitaminipuudus, unehäired ja liigeste probleemid. Enimlevinud kohad kus trigereid leida võib on kael, ülaselg, abaluude vaheline ala, alaselg, käed ja jalad ning jalalabad.

Trigerpunktidest põhjustatud ebamugavustunde käes vaevlejad kurdavad sageli just pikaaegse häiriva valu üle millega kaasneb ka liigutuste piiratus - näiteks „külmunud õla“ sündroom. Trigerid kaelas ja õlgades võivad põhjustada pingepeavalusid, tinningut („vilistamist“ kõrvades) ja valulikkust lõualuudes. Samuti põhjustavad liigutuste piiratust ning valu trigerid jalgades ja kätes.

Trigerpunktid
Trigerpunktid
Massaaži ja manuaalse manipulatsiooni abil on võimalik trigereid vabastada. Tulemuseks pole mitte ainult vabanemine piinavast valust vaid ka parem biomehhaanika, mis omakorda pärsib uute trigerpunktide teket ning arengut.

Sellest kuidas igaüks ise saaks ennast aidata ja trigereid vabastada tuleb juttu pisut hiljem...

Alati rõõmuga Teid nõustamas, abistamas 
ja manuaalselt manipuleerimas;

Sinu Füsioterapeut
0 Comments

KUI PUUSAD ON KANGED JA PÕLVED VALUSAD... 

26/10/2014

0 Comments

 

Kui piinab puusa ja põlvevalu...

PuusavaluQuadriceps femoris lihasgrupp
VÕIMALIK SÜÜDLANE
NR.1  - TENSOR FASCIAE LATAE EHK LAISIDEKIRME PINGULDAJA.

Valu puusades ja põlvedes vähendab tänapäeval paljude inimeste elukvaliteeti sest sunnib loobuma spordist, tantsimisest , aiatöödest ja nii mõnestki muust naudingut pakkuvast tegevusest. Kuigi näiteks jooksmine on tore ja tervislik tegevus siis jooksmine ebatasasel pinnal võib teinekord endaga kaasa tuua valu puusas või põlves. Samuti võib sellist valuaistingut põhjustada teatud tingimustel ka kõndimine, matkamine, suusatamine või rattasõit ning liikumisega võrreldes ebaproportsionaalselt pikad päevad istuvas asendis, olgu see siis kontoris laua taga või kodus diivanil. Kokkuvõtvalt saab öelda, et „süüdi“ sellise valu tekkes on pidev ülekoormus lihasele (liigne treening-koormus) ning seda seisundit omakorda võimendab ka üleliigne kehakaal.

TFL (tensor faciae latae) ehk laisidekirme pinguldaja ja Gluteus Maximus ehk suur tuharalihas suunavad oma jõu läbi ITB (iliotibial band) ehk reie sidekirme kaudu puusa ja põlve. TFL abistab inimest puusa ja põlve painutamisel, pöörab reit sissepoole (üks võimalikest X-jalgsuse põhjustajatest), stabiliseerib puusa ning põlve seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. TFL on lihas, mille poolt põhjustatud valuaistingut võib patsient tunda puusaliigeses ning piki reie väliskülge kuni põlveni välja. Samuti võib TFL tekitada sügavat valu istmikuluu ja reie suure pöörla vahelisel alal. Pärast pikka istumist võib olla raskendatud puusa sirutus ja seetõttu ei saa inimene püsti tõustes kohe sirgeks ning käima hakkamine on raskendatud - puusad on „kanged“.  Samuti võib olla raskendatud valu tõttu ka näiteks külili lamamine ja -magamine.  

Kui keegi soovib seda lihast – laisidemekirme pinguldaja - ise oma kehal üles leida siis asetage oma näpud puusanukist välja poole (kahe sõrmelaiuse võrra, külje suunas) ja kandke raskus sama külje jalale. Lihas pinguldub. Raskuse kandmisel teisele jalale lihas lõdvestub ja sõrmed vajuvad lihase sisse. Sellest saate aru, et olete õiges kohas.

Kui tundsite ennast ülaltoodust puudutatuna ja sooviksite saada leevendust, siis kuigi ka kodustest venitusharjutustest võib saada veidi abi on siiski vajalik ka trigerpunktide massaaž. Sealjuures isegi kui teil on diagnoositud artriit, kõhrkoe kahjustus või sidemete vigastus, tuleks siiski sümptomite leevendamiseks proovida masseerida trigerpunkte puusa- ning reielihastes mis on tihti peamiseks valupõhjustajaks - asi millega saab Teid aidata teie füsioterapeut.

