Manuaalne ja Aparaatne Füsioteraapia
  • TERE TULEMAST!
    • WELCOME!
  • Uudised
  • Saare uudised
  • Minust - Priit Teniste
    • Publikatsioonid
    • About me - Priit Teniste
  • Mis on Füsioteraapia?
    • Massaaži eri liikidest
    • KKK
  • TECAR teraapia
    • TECAR Respiratoorne >
      • TECAR Respiratory Capenergy
  • Kehakoostise analüüs BIA Tanita MC-780MA-s
  • Rullmassaaž
  • Teenused ja hinnad
    • Services and Pricelist
    • Asutustele
  • Kontakt ja Registreerumine
    • Contact and bookings
  • Tagasiside ja küsimused.
    • Feedback and Questions
  • Minu JUTUNURK
  • Harjutusi
  • Tule meile TÖÖLE!
  • Kliendiandmete töötlemise kord

"TANTS" KESTAB VEEL .... ehk jooksuaeg on käes vol.2

1/7/2015

0 Comments

 
Maratonijooksja

Enimlevinud vigastused jooksusõpradel vol.2

Nagu enne pühi sai lubatud, siis sedakorda kirjutan vähe pikemalt ja täpsemalt neist kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest mis jooksusõpru kimbutamas käivad. See alltoodud vigastuste loetelu ei puuduta muidugi vaid jooksjaid. Neid vigastusi kogevad ka teiste spordialade - eriti selliste kus jalgadele langeb suur koormus - harrastajad. Kuid kuna „jooksjatele“ mõeldes see lugu sai algselt kirjutatud siis samas stiilis ka jätkame. Sissejuhatava osa loost leiad siit.  
1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber  või taga  on enamasti üpriski kindel märk patella femoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv. Põhjuseks on patella ülemise osa ülekoormus, mis tekib pöia ebanormaalse pronatsiooni tagajärjel maapinnalt äratõuke hetkel. 
Selle tulemusel reie-nelipealihase kõõlus pinguldub ülemäära, mis tekitab põletiku ja mis omakorda tekitab valu. Valu intensiivistub trepist või mäest alla liikumisel. Pidev põrutus kõvakattega teel, allamäge jooks, lihaste düsbalanss, pöia vale asend jooksmisel ja nõrgad puusalihased või põlve ligamendid võivad põhjustada liigset koormust põlvekedrale. Võimalusel tuleks eelistada tasast pehmekattega või ülesmäge maastikku kus vähegi võimalik. Et vigastust ravida soovitavad eksperdid teipimist või põlve tugisidet, kasutada paistetust alandavaid ravimeid  ning oluliselt vähendada kilometraaži.
 
2.      Achilleuse kõõluse põletik
Paistes Achilleuse kõõlus, kude mis ühendab kanda jala alaosa lihastega, võib olla tingitud eri põhjustest: äkiline jooksudistantsi suurendamine, liigsuure koormusega treeningud algajal jooksjal, valed jooksujalatsid, puudulik soojendus, pinges säärelihased, sagedased hüppeliigese vigastused või isegi kaasasündinud lampjalgsus või ülekaal. Selleks, et vältida seda probleemi tuleks peale treeningut kindlasti venitada säärelihaseid ning kanda korralikke jalga toetavaid jooksujalatseid. Samuti vältida võimalusel ülesmäge jooksu kuna see põhjustab täiendavat lisakoormust kõõlustele. Põletikuvastased ravimid, venitusharjutused ning kombinatsioon: puhkus-külm-komperessioon-kõrgus on parimad abilised taastumise teel. Vanuse suurenedes oht põletiku tekkeks kasvab.
Achilleuse kõõlus
3.       Plantaarfastsiit ehk Kukekannus 
See raskesti hääldatav seisund on valu mida põhjustab põletik, ärritus ja plantaarfastsia rebend. Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põletik mida kutsutakse ka Kukekannuseks. Plantaarfastsia aitab säilitada jala pikivõlvi kumerust. Liigne põrutamine rajal või jalga mittetoetavate jalatsite kandmine – plätud – võivad osutuda selle ülekoormusvigastuse tekke põhisüüdlaseks. Plantaarfastsiit põhjustab äärmuslikku jäikust või torkivat valu jalalaba võlvkaare all. Et valu leevendada kanna jalatseid milles on täiendavad pehmendused, tee jalataldadele venitusharjutusi – tennisepalliga rullimine on selleks parim – ja anna jalgadele piisavalt puhkust. Kui valu ei ilmuta taandumise märke siis arstide soovitus on kanda eritellimus ortoosi, öö-ortoosi või  ka mõningatel juhtudel võib lasta teha hormoonsüste kanda, et kiirendada paranemist.

