Korduma Kippuvad Küsimused füsioteraapia kohta
Kas füsioterapeudi juurde on asja ainult peale traumat või siis, kui kuskilt valutab? Kas füsioterapeudi juurde on vaja arsti saatekirja? Mida panna vastuvõtule selga? Kas füsioteraapia võib olla valus? Millal tuleks füsioterapeudi asemel hoopis arsti poole pöörduda?
Siit leiad vastused küsimustele, mida minult kõige sagedamini küsitakse. Püüan juba ette vastata ka nendele küsimustele, mida pole veel küsitudki, kas seetõttu, et ei juleta või siis pole osatud. Alljärgnev info on üldine. Konkreetse tervisemure puhul saab sobiva ravi või tegevusplaani valida alles pärast inimese seisundi hindamist.
Siit leiad vastused küsimustele, mida minult kõige sagedamini küsitakse. Püüan juba ette vastata ka nendele küsimustele, mida pole veel küsitudki, kas seetõttu, et ei juleta või siis pole osatud. Alljärgnev info on üldine. Konkreetse tervisemure puhul saab sobiva ravi või tegevusplaani valida alles pärast inimese seisundi hindamist.
Mida teeb füsioterapeut?
Füsioterapeut hindab inimese liikumist, lihasjõudu, liigeste liikuvust, koordinatsiooni, kehahoiakut ja muid funktsioone, mis võivad olla seotud valu või liikumisprobleemiga.
Vastuvõtul viib füsioterapeut läbi välise vaatluse (kehahoiak, lihastugevus, liigutuste ulatus jne), räägime sümptomitest, nende tekkimisest ja muutumisest ning vajadusel ka sinu tööst, spordist, igapäevasest koormusest ja varasematest vigastustest.
Võib juhtuda, et visiidi käigus tuleb esitada ka vägagi isiklikke küsimusi, mis esmapilgul võivad tunduda kas asjasse puutumatud või liiga intiimset laadi. Sellisel juhul ole hea ja anna sellest märku, kui sulle tundub, et mõni küsimus ei ole asjakohane sest sellisel juhul saan sulle selgitada, et miks see info oluline võib olla.
Hindamise põhjal paneme kokku individuaalse tegevusplaani. Selle osaks võivad olla terapeutilised harjutused, manuaalsed ravivõtted, elektriravi või TECAR teraapia, koormuse kohandamine, füüsikalise ravi meetodid ning soovitused, mida saad ise kodus teha.
Füsioteraapia eesmärk ei ole ainult valu vähendada, vaid aidata taastada või säilitada võimalikult head liikumis- ja tegevusvõimet ning anda sulle võimalikult hea ülevaade sinu füüsilise tervise hetkeolukorrast.
Vastuvõtul viib füsioterapeut läbi välise vaatluse (kehahoiak, lihastugevus, liigutuste ulatus jne), räägime sümptomitest, nende tekkimisest ja muutumisest ning vajadusel ka sinu tööst, spordist, igapäevasest koormusest ja varasematest vigastustest.
Võib juhtuda, et visiidi käigus tuleb esitada ka vägagi isiklikke küsimusi, mis esmapilgul võivad tunduda kas asjasse puutumatud või liiga intiimset laadi. Sellisel juhul ole hea ja anna sellest märku, kui sulle tundub, et mõni küsimus ei ole asjakohane sest sellisel juhul saan sulle selgitada, et miks see info oluline võib olla.
Hindamise põhjal paneme kokku individuaalse tegevusplaani. Selle osaks võivad olla terapeutilised harjutused, manuaalsed ravivõtted, elektriravi või TECAR teraapia, koormuse kohandamine, füüsikalise ravi meetodid ning soovitused, mida saad ise kodus teha.
Füsioteraapia eesmärk ei ole ainult valu vähendada, vaid aidata taastada või säilitada võimalikult head liikumis- ja tegevusvõimet ning anda sulle võimalikult hea ülevaade sinu füüsilise tervise hetkeolukorrast.
