Selles loos räägime neljast üsna tavalisest tuhara- ja jalavalu põhjusest ning proovime nelja lihtsa testi abil vaadata, millisest piirkonnast võiks valu pärineda.
4 kodust testi Ishiase algpõhjuste leidmiseks.
„Mul on ishias!“
„Mul on bursiit!“
„Mul on Piriformise Sündroom!“
„Mul valu kiirgab tagumikust jalga - järelikult sopistunud disk!“
Need on laused, mida füsioterapeudi kabinetis kuuleb üsna regulaarselt. Mõnikord on inimesel täiesti õigus, mõnikord peaaegu ja vahel on tegelik põhjus hoopis teises kohas. Üks väike probleem selle tuhara- ja jalavaluga siiski on sest väga erinevad probleemid võivad tekitada hämmastavalt sarnaseid sümptomeid. Valu ...
⚡ võib olla sügav ja näriv;
⚡ võib põletada;
⚡ võib istudes hullemaks minna;
⚡ võib liikudes hullemaks minna – võib hoopis paremaks minna;
⚡ võib tuharast reide või mööda jalga alla kiirguda;
⚡ võib anda surinat, sipelgaid või „elektrit“;
No ja siis on lisaks muidugi SoMe, AI ja “dr Google”, kus jõuab keskmiselt alla kolme minuti diagnoosini:
„Mul on bursiit!“
„Mul on Piriformise Sündroom!“
„Mul valu kiirgab tagumikust jalga - järelikult sopistunud disk!“
Need on laused, mida füsioterapeudi kabinetis kuuleb üsna regulaarselt. Mõnikord on inimesel täiesti õigus, mõnikord peaaegu ja vahel on tegelik põhjus hoopis teises kohas. Üks väike probleem selle tuhara- ja jalavaluga siiski on sest väga erinevad probleemid võivad tekitada hämmastavalt sarnaseid sümptomeid. Valu ...
⚡ võib olla sügav ja näriv;
⚡ võib põletada;
⚡ võib istudes hullemaks minna;
⚡ võib liikudes hullemaks minna – võib hoopis paremaks minna;
⚡ võib tuharast reide või mööda jalga alla kiirguda;
⚡ võib anda surinat, sipelgaid või „elektrit“;
No ja siis on lisaks muidugi SoMe, AI ja “dr Google”, kus jõuab keskmiselt alla kolme minuti diagnoosini:
Ishias = Diski väljasopistumine = Operatsioon!
Aga enne, kui tormame tuttavale neurokirurgile helistama ning operatsiooniks valmistuma hakkame, katsuks asja natuke lahti harutada ja vaatame nelja enim kõneainet pakkuvat võimalikku süüdlast lähemalt:
✅ SI-liigese piirkond;
✅ pirnlihase ehk piriformise piirkond;
✅ puusa külgmised koed ning;
✅ alaseljast lähtuv närvijuure ärritus.
NB! Enne testimist teeme aga kohe ühe väga olulise asja selgeks:
✅ SI-liigese piirkond;
✅ pirnlihase ehk piriformise piirkond;
✅ puusa külgmised koed ning;
✅ alaseljast lähtuv närvijuure ärritus.
NB! Enne testimist teeme aga kohe ühe väga olulise asja selgeks:
Ishias ja diski proplaps ei ole üks ja sama asi!
Siinkohal läheb paraku rahvasuus asi päris sageli korralikult lappama.
Ishias ehk sciatica kirjeldab eelkõige sümptomaatikat, mille puhul valu ja/või muud närvisümptomid kulgevad istmikunärvi piirkonnas tuharast jalga. Meditsiiniliselt kasutatakse seda mõistet enamasti siis, kui probleemi taga on lumbosakraalse närvijuure ärritus või kompressioon. Pikema käsitluse leiab huviline näiteks sellest PubMed Central® artiklist siin.
Diski sopistumine ehk lülivaheketta herniatsioon on aga anatoomiline muutus lülivahekettas.