4.       Luuümbrise põletik 
Kui olete juhtumisi jooksja, kes pole kunagi kogenud seda torkivat valu jalasääre eeskülje lihastes olete õnnega koos. Üks kõige närivamatest valudest on luuümbrise põletik ehk periostiit, lühidalt selgitades põletik sääreluud ümbritsevates lihastes ja luuümbrises. Et valu leevendada poovi panna valutavale kohale 15-20ks minutiks jääd (või midagi muud külma) ja hoia jalga öösel kehast kõrgemal, et vähendada paistetust. Selle vigastuse vältimine on veidi keerulisem kuid uurimised on näidanud, et abi võiks olla pehmendavatest sisetaldadest mis toetavad ka jalavõlvi. Samuti peavad jalatsid olema kindlasti väga hea sobivusega ja joostes tuleks eelistada pehmemaid pinnaseid. Samuti tuleks vältida mägesid mis lisavad täiendavat koormust sääre eesmise osa lihastele.
Rullimine Foam rolling
5.       Iliotibiaaltrakti sündroom 
Pikamaajooksjad peaksid olema siinkohal eriti tähelepanelikud – see vigastus ei ole teie sõber. ITBS põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis – paks lihas mis ulatub puusaluu juurest alla kuni põlveni ning on üks põlve stabilisaatoreid. Enimlevinud süüdlasteks selle vigastuse tekkel on suurenenud kilometraaž  (poolmaratoni treeningud), allamäge jooksud, nõrgad puusa abduktorlihased (gluteus medius) ehk puusaeemaldaja lihased. Et leevendada valu tuleb neid lihaseid veidi hellitada – spetsiaalsed venitusharjutused koos massaažirulli harjutustega võivad alandada paistetust ja leevendada valu

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus mis on põhjustatud suure raskuse ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus mida luud pole suutelised välja kannatama. Kui see vigastus peaks teid tabama siis aja mahavõtmine on vältimatu ja tavaliselt kaasnevad selle vigastusega ka kargud ning füsioteraapia. Vahest võib peale röntgenit selguda, et on vaja minna noa alla. Et seda vigastust vältida hoia treeninguid mitmekesised ja kombineeri jooksmist mõne muu spordialaga - näiteks jooga või pilatesega – mis aitab vältida ülekoormust, kanna korralikke jalatseid ja tarvita piisavalt kaltsiumi, et hoida luud tugevana. 

Hüppaja Põlv piltBlausen.com staff. "Blausen gallery 2014". Wikiversity
7.       Hüppaja põlv
Patellaar tendiniit on vigastus mida kutsutakse hüppaja põlveks ning mis kimbutab sagedasti just pikamaa jooksjaid ja mille põhjuseks võib olla nii ühekordne trauma kui ka lihaste pidev  ülekoormus, millest tuleneb põletik. Ülekoormuse puhul tekivad kõõlusesse, mis ühendab põlvekedra ja sääreluu, mikrorebendid ja areneb kõõluse paksenemine. Ravi puudumisel võib vigastus progresseeruda patellasideme rebendini. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all. Ülepronatsioon, lühenenud ülepingutatud reie painutajalihased, ületreenimine ja liiga palju mägitreeninguid on kõik võimalikud vigastuse põhjused. Et vähendada selle vigastuse tekkeriski tuleb treenida reie tagumisi lihaseid (hamstring-lihaseid) ja reie nelipealihaseid ning rakenda külmaravi valutavale kohale. Soovitatav on samuti füsioteraapia seansid aitamaks kõõlusel rahuneda ja tugevneda. 