Kellel on asja füsioterapeudi juurde
Kõigil alates vastsündinutest kuni raugaeani. Iga täiskasvanud inimene võiks aastas korra või kaks käia füsioterapeudi vastuvõtul, ka siis, kui otseseid kaebusi ei ole. Eriti aga siis, kui ollakse mõne sundasendisse sundiva ameti esindaja, raske füüsilise töö tegija, aktiivne tervise- või noorsportlane.
See, kas või millist konkreetset ravi või lähenemist patsient vajab selgub esmase läbivaatuse käigus. Meie praksises sisaldab esmavisiit alati ka ravi ning ei piirdu vaid vestluse ja/või läbivaatusega.
See, kas või millist konkreetset ravi või lähenemist patsient vajab selgub esmase läbivaatuse käigus. Meie praksises sisaldab esmavisiit alati ka ravi ning ei piirdu vaid vestluse ja/või läbivaatusega.
Millal minna füsioterapeudi juurde?
Füsioterapeudi poole tasub pöörduda hiljemalt siis, kui valu, jäikus, nõrkus või liikumispiirang hakkab segama igapäevast elu, tööd, und või sportimist. Tegelikkuses aga võib ja tulekski külastada juba enne kaebuste tekkimist ehk nö profülaktika mõttes.
Paraku kostub ka täna veel siit-sealt juttu, nagu füsioterapeuti tohiks külastada alles siis, kui on juhtunud trauma. Tegelikkuses on hulka olulisem neid traumasid ennetada ja seetõttu oma keha regulaarselt üle vaadata lasta. Autoga ju käite korralises hoolduses ja õlivahetuses ka siis, kui otseselt miskit veel ei "logise"?
Abi tasub otsida ka siis, kui probleem kipub korduvalt tagasi tulema. Valu ei pea muutuma väljakannatamatuks enne, kui sellega tegelema hakata.
Paraku kostub ka täna veel siit-sealt juttu, nagu füsioterapeuti tohiks külastada alles siis, kui on juhtunud trauma. Tegelikkuses on hulka olulisem neid traumasid ennetada ja seetõttu oma keha regulaarselt üle vaadata lasta. Autoga ju käite korralises hoolduses ja õlivahetuses ka siis, kui otseselt miskit veel ei "logise"?
Abi tasub otsida ka siis, kui probleem kipub korduvalt tagasi tulema. Valu ei pea muutuma väljakannatamatuks enne, kui sellega tegelema hakata.
Milliste probleemidega saab füsioterapeut aidata?
Füsioterapeudi vastuvõtule pöördutakse väga erinevate luu-, liigese-, lihas- ja närvisüsteemiga seotud probleemidega.
Sagedasemad põhjused on selja- ja kaelavalu, õla- ja puusavalu, põlve- ja hüppeliigese probleemid, lihas- ja kõõlusevigastused, sporditraumad, ülekoormusvigastused ning operatsioonijärgne taastusravi aga tulla võib ka siis, kui on lihtsalt tunne, et mõni kehaosa ei liigu ega tööta enam nii nagu varem..
Füsioterapeudi poole võib pöörduda ka siis, kui valu kiirgub jalga või kätte, esineb liikumisjäikust, lihasnõrkust või koormustaluvus on pärast traumat või pikemat pausi langenud.
Oluline on meeles pidada, et sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada väga erinevad probleemid. Seepärast algab ravi alati seisundi hindamisest, mitte oletusest, milline lihas või liiges „süüdi“ on.
Samuti võib ja tulekski pöörduda füsioterapeudi juurde siis, kui on plaan alustada või muuta radikaalselt oma treeningkoormust või kui on plaanis näiteks taasalustada liikumisega peale pikka pausi või eesmärgiga suuremat sorti kehakaalu alandamine. Suure ülekaalu korral on see, et alguses treeningutega üle ei pingutataks ülioluline sest vastasel juhul võite koormust valesti planeerides oma liigestele korvamatut kahju põhjustada.