Trigerpunktid lihasvalu TFL
0 Comments

    ​FÜSIOTERAPEUT PRIIT TENISTE

    FÜSIOTERAAPIA BLOGI

    Olles tänaseks füsioteraapia vallas tegev juba 30 aastat, siis  on selle ajaga tekkinud nii mõnedki mõtted, mida siin lehel teiega jagada soovin. Kindlasti ei pretendeeri see blogi mitte mingisugusele absoluutsele meditsiinilisele tõele, vaid lähtub ennekõike oma isiklikest kogemustest ja patsientide tagasisidest.

    Head lugemist ja kaasamõtlemist!


    ARHIIV

    April 2024
    December 2023
    October 2021
    March 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2018
    April 2018
    September 2017
    August 2017
    February 2017
    November 2016
    October 2016
    August 2016
    January 2016
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014


    KATEGOORIAD

    All
    Achilleuse Kõõlus
    Adhesiivne Kapsuliit
    Ajupõrutus
    Akupunktuur
    Alaseljavalu
    Alkohol
    Artriit
    Blokaadisüst
    Cauda Equina
    COVID-19
    Desinfitseerimine
    Diatermia
    Diski Prolaps
    Diski Sopistumine
    Elektriravi
    Elustiili Muutused
    Esmaabi
    Füsioteraapia
    Füsioterapeut Priit Teniste
    Gluteus Maximus
    Gluteus Medius
    Gluteus Minimus
    Hakkame Mehed Elama
    Harjutused
    Hemipleegia
    Hernia
    Homöostaas
    Hüppaja Põlv
    Iliotibiaaltrakt
    Insult
    Ishias
    Jalavalu
    Jooksja Põlv
    Jooksmine
    Kaalulangetus
    Kaelavalu
    Kannavalu
    Kasvuvalu
    Kehakoostise Analüüs
    Kehakoostise Mõõtmine
    Kinkekaart
    Kõõlused
    Kõrge Vererõhk
    Koroona Viirus
    Koroonaviirus
    Korvpall
    Krooniline Valu
    Küfoos
    Kukkumine
    Külmaravi
    Külmunud Õla Sündroom
    Külmunud Õlg
    Kuumaravi
    Laisidekirme Pinguldaja
    Laserravi
    Latentsed Trigerpunktid
    LDL Kolesterool
    Libedus
    Ligamendid Ehk Sidemed
    Lihas
    Lihaspinged
    Lihasrebendid
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste Jäikus
    Lihasvalu
    Liigesvalud
    Lordoos
    Lülisammas
    Lülivaheketas
    Lülivaheketta Sopistumine
    Lumbaalstenoos
    Luumurd
    Luuümbrise Põletik
    Magnetravi
    Manipulatsioon
    Massaaž
    Menisk
    Metatarsalgia
    Miniinsult
    Mortoni Neuroom
    Nutikael
    Õlavalu
    Õlu
    Osteoartroos
    Patella
    Peapõrutus
    Peavalu
    Piriformis
    Plantaarfastsiit
    Põlvevalu
    Puusad
    Puusavalu
    Radikulopaatia
    Rasedus
    Reie Nelipealihas
    Reumatoidartriit
    Rühihäired
    Rühihäired
    Rüht
    Saarte Mängud 2023 Guernsey
    Saun
    Sciatica
    Seljavalu
    Spinaalstenoos
    Sponduliit
    TECAR Teraapia
    TECAR-teraapia
    Tensor Fascia Latae
    TIA
    TIA Crescendo
    Trauma
    Trigerpunktid
    Tuharavalu
    Ülekaal
    Ülekoormus
    Ületreenitus
    Ultraheli Teraapia
    Valu
    Venitusravi
    Verejooks
    Vigastus
    Vitamiinid

    RSS Feed

PT Trigeenika OÜ  |  reg nr. 11269515  |  KMKR EE102203116  |  Tel: +372 50 72149 
[email protected] | www.priitteniste.com 
 
​SEB EE60 1010 2202 6199 0224   |  LHV EE93 7700 7710 0436 4945
            SWIFT: EEUH EE 2X   |   SWIFT: LHVB EE 22          
© 2022-2025  PT Trigeenika OÜ