8.       Hüppeliigese venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab tõsist valu. Äärekivid, löökaugud, puujuured või lihtsalt halb jala „maandumine“ on vaid mõned levinumatest süüdlastest. Taastumine võib algul olla veidi vaevaline, kuid paljud eksperdid soovitavad teha tasakaaluharjutusi (nt.seismine ja kükid ühel jalal) et tugevdada hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid.  Pelae vigastust tuleks jalale võimaldada korralikku puhkust , kui kaua sõltub vigastuse tõsidusest.  Diagnoosi paneb siinkohal arst kes võib samuti soovitada hüppeliigese tugisidet või ortoosi ja kinniteipimist kui olete valmis naasma jooksurajale selleks, et ennetada uut väljaväänamist.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse. Säärelihased ja reie nelipealihased on ühed enim vigastatud lihased jooksjate ringis. Ülekoormus, lihasjäikus ning soojendusharjutuste lohakas või lausa mitte tegemine on vaid mõned võimalikud põhjused. Et vältida vigastuste teket tuleb venitada end korralikult soojaks, lõdvestusharjutused peale jooksu ja lisaks dünaamilised venitusharjutused. Kui valu kestab, ära jookse ja piirdu leebete venitusharjutustega ning rakenda külmaravi lihastele.

10.   Villid
Villid võivad tekkida kõige vähem oodatud hetkel. Kui kand hõõrub vastu jalatsit naha pealmine kiht võib rebeneda tekitades mulli nahakihtide vahele.  Parim viis nende ennetamiseks on valida ideaalselt istuvad jooksujalatsid ning hankida omale kvaliteetsed jooksusokid. Kui vill siiski tekib – pange peale spetsiaalne villiplaaster või geel. 

11.   Hõõrdumised 
Enamikul pole sellest pääsu – kui nahk hõõrub vastu nahka – reite siseküljed – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks. Et seda vältida tuleb kanda pikemaid jooksupükse. Samuti on on olemas  spetsiaalsed kreemid hõõrdumise vältimiseks.

12.   Pisted küljes
Neid pisteid küljes kogeb ca 70% jooksjatest. Paljud eksperdid arvavad, et valu on põhjustatud ülekoormatud diafragma spasmidest ja kehvast kehahoiakust jooksmise ajal. Valu leevendamiseks proovige ettepoole kummarduda ning  pinguldada kere süvalihaseid või hingata läbi kokkusurutud huulte.

Et minimeerida riski vigastuste tekkeks mõned üldised nõuanded:
  1. Ära suurenda harjumuspärase jooksudistantsi pikkust enam kui 10% nädalas. Äkilised ning suured koormuse tõstmised treeningutel on suurimaid põhjused  ülekoormusest tingitud vigastuste tekkeks.
  2. Tee KORRALIKULT soojendusharjutusi ning lõdvestusharjutusi. Iga kord.
  3. Paranda oma üldist treenitust. Kehv vorm mitte üksi ei halvenda tulemust vaid võib põhjustada ka ebavajalikku valu. Kasuta korralikku jooksutehnikat, et vältida vigastusi, eriti just luuümbrise põletikke ja seljavalu. Lihaste düsbalanss võib tuua endaga kaasa pikemas perspektiivis palju probleeme ja kunagi ei tule kahjuks aeg-ajalt külastada mõnd asjalikku füsioterapeuti.
  4. Uuenda regulaarselt  oma jooksujalatseid. Pea arvet palju oled jooksnud ja vaheta (soovituslikult, erinevate allikate andmetel) oma jooksujalatsid välja kuskil iga 1000 km järgi. Juba paarsada km varem, enne kui su vanad jalatsid on need 1000km täis jooksnud osta uued ja hakka neid vaikselt sisse kandma.
  5. Katsu joosta võimalikult tasasel maastikul ning väldi kõva või väga mägist pinnast. 
  6. Lisa oma treeningutele jõutreeninguid. Raskuste tõstmine suurendab sinu üldkehalist vormi, mis aitab luid, ligamente kõõluseid ning lihaseid vastu pidada põrutustele. Pööra tähelepanu puusade tugevdamisele kuna nõrku puusalihaseid on seostatud kõrgema vigastuste protsendiga.
  7. Tunne oma piire! Ületreenitus võib põhjustada vigastusi – vähemalt üks päev nädalas võiks olla treeningutest täisti vaba. Kombineeri kiireid sprinte ja mägijooksu treeninguid rahulikumate, taastumis-jooksupäevadega.
  8. Lihashooldus – leia endale hea füsioterapeut ja külasta teda regulaarselt!
Trauma
Nii mitmetki minu patsiendid, kellele arst on peale pannud eluaegse jooksukeelu, on peale regulaarset füsioteraapiat ja harjutusi naasnud oma lemmikharrastuse juurde. Ehk, et enne kui otsustate masenduses oma tossud varna riputada, astuge läbi – sest lõppude-lõpuks, mis teil ikka kaotada on? Vaid kargud!