Sagedasemad põhjused on selja- ja kaelavalu, õla- ja puusavalu, põlve- ja hüppeliigese probleemid, lihas- ja kõõlusevigastused, sporditraumad, ülekoormusvigastused ning operatsioonijärgne taastusravi aga tulla võib ka siis, kui on lihtsalt tunne, et mõni kehaosa ei liigu ega tööta enam nii nagu varem..
Füsioterapeudi poole võib pöörduda ka siis, kui valu kiirgub jalga või kätte, esineb liikumisjäikust, lihasnõrkust või koormustaluvus on pärast traumat või pikemat pausi langenud.
Oluline on meeles pidada, et sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada väga erinevad probleemid. Seepärast algab ravi alati seisundi hindamisest, mitte oletusest, milline lihas või liiges „süüdi“ on.
Samuti võib ja tulekski pöörduda füsioterapeudi juurde siis, kui on plaan alustada või muuta radikaalselt oma treeningkoormust või kui on plaanis näiteks taasalustada liikumisega peale pikka pausi või eesmärgiga suuremat sorti kehakaalu alandamine. Suure ülekaalu korral on see, et alguses treeningutega üle ei pingutataks ülioluline sest vastasel juhul võite koormust valesti planeerides oma liigestele korvamatut kahju põhjustada.
Mis toimub füsioterapeudi vastuvõtul?
Esimene visiit algab tavaliselt vestlusega. Küsin sümptomite, nende tekkimise, varasemate vigastuste, haiguste, töö, treeningute ja muude asjaolude kohta, mis võivad probleemiga seotud olla.
Seejärel hindan vastavalt vajadusele liikuvust, lihasjõudu, tundlikkust, tasakaalu, koordinatsiooni ja muid funktsioone ning kasutan sobivaid kliinilisi teste. Alles pärast hindamist otsustame, milline lähenemine võiks olla kõige sobivam. Kui inimene pöördub valukaebusega (nt. seljavalu) siis esmaseks eesmärgiks on vabastada patsient valust.
Järgnevaks määratakse edasine tegevuskava mille osaks võivad olla nii massaaž, TECAR teraapia kui kodused harjutused või muud manuaalsed tehnikad. Teinekord on aga kaebuste põhjustajaks lihtsalt valest kehahoiakust tekkinud pinged või ka näiteks stress. Seepärast tunnebki füsioterapeuti aktiivset huvi inimese igapäeva elu vastu, et leida kaebuste algpõhjused.
Füsioteraapia on koostöö – mida rohkem sa oma probleemist ja eesmärkidest räägid, seda paremini saab ravi sinu vajadustega sobitada.
Pikemalt ja täpsemalt sellest, kuidas ja mis toimub füsioterapeudi vastuvõtul ning milliseid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT.
Seejärel hindan vastavalt vajadusele liikuvust, lihasjõudu, tundlikkust, tasakaalu, koordinatsiooni ja muid funktsioone ning kasutan sobivaid kliinilisi teste. Alles pärast hindamist otsustame, milline lähenemine võiks olla kõige sobivam. Kui inimene pöördub valukaebusega (nt. seljavalu) siis esmaseks eesmärgiks on vabastada patsient valust.
Järgnevaks määratakse edasine tegevuskava mille osaks võivad olla nii massaaž, TECAR teraapia kui kodused harjutused või muud manuaalsed tehnikad. Teinekord on aga kaebuste põhjustajaks lihtsalt valest kehahoiakust tekkinud pinged või ka näiteks stress. Seepärast tunnebki füsioterapeuti aktiivset huvi inimese igapäeva elu vastu, et leida kaebuste algpõhjused.
Füsioteraapia on koostöö – mida rohkem sa oma probleemist ja eesmärkidest räägid, seda paremini saab ravi sinu vajadustega sobitada.
Pikemalt ja täpsemalt sellest, kuidas ja mis toimub füsioterapeudi vastuvõtul ning milliseid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT.
Mis vahe on füsioteraapial ja massaažil?
Massaaž on üks füsioteraapilise ravi käigus seansi käigus kasutatav võte, kuid füsioteraapia ise on palju laiem. Massaaži eesmärgiks võib olla näiteks lihaspinge vähendamine, lõõgastumine või taastumise toetamine. Füsioteraapia puhul hinnatakse lisaks inimese liikumist ja funktsiooni ning püütakse mõista, millised tegurid probleemi mõjutavad.
