Korduma Kippuvaid Küsimusi Füsioteraapia ja Füsioterapeutide kohta.

Mida teeb füsioterapeut?

Sinu füsioterapeut viib läbi välise vaatluse (kehahoiak, lihastugevus, liigutuste ulatus jne), räägib Sinuga sümptomitest ja kaebustest ning uurib Sinu igapäevategevuste, töö iseloomu ja liikumisharjumuste kohta. Seejärel koostab koos Sinuga raviplaani, mis sisaldab ravi vastuvõttudel ja koduseid harjutusi. Eesmärgiks on sinu liigeste liikuvuse ja üldise painduvuse suurendamine, jõu- vastupidavuse ja koordinatsiooni parandamine ning keha stabiilsuse taastamine, lihaspingetest vabastamine ja ka „uinunud“ lihaste aktiveerimine. Loomulikult teeb füsioterapeut vajadusel või patsiendi soovil ka nö "tavalist" ehk siis klassikalist massaaži.

Kellel on asja füsioterapeudi juurde?

Kõigil alates vastsündinutest kuni raugaeani. Iga täiskasvanud inimene võiks aastas vähemalt korra või kaks käia füsioterapeudi vastuvõtul ka siis kui otseseid kaebusi ei ole. See, millist konkreetset ravi või lähenemist patsient vajab otsustatakse esmase konsultatsiooni ja läbivaatuse käigus.

Millal minna füsioterapeudi juurde?

Hiljemalt siis, kui inimesel on tekkinud lihaspinged või -valud kehas aga füsioterapeuti võib ja tulekski külastada juba enne kaebuste tekkimist ehk nö profülaktika mõttes.

Mis toimub füsioterapeudi vastuvõtul?

Kui inimene pöördub kaebusega (nt. seljavalu) siis esmaseks eesmärgiks on vabastada patsient valust. Järgnevaks määratakse edasine tegevuskava mille osaks võivad olla nii massaaž kui kodused harjutused või muud manuaalsed tehnikad. Tihti on aga kaebuste põhjustajaks lihtsalt valest kehahoiakust tekkinud pinged või ka näiteks stress. Seepärast tunnebki füsioterapeuti aktiivset huvi inimese igapäeva elu vastu, et leida kaebuste algpõhjused. 
Pikemalt ja täpsemalt sellest, kuidas ja mis toimub füsioterapeaudi vastuvõtul ning milliseid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT. 

Milliseid massaažiliike kasutab füsioterapeut?

Füsioterapeut ei kasuta oma töös erinevaid massaažiliike, vaid tegeleb probleemide lahendamisega, kasutades selleks erinevaid massaažitehnikaid ning muid manuaalseid ning mittemanuaalseid meetodeid. See, millist ravi taktikat ja meetodit parasjagu kasutada lähtub kliendi seisundi hindamisel saadud informatsioonist. Ühe seansi käigus võidakse kasutada mitut erinevat meetodit.
Pikemalt ja täpsemalt milliseid erinevaid ravimeetodeid füsioterapeudid oma praktikas kasutavad saab lugeda SIIT, postituse teisest poolest. 

Mis mul seljas peab/võib füsioterapeudi vastuvõtul olla?

Füsioterapeudi vastuvõtul võiks olla kerges,lühikeses sportlikus rõivastuses, spordipesus ja kellele sobib siis lihtsalt tavalises aluspesus. Kui selline napp rõivastus on aga patsiendile miskil põhjusel kas ebamugav või muul põhjusel vastuvõetamatu (nt. usulisel vms) tuleb sellest terapeuti eelnevalt teavitada ning sel juhul leitakse koos lahendus. 

Kas füsioterapeudi külastamiseks on vaja arsti saatekirja?

Füsioterapeudi vastuvõtule tulekuks pole saatekiri vajalik. Küll aga võiks kaasa võtta kogu oma kaebust puudutava informatsiooni (nt. röntgenpildid, haiguslugu vms) mis patsiendil olemas on. 

Kas rase tohib käia füsioteraapias?

JAH! Kui Te olete lapseootel siis olete alati oodatud vastuvõtule oma seljavalude või muude rasedusest tingitud kaebustega. Kindlasti aga alles peale eelnevat, Teie rasedust jälgiva arsti või ämmaemandaga konsulteerimist selleks, et saada kinnitus, et Teil ei esine rasedusega seoses komplikatsioone või vastunäidustusi. Miks ja milleks raseduse ajal on füsioteraapia hea on, saab pikemalt lugeda SIIT

Miks füsioteraapia teeb vahest valu või miks teinekord peale teraapiaseanssi on lihased valulikud?

Vahest peale manuaalse füsioteraapia seanssi või teinekord ka seansi ajal, võib patsient tunda oma lihastes kerget valulikkust, tundlikust ja paistetust. Miks see nii on? Ühe põhjusena võiks näiteks välja tuua, et kui Teil juhtub olema mõni lihas mis on neuroloogiliselt „magavas“ olekus, siis füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse. Kuna see konkreetne lihas pole enam harjunud "töötama" siis järgneb sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet lihastes näiteks harrastades mõnd Teie jaoks täiesti uut või harva tehtavat füüsilist tegevust - meenutage sügisest kartulivõttu või elu esmakordset bowlingumängu. See on normaalne ja valulikkus läheb paari päevaga üle. Kui aga see tunne kestab kauem või on tõsiselt igapäevast elu häiriv tuleb sellest oma terapeuti koheselt teavitada.

millal ei tohiKS füsioterapeuti külastada?

Üldjuhul ei ole manuaalne füsioteraapia ja massaaž lubatud kui patsiendil on või on olnud:

• südamelihase infarkt
• insult
• äge neeru-, maksa-, südame- või hingamispuudulikkus
• palavik
• suhkruhaigus
• nakkushaigus
• äge põletik
• aordi aneurüsm
• verejooks
• tugev astmahoog
• epilepsiahoog
• väga kõrge vererõhk
• hemofiilia
• maksapuudulikkus
• kaugelearenenud krooniline neeru-, südame- või hingamispuudulikkus
• vähi puhul otsustab arst
  ​

aga alati on mõistlik oma arstiga konsulteerida, sest võimalikud on erandid. Näiteks infarkti või insuldi puhul on manuaalne füsioteraapia sageli hoopis vajalik taastusravi osa.

LISAKÜSIMUSED?

Kui Teil aga peaks leiduma mõni selline küsimus, millele ülalt vastust ei leidnud siis palun saata see mulle kas SIIT või siis e-postiga või postitage hoopis minu Facebook´i lehele SIIA, sest on vägagi võimalik, et kellelgi veel on tekkinud sarnane küsimus. Vastan sellele esimesel võimalusel.
Alati Teie Füsioterapeut