Teie Füsioterapeut! 

0 Comments

Elasid kord kolm vägilast – Maximus, Medius ja Minimus ehk perekond Gluteus.

15/12/2014

0 Comments

 
Gluteus Medius, Maximus, Minimus
Seljavalu, puusavalu, jalavalu ja sinna patta lisaks ka Sciatica ehk vana hea Ishias. Võimalikud süüdlased – Perekond Gluteus'e kaks naksi venda Minimus ja Medius.
Gluteus Medius ja Minimus koos moodustavad nö tagumiku „deltalihase“. Nii nagu Teie ülakeha deltalihased tõstavad Teie kätt küljele tõstavad need külgmised tuharalihased jalga küljele. Nad on oluliselt tuntuma Gluteus Maximuse - suur lihas mis annab kuju Teie tuharatele - väikesed lähisugulased. Medius ja Minimus on omavahel väga tihedalt seotud lihaste paar – pea-aegu nagu üks lihas kahes osas. Nad on ka oma kujult, asukohalt ning funktsioonilt sisuliselt  identsed. Mõlemad käituvad külgmiste stabilisaatoritena kaitstes puusasid liikumast liiga kaugele küljele välja kui Te kõnnite. Neid on lihtne aktiveerida kui seista ühele jalale ning sooritades teise jalga tõsteid küljele. Mingi aja möödudes (sõltuvalt oma treenitusest) hakkate tundma valuaistingut puusa külgmistes lihastes. Need siis ongi need kaks venda Gluteust.

Need lihased on meil algselt arenenud eesmärgiga aidata meil liikuda igasugusel keerulisel maastikul. Elu, mis veedetakse stabiilsel ja siledal pinnasel nagu näiteks linnaoludes pakub neile lihastele väga vähest „väljakutset“ ja nad muutuvad pikapeale nõrgaks ning neid on lihtne ülekoormata näiteks nädalavahetuse suusareisi või pikema jalutuskäiguga liivarannal. Või mis iganes muu aktiviteediga ebatasasel maastikul, mis eeldab Teie kehalt enamat tasakaaluhoidmist, kui see millega tavaliselt harjutud. Pikaaegne lihasnõrkus kombineerituna ebaregulaarsete ning intensiivsete füüsiliste tegevustega ebatasasel pinnasel võib olla üheks põhjuseks miks sinna alasse koguneb suuremal hulgal trigereid. Kuid see on lihtsalt üks võimalikest põhjustest kuna üldjuhul on pea võimatu tuvastada miks mingid konkreetsed trigerpunktid tekivad või kaovad.

NB! Tänane postitus on eelkõige suunatud inimestele kes kogevad pigem vähest ning leebemat sorti alaselja valu ja vaevusi ning jalavalusid. Kui aga Teid piinab tõsine ning pikaajaline alaselja valu siis selle võimalikest põhjustajatest tuleb juttu mõnes tulevases postituses. Kiiremat konsultatsiooni ning kohest abi vajavatel lugejatel palun pigem tulla oma murega konsultatsiooni ja/või teraapiasse mitte aga jääda ootama järgmist postitust.   
   
Gluteus Medius on nimekirja tipus lihastest, mis põhjustavad alaseljavalu ja tugevat puusavalu. Tihti aetakse seda segi paljude neuroloogiliste probleemidega alaseljas ehkki samas ei saa neid ka välistada. Pigem võiks esmalt vaadata Gluteus Mediuse poole ja kui sealt valulikke tsoone ei leita siis võiks otsida alaselja valu tekkepõhjust mujalt. Gluteus Medius on väga tugev ja tihke lihas mille põhiülesanne on meil võimaldada kõndida sirgelt ja temale laskuv koormus võib olla kahekordne võrreldes meie keha raskusega. Ülekaalulisus süvendab omakorda lihasele mõjuvat koormust ja tihti on ka rasedusaegne kaalutõus  rasedaid nii tihti kimbutava seljavalu algpõhjus. Hiljem süvendab seda valu veelgi harjumus kanda last ühel puusal. Samuti võib ta anda tugeva valu  puusa nii, et muutub raskeks lamada sellel küljel mis valutab ja see omakorda võib meid viia mõttele, et meie puusaliigesega on midagi tõsist lahti. Igal juhul enne, kui tõsisemalt hakata mõtlema puusaliigese vahetusoperatsioonile võiks proovida abi leida kas enesemassaažist või tulla füsioterapeudi juurde.