Raviplaan võib sisaldada harjutusi, manuaalseid võtteid, koormuse muutmist, füüsikalise ravi meetodeid ja erinevaid eneseabivõtteid. See, millist ravi taktikat ja meetodit parasjagu kasutada lähtub kliendi seisundi hindamisel saadud informatsioonist. Ühe seansi käigus võidakse kasutada mitut erinevat meetodit.
Seetõttu ei vali füsioterapeut ravi lihtsalt selle järgi, „millist massaaži teha“, vaid selle järgi, mida konkreetne inimene ja tema probleem vajavad.
Pikemalt ja täpsemalt milliseid erinevaid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT, postituse teisest poolest.
Raviplaan võib sisaldada harjutusi, manuaalseid võtteid, koormuse muutmist, füüsikalise ravi meetodeid ja erinevaid eneseabivõtteid. See, millist ravi taktikat ja meetodit parasjagu kasutada lähtub kliendi seisundi hindamisel saadud informatsioonist. Ühe seansi käigus võidakse kasutada mitut erinevat meetodit.
Seetõttu ei vali füsioterapeut ravi lihtsalt selle järgi, „millist massaaži teha“, vaid selle järgi, mida konkreetne inimene ja tema probleem vajavad.
Pikemalt ja täpsemalt milliseid erinevaid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT, postituse teisest poolest.
Kas füsioterapeudi juurde on vaja arsti saatekirja?
Füsioterapeut Priit Teniste füsioteraapia vastuvõtule tulekuks ei ole arsti saatekirja vaja.
Kui sul on olemas oma probleemiga seotud uuringute vastused, operatsiooni väljavõte, epikriis või muu meditsiiniline info, võid selle võimalusel kaasa võtta.
Kui soovid saada füsioteraapiat Tervisekassa rahastusel, kehtivad teised tingimused: sellisel juhul on vajalik arsti saatekiri ning teenust peab osutama Tervisekassa lepingupartner.
Kui sul on olemas oma probleemiga seotud uuringute vastused, operatsiooni väljavõte, epikriis või muu meditsiiniline info, võid selle võimalusel kaasa võtta.
Kui soovid saada füsioteraapiat Tervisekassa rahastusel, kehtivad teised tingimused: sellisel juhul on vajalik arsti saatekiri ning teenust peab osutama Tervisekassa lepingupartner.
Mida võtta füsioterapeudi vastuvõtule kaasa?
Kui sul on olemas varasemate uuringute vastused, näiteks MRT, röntgeni või ultraheli kirjeldus, eriarsti epikriis või operatsioonijärgne juhend, on neist sageli abi.
Uuringupilte ennast ei ole ilmtingimata vaja kaasa võtta - olulisem on uuringu kirjeldus ja sinu praegused sümptomid.
Samuti tasub enne visiiti enda jaoks läbi mõelda, millal probleem algas, mis seda halvendab või leevendab ning mida sooviksid ravi tulemusel jälle teha saada.
Uuringupilte ennast ei ole ilmtingimata vaja kaasa võtta - olulisem on uuringu kirjeldus ja sinu praegused sümptomid.
Samuti tasub enne visiiti enda jaoks läbi mõelda, millal probleem algas, mis seda halvendab või leevendab ning mida sooviksid ravi tulemusel jälle teha saada.
Mida panna füsioterapeudi vastuvõtule selga?
Kõige mugavam on tulla riietuses, mis võimaldab vabalt liikuda ja vajadusel hinnatavale kehapiirkonnale ligi pääseda. Hästi sobivad näiteks lühikesed või õhukesed spordipüksid, T-särk või muu mugav sportlik riietus, kellele sobib siis lihtsalt tavalises aluspesus.
