SISSEJUHATUSEKS
Üsna sageli on inimesed harjunud elama valuga sest neid pole ära kuulatud, eelnev ravi pole olnud tulemuslik, tegelik valu põhjus on olnud hoopis „kusagil mujal“, näiteks stress, valed kehahoiakud ja tööasendid, nõrgad või „magavad“ süvalihased jne. Või on manustatud valu vastu lihtsalt tablette kuid pole tegeletud valu tegeliku algpõhjusega. Sellisel juhul tekib tihti tõrge ning patsient lõpetab otsingud sest paraku ei ole veel piisavalt levinud laialdasem teadlikkus füsioteraapia teenuse olemusest ning võimalustest oma vaevuste leevendamiseks või raviks füsioterapeudi abil.
MIS ON FÜSIOTERAAPIA?
Ravivõimlemisega tegeldi Eestis juba eelmise sajandi teisest kümnendist alates. Toona nimetati seda ortopeediliseks võimlemiseks ning nõukogude ajal kandis nimetust ravikehakultuur. Siis oli taastusravi tinglikult jagatud ravikehakultuuriks - kehaliste harjutustega häirunud funktsiooni taastamine ja füsioteraapiaks - sooja- ja külma- ning elektriravi. Kusjuures valdavalt kasutati raviks just viimast.
Ka tänapäeva meditsiini taastusravis on üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi osa, mille sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugi-liikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, kompenseerimine, valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesiotherapy.
KES ON FÜSIOTERAPEUT?
Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid füüsikalisi võimalusi. Füsioteraapia erialal võivad töötada ainult füsioterapeut ja läänemaailmas ka füsioterapeudi assistent. Füsioterapeudi assistent on spetsialist, kes töötab füsioterapeudi juhendamisel ja viib läbi tema poolt määratud protseduure. Meil Eestis assistente ei koolitata ja ka muus Euroopas on nende koolitamine praeguseks valdavalt lõpetatud. Füsioterapeudiks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja
Tartu Tervishoiu kõrgkoolis.
Füsioterapeudid leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumites, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites jne. Sõltuvalt töökohast ja spetsiifikast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsioterapeut.
Üsna sageli on inimesed harjunud elama valuga sest neid pole ära kuulatud, eelnev ravi pole olnud tulemuslik, tegelik valu põhjus on olnud hoopis „kusagil mujal“, näiteks stress, valed kehahoiakud ja tööasendid, nõrgad või „magavad“ süvalihased jne. Või on manustatud valu vastu lihtsalt tablette kuid pole tegeletud valu tegeliku algpõhjusega. Sellisel juhul tekib tihti tõrge ning patsient lõpetab otsingud sest paraku ei ole veel piisavalt levinud laialdasem teadlikkus füsioteraapia teenuse olemusest ning võimalustest oma vaevuste leevendamiseks või raviks füsioterapeudi abil.
MIS ON FÜSIOTERAAPIA?
Ravivõimlemisega tegeldi Eestis juba eelmise sajandi teisest kümnendist alates. Toona nimetati seda ortopeediliseks võimlemiseks ning nõukogude ajal kandis nimetust ravikehakultuur. Siis oli taastusravi tinglikult jagatud ravikehakultuuriks - kehaliste harjutustega häirunud funktsiooni taastamine ja füsioteraapiaks - sooja- ja külma- ning elektriravi. Kusjuures valdavalt kasutati raviks just viimast.
Ka tänapäeva meditsiini taastusravis on üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi osa, mille sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugi-liikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, kompenseerimine, valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesiotherapy.
KES ON FÜSIOTERAPEUT?
Füsioterapeut on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid füüsikalisi võimalusi. Füsioteraapia erialal võivad töötada ainult füsioterapeut ja läänemaailmas ka füsioterapeudi assistent. Füsioterapeudi assistent on spetsialist, kes töötab füsioterapeudi juhendamisel ja viib läbi tema poolt määratud protseduure. Meil Eestis assistente ei koolitata ja ka muus Euroopas on nende koolitamine praeguseks valdavalt lõpetatud. Füsioterapeudiks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja
Tartu Tervishoiu kõrgkoolis.
Füsioterapeudid leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumites, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites jne. Sõltuvalt töökohast ja spetsiifikast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsioterapeut.