Gluteus Minimus annab valu tuhara alaosast alates mööda jala väliskülge alla kuni hüppeliigeseni, kõndimine või ka toolilt tõusmine on valulik. Samuti tekitab ta konditsiooni mida kutsutakse ishiaseks ehk istmikunärvivaluks . Samas tuleb meeles pidada, et ishias ei ole omaette diagnoos, vaid pigem vaevuste ja sümptomite kogum ning üldine mõiste, tähistamaks igasugust nimmepiirkonnas esinevat ja/või jalga kiirguvat valu. Meenutage siinjuures Tootsi, kes Venemaalt naastes pidi  läbima terve rea erinevaid rahvameditsiini kuure selle valu leevendamiseks. Valuaistingud jalas, mida need trigerid põhjustavad võivad olla nii intensiivsed ja tõsised, et ka vähemkogenud meditsiinitöötaja võib ekslikult selle valu põhjuseks pidada hoopis Sciaticat ehk ishiast - suure istmikunärvi, mis kulgeb läbi tuharate jalga, valu. Viimane on küllaltki sage valediagnoos valule mis paikneb just selles piirkonnas.

Lisaks, ennetamaks neid ebameeldivaid sümptomeid, on massaaž nendele lihastele oluline sest sagedasti nad juba peidavad endas trigerpunkte. Küll selliseid, mis ei ole enne tundlikud ja valulikud kuniks neile survet ei avaldata (nn latentsed trigerpunktid). Samas aga võivad nad juba olla süüdi lihaste jäikuses, raskustundes, kerges ebamugavustundes ja valus puusades ning tuharates ja mis omakorda kiirgub edasi jalga. Valud labajalas, hüppeliigeses  ja põlves aga toovad endaga kaasa muudatused meie normaalses liikumismustris mis omakorda koormavad selle loo peakangelasi ja tekitavad nn „surnud ringi“.

Nende kahe lihase osatähtsus valu tekitamises on sagedasti alahinnatud sest need „võtme“ trigerpunktid Gluteus Mediuses ja Minimuses asuvad eemal, puusa välisküljel kuid ebamugavus- ja valutunne mida nad põhjustavad annab endast märku keskselt alaseljas ja mööda tuharaid ning jala väliskülge mööda alla. Seda valu tuntakse kui kanduvat valu. Samasugust kanduvat valu tunnevad inimesed näiteks infarkti läbi elades – valutunne levib õlga ja kätte. Teravamalt tunnevad inimesed seda kanduvat valu just oma tuhara all mistõttu seda sageli ekslikult peetaksegi ishiaseks.Gluteus Medius ja Minimus ei peida endas mitte ühte konkreetset paikset trigerpunkti vaid pigem on tegu väikese alaga kus võib leiduda kas üks või mitu trigerpunkti.
ishias
Kui Teil on valud alaseljas, tuharates või puusas või on valud jala välisküljel kuni hüppeliigeseni siis suuresti või ka lausa täies ulatuses võiks tõenäoliselt süüdistada trigerpunkte, mis on omale pesa teinud Gluteus Maximuse poolt osaliselt varjatud Gluteus Mediuses ja Gluteus Minimuses.

Üldjuhul on aga ka teised sama piirkonna lihased, nagu Gluteus Maximus, Piriformis ning nimmepiirkonna seljalihased asjasse segatud (ja neist kirjutan ma kindlasti kunagi hiljem), kuid Gluteus Medius ja Minimus on veidi erilised. Nende panus Teile  valu põhjustamisse seal piirkonnas on eriti suur.

Mõlemad, nii Medius kui Minimus paiknevad veidi külje suunas Teie teksade tagataskust. Oma väliselt kujult meenutavad need kaks pizzalõiku, mille terav ots on suunaga külje poole ning kinnitub reieluule ning „koorik“ järgib niudeluu ülaserva vaagna ülaosas. Gluteus Medius katab täielikult Minimuse ja Gluteus Maximus omakorda katab suurema osa Mediusest.