Mõne hindamise või manuaalse ravivõtte puhul võib olla vajalik uuritav piirkond riietest vabastada. Seda tehakse alati patsiendi nõusolekul. Kui sul on kultuurilistel, religioossetel, tervislikel või lihtsalt isiklikel põhjustel soov jääda rohkem kaetuks, ütle sellest julgelt. Leiame sobiva lahenduse.
Mõne hindamise või manuaalse ravivõtte puhul võib olla vajalik uuritav piirkond riietest vabastada. Seda tehakse alati patsiendi nõusolekul. Kui sul on kultuurilistel, religioossetel, tervislikel või lihtsalt isiklikel põhjustel soov jääda rohkem kaetuks, ütle sellest julgelt. Leiame sobiva lahenduse.
Kas füsioteraapia teeb haiget?
Füsioteraapia eesmärk ei ole tekitada võimalikult palju valu. Siiski, mõne testi - ennekõike provokatsioonitesti -, liigutuse või manuaalse ravivõtte ajal võib probleemne piirkond olla tundlik ning pärast harjumatut koormust või uute harjutuste alustamist võib tekkida kerge lihasvalulikkus. See sarnaneb mõnikord tundega, mis tekib pärast tavapärasest erinevat füüsilist koormust.
Kerge ja lühiajaline ebamugavustunne on üldjuhul normaalne, kuid tugev valu ei ole ravi kvaliteedi näitaja.
Ühe võimaliku näitena saab välja tuua, et kui Teil juhtub olema mõni lihas mis on neuroloogiliselt „magavas“ olekus, siis füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse. Kuna see konkreetne lihas pole enam harjunud "töötama" siis järgneb sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet lihastes näiteks harrastades mõnd Teie jaoks täiesti uut või harva tehtavat füüsilist tegevust - meenutage sügisest kartulivõttu või elu esmakordset bowlingumängu. See on normaalne ja valulikkus läheb paari päevaga üle.
Kui aga teraapia järel tekib tugev või kiiresti süvenev valu, uus tuimus või lihasnõrkus või mõni muu ebatavaline sümptom, anna sellest kindlasti terapeudile kohe teada.
Kerge ja lühiajaline ebamugavustunne on üldjuhul normaalne, kuid tugev valu ei ole ravi kvaliteedi näitaja.
Ühe võimaliku näitena saab välja tuua, et kui Teil juhtub olema mõni lihas mis on neuroloogiliselt „magavas“ olekus, siis füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse. Kuna see konkreetne lihas pole enam harjunud "töötama" siis järgneb sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet lihastes näiteks harrastades mõnd Teie jaoks täiesti uut või harva tehtavat füüsilist tegevust - meenutage sügisest kartulivõttu või elu esmakordset bowlingumängu. See on normaalne ja valulikkus läheb paari päevaga üle.
Kui aga teraapia järel tekib tugev või kiiresti süvenev valu, uus tuimus või lihasnõrkus või mõni muu ebatavaline sümptom, anna sellest kindlasti terapeudile kohe teada.
Kas raseduse ajal võib käia füsioteraapias?
JAH! Normaalselt kulgev rasedus ei ole iseenesest füsioteraapia vastunäidustus.Füsioteraapiast võib olla abi näiteks rasedusega seotud selja- ja vaagnapiirkonna vaevuste, lihaspingete, liikumisraskuste või sobiva füüsilise aktiivsuse planeerimisel. Raseduse ajal tuleb teraapiat ja harjutusi loomulikult kohandada vastavalt raseduse etapile ja enesetundele.
Kindlasti teavita füsioterapeuti rasedusest ning informeeri oma ämmaemandat või raviarsti sellest plaanist. Kui rasedusega kaasnevad meditsiinilised komplikatsioonid või arst või ämmaemand on füüsilist aktiivsust piiranud, tuleb ravi igal juhul enne nendega kooskõlastada.
Miks ja milleks raseduse ajal on füsioteraapia hea on, saab pikemalt lugeda SIIT
Kindlasti teavita füsioterapeuti rasedusest ning informeeri oma ämmaemandat või raviarsti sellest plaanist. Kui rasedusega kaasnevad meditsiinilised komplikatsioonid või arst või ämmaemand on füüsilist aktiivsust piiranud, tuleb ravi igal juhul enne nendega kooskõlastada.
Miks ja milleks raseduse ajal on füsioteraapia hea on, saab pikemalt lugeda SIIT
Kui mitu korda peab füsioterapeudi juures käima?
Sellele ei ole ühte universaalset vastust, kui siis, et: "töö on tellija materjalist."
Mõne suhteliselt lihtsa probleemi korral võib piisata ühest hindamisest, sobivatest soovitustest ja mõnest kontrollvisiidist. Pikaajalise probleemi, suurema trauma või operatsioonijärgse taastusravi puhul võib protsess kesta märksa kauem.
Visiitide arv sõltub probleemist, selle kestusest, inimese üldisest tervisest, koormusest ja sellest, kuidas organism ravile ning harjutustele reageerib. Ja väga suuresti ka patsiendi enda motiveeritusest ja aktiivsusest ning üldisest koostöö valmidusest.
Igal juhul ei ole füsioterapeudi eesmärk hoida sind enda juures võimalikult kaua, vaid ennekõike saada võimalikult kiiresti tagasi võime oma keha ja koormusega iseseisvalt toime tulla.
Mõne suhteliselt lihtsa probleemi korral võib piisata ühest hindamisest, sobivatest soovitustest ja mõnest kontrollvisiidist. Pikaajalise probleemi, suurema trauma või operatsioonijärgse taastusravi puhul võib protsess kesta märksa kauem.
Visiitide arv sõltub probleemist, selle kestusest, inimese üldisest tervisest, koormusest ja sellest, kuidas organism ravile ning harjutustele reageerib. Ja väga suuresti ka patsiendi enda motiveeritusest ja aktiivsusest ning üldisest koostöö valmidusest.
Igal juhul ei ole füsioterapeudi eesmärk hoida sind enda juures võimalikult kaua, vaid ennekõike saada võimalikult kiiresti tagasi võime oma keha ja koormusega iseseisvalt toime tulla.
Kas kroonilise haiguse, varasema infarkti, insuldi või vähi korral võib käia füsioteraapias?
Enamasti küll, kuid ravi tuleb kohandada inimese tervisliku seisundi järgi.
Diabeet, südamehaigus, varasem insult, vähi diagnoos või mõni muu krooniline haigus ei tähenda automaatselt, et füsioteraapia oleks keelatud. Mitmete selliste seisundite puhul on sobivalt planeeritud liikumine ja taastusravi hoopis oluline osa (taastus)ravist. Füsioterapeut peab aga sinu haigustest, operatsioonidest ja kasutatavatest ravimitest teadma ja soovitatavalt on ka sinu raviarst kursis sinu plaaniga külastada füsioterapeuti ning mis eesmärgiga.
NB! Ägeda või ebastabiilse terviseseisundi korral on kindlasti vajalik enne ravi alustamist konsulteerida raviarstiga.
Diabeet, südamehaigus, varasem insult, vähi diagnoos või mõni muu krooniline haigus ei tähenda automaatselt, et füsioteraapia oleks keelatud. Mitmete selliste seisundite puhul on sobivalt planeeritud liikumine ja taastusravi hoopis oluline osa (taastus)ravist. Füsioterapeut peab aga sinu haigustest, operatsioonidest ja kasutatavatest ravimitest teadma ja soovitatavalt on ka sinu raviarst kursis sinu plaaniga külastada füsioterapeuti ning mis eesmärgiga.
NB! Ägeda või ebastabiilse terviseseisundi korral on kindlasti vajalik enne ravi alustamist konsulteerida raviarstiga.
Millal ei tohiks külastada füsioterapeuti
Üldjuhul ei ole manuaalne füsioteraapia ja massaaž lubatud, kui patsiendil on või on värskelt olnud:
- südamelihase infarkt (raviarsti luba)
- insult (raviarsti luba)
- äge neeru-, maksa-, südame- või hingamispuudulikkus
- palavik
- suhkruhaigus
- nakkushaigus
- äge põletik
- aordi aneurüsm
- verejooks
- tugev astmahoog
- epilepsiahoog
- väga kõrge vererõhk
- hemofiilia
- maksapuudulikkus
- kaugele arenenud krooniline neeru-, südame- või hingamispuudulikkus
- vähkkasvaja puhul raviarsti luba või inimese isiklikul vastutusel.