Picture
Kui trigerpunkte endid on veel suhteliselt lihtne üles leida siis nende ise vabastamine võib osutuda oodatust keerulisemaks.  Kuna sealse piirkonna punktid aga vajavad hädasti massaži siis siinkohal võib abiks olla massaažirull või näiteks tavaline tennispall, mis tuleb panna puusa ja põranda vahele.
Pildil olevat harjutust tehes proovige end viia rulli suhtes erinevate nurkade alla kallutades oma ülakeha küljele, mahatoetatud käe suunas. 
Häid harjutusi leiab kindlasti ka YouTube'st ja alati aitab Teid massaaži ning harjutuste ettenäitamisega muidugi ka ​Teie Füsioterapeut.
0 Comments

    ​FÜSIOTERAPEUT PRIIT TENISTE

    FÜSIOTERAAPIA BLOGI

    Olles tänaseks füsioteraapia vallas tegev juba üle 25 aasta, siis  on selle ajaga tekkinud nii mõnedki mõtted, mida siin lehel teiega jagada soovin. Kindlasti ei pretendeeri see blogi mitte mingisugusele absoluutsele meditsiinilisele tõele, vaid lähtub ennekõike oma isiklikest kogemustest.

    Head lugemist ja kaasamõtlemist!


    ARHIIV

    October 2021
    March 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2018
    April 2018
    September 2017
    August 2017
    February 2017
    November 2016
    October 2016
    August 2016
    January 2016
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014


    KATEGOORIAD

    All
    Achilleuse Kõõlus
    Adhesiivne Kapsuliit
    Ajupõrutus
    Akupunktuur
    Alaseljavalu
    Alkohol
    Artriit
    Blokaadisüst
    Cauda Equina
    COVID-19
    Desinfitseerimine
    Diatermia
    Diski Prolaps
    Diski Sopistumine
    Elektriravi
    Esmaabi
    Füsioteraapia
    Gluteus Maximus
    Gluteus Medius
    Gluteus Minimus
    Harjutused
    Hemipleegia
    Hernia
    Hüppaja Põlv
    Iliotibiaaltrakt
    Ishias
    Jalavalu
    Jooksja Põlv
    Jooksmine
    Kaelavalu
    Kannavalu
    Kasvuvalu
    Kinkekaart
    Kolesterool
    Kõõlused
    Koroonaviirus
    Koroona Viirus
    Korvpall
    Krooniline Valu
    Küfoos
    Kukkumine
    Külmaravi
    Külmunud Õla Sündroom
    Külmunud Õlg
    Kuumaravi
    Laisidekirme Pinguldaja
    Laserravi
    Latentsed Trigerpunktid
    Libedus
    Ligamendid Ehk Sidemed
    Lihas
    Lihaspinged
    Lihasrebendid
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihasvalu
    Liigesvalud
    Lordoos
    Lülisammas
    Lülivaheketas
    Lülivaheketta Sopistumine
    Lumbaalstenoos
    Luumurd
    Luuümbrise Põletik
    Magnetravi
    Manipulatsioon
    Massaaž
    Metatarsalgia
    Mortoni Neuroom
    Nutikael
    Õlavalu
    Õlu
    Õlu
    Osteoartroos
    Patella
    Peapõrutus
    Peavalu
    Piriformis
    Plantaarfastsiit
    Põlvevalu
    Puusad
    Puusavalu
    Radikulopaatia
    Rasedus
    Reie Nelipealihas
    Reumatoidartriit
    Rüht
    Ruumlht
    Saun
    Sciatica
    Seljavalu
    Spinaalstenoos
    Sponduliit
    TECAR Teraapia
    TECAR-teraapia
    Tensor Fascia Latae
    Trauma
    Trigerpunktid
    Tuharavalu
    Ülekoormus
    Ületreenitus
    Ultraheli Teraapia
    Valu
    Venitusravi
    Verejooks
    Vigastus
    Vitamiinid

    RSS Feed

PT Trigeenika OÜ  |  reg nr. 11269515  |  KMKR EE102203116  |  Tel: +372 50 72149 
almaretervis@almaretervis.com | www.priitteniste.com  |  www.almaretervis.com 
© 2020-2022  PT Trigeenika OÜ
 
​SEB EE60 1010 2202 6199 0224   |  LHV EE93 7700 7710 0436 4945
            SWIFT: EEUH EE 2X   |   SWIFT: LHVB EE 22