Millal tuleks pöörduda esmalt arsti või siis kohe erakorralise meditsiini poole?
Füsioterapeut saab aidata väga paljude lihas-, liigese- ja liikumisprobleemide korral, kuid kõik sümptomid ei kuulu esmalt füsioteraapiasse.
Kiiret arstlikku hindamist vajavad näiteks järsku tekkinud või kiiresti süvenev oluline lihasnõrkus või halvatus, teadvushäire, tugev hingamisraskus või rindkerevalu, kontrollimatu verejooks, raske trauma või väga halb üldseisund.
Selja- või jalavalu korral tuleb kiiresti arsti poole pöörduda ka siis, kui lisandub uus põie või soole kontrolli häire, tundlikkuse kadu lahkliha piirkonnas või kiiresti süvenev jalgade nõrkus. Ka palavikuga kaasnev tugev või ebatavaline valu, kiiresti halvenev üldseisund või muu uus ja seletamatu sümptom vajab enne tavapärase füsioteraapia alustamist arstlikku hindamist.
Kui füsioterapeut leiab hindamisel midagi, mis vajab täiendavat arstlikku uurimist, suunab ta patsiendi edasi.
Kiiret arstlikku hindamist vajavad näiteks järsku tekkinud või kiiresti süvenev oluline lihasnõrkus või halvatus, teadvushäire, tugev hingamisraskus või rindkerevalu, kontrollimatu verejooks, raske trauma või väga halb üldseisund.
Selja- või jalavalu korral tuleb kiiresti arsti poole pöörduda ka siis, kui lisandub uus põie või soole kontrolli häire, tundlikkuse kadu lahkliha piirkonnas või kiiresti süvenev jalgade nõrkus. Ka palavikuga kaasnev tugev või ebatavaline valu, kiiresti halvenev üldseisund või muu uus ja seletamatu sümptom vajab enne tavapärase füsioteraapia alustamist arstlikku hindamist.
Kui füsioterapeut leiab hindamisel midagi, mis vajab täiendavat arstlikku uurimist, suunab ta patsiendi edasi.
Kas füsioterapeudiga saab konsulteerida ka veebi teel?
Jah, mitmete probleemide korral on võimalik teha ka tele- ehk video konsultatsioon.
Telekonsultatsioon sobib eriti hästi siis, kui vajad nõu harjutuste, koormuse, taastumise või olemasoleva raviplaani kohta ning füüsiline läbivaatus ei ole tingimata vajalik.
Kõiki probleeme ei ole siiski võimalik ekraani kaudu piisavalt hinnata. Kui konsultatsiooni käigus selgub, et vajalik on füüsiline läbivaatus või täiendav arstlik hindamine, annan sellest teada.
Telekonsultatsioon sobib eriti hästi siis, kui vajad nõu harjutuste, koormuse, taastumise või olemasoleva raviplaani kohta ning füüsiline läbivaatus ei ole tingimata vajalik.
Kõiki probleeme ei ole siiski võimalik ekraani kaudu piisavalt hinnata. Kui konsultatsiooni käigus selgub, et vajalik on füüsiline läbivaatus või täiendav arstlik hindamine, annan sellest teada.
|
Lisaküsimused.Kui sa ei leidnud siit oma küsimusele vastust, kirjuta mulle.
On üsna tõenäoline, et sama küsimus on tekkinud veel kellelgi – ja nii võib sinu küsimusest saada ka järgmine vastus siin KKK lehel. Võid saata küsimuse kontaktivormi kaudu SIIT, e-postiga või minu Facebook´i lehele SIIA. Kui probleem vajab aga individuaalset hindamist, on kõige lihtsam broneerida füsioterapeudi vastuvõtt Tallinnas või Kuressaares. |