Need kaks võivad omavahel seotud olla aga ei pruugi. Kui lülivaheketas sopistub selliselt, et see ärritab kõrval asuvat närvijuurt võib tulemuseks olla ishias. Samas võib patsiendil olla ka täiesti uhke diski protrusioon või herniatsioon ilma, et tal oleks mingitki ishiast või valu, kui sellist, üleüldse.
Ja ka vastupidine stsenaarium on võimalik. Ishiase-laadseid sümptomeid võivad tekitada mitmed muud probleemid kui lülivaheketas.
Diski ehk lülivaheketta ehitusest, protrusioonist, prolapsist, ekstrusioonist ning sellest müstilisest „paigast ära läinud diskist“ saab pikemalt lugeda sellest artiklist siin: „Appi-appi tohtrihärra – mu disk on läinud rändama!“
☝ Kokkuvõtvalt:
Ishias ehk Sciatica on närviärritusega seotud sümptomite kogum.
Diski herniatsioon ehk väljasopistumine on struktuurne muutus lülivahekettas. Üks võib põhjustada teist, kuid need ei ole üks ja sama diagnoos.
Ishias ehk sciatica kirjeldab eelkõige sümptomaatikat, mille puhul valu ja/või muud närvisümptomid kulgevad istmikunärvi piirkonnas tuharast jalga. Meditsiiniliselt kasutatakse seda mõistet enamasti siis, kui probleemi taga on lumbosakraalse närvijuure ärritus või kompressioon. Pikema käsitluse leiab huviline näiteks sellest PubMed Central® artiklist siin.
Diski sopistumine ehk lülivaheketta herniatsioon on aga anatoomiline muutus lülivahekettas.
Need kaks võivad omavahel seotud olla aga ei pruugi. Kui lülivaheketas sopistub selliselt, et see ärritab kõrval asuvat närvijuurt võib tulemuseks olla ishias. Samas võib patsiendil olla ka täiesti uhke diski protrusioon või herniatsioon ilma, et tal oleks mingitki ishiast või valu, kui sellist, üleüldse.
Ja ka vastupidine stsenaarium on võimalik. Ishiase-laadseid sümptomeid võivad tekitada mitmed muud probleemid kui lülivaheketas.
Diski ehk lülivaheketta ehitusest, protrusioonist, prolapsist, ekstrusioonist ning sellest müstilisest „paigast ära läinud diskist“ saab pikemalt lugeda sellest artiklist siin: „Appi-appi tohtrihärra – mu disk on läinud rändama!“
☝ Kokkuvõtvalt:
Ishias ehk Sciatica on närviärritusega seotud sümptomite kogum.
Diski herniatsioon ehk väljasopistumine on struktuurne muutus lülivahekettas. Üks võib põhjustada teist, kuid need ei ole üks ja sama diagnoos.
Aga mis see Piriformise ehk Pirnlihase Sündroom on?
Sügaval meie suure tuharalihase all asub üsna tagasihoidliku suurusega lihas nimega pirnlihas ehk musculus piriformis. Pirnlihas saab alguse ristluu piirkonnast ja kinnitub reieluu suure pöörla ehk trochanter major juurde ning osaleb puusaliigese liigutamises ja stabiliseerimises. Tähelepanuväärseks teeb asja aga see, et pirnlihase vahetus läheduses kulgeb istmikunärv ehk nervus ischiadicus. Enamikul inimestel kulgeb istmikunärv pirnlihase alt. Anatoomilisi variante on aga mitmeid ning osal inimestest võivad närvi osad kulgeda lihase vahelt või ka läbi selle. Lisaks kuuele variandile (sh normaalne kulg, fotol), mida kirjeldatakse Beaton-Anson klassifikaatoris on veel üks anatoomiline variatsioon, mille puhul esineb väiksem lisapirnlihas (accessory piriformis) oma eraldiseisva kõõlusega.
 Subgluteaalse ruumi normaalne anatoomia. | SP – ristluupõimik (plexus sacralis) SN – istmikunärv (nervus ischiadicus) STL – ristluu-kühmuside (ligamentum sacrotuberale) P – pirnlihas (musculus piriformis) SG – ülemine kaksiklihas (musculus gemellus superior) OI – seesmine sulgurlihas (musculus obturatorius internus) IG – alumine kaksiklihas (musculus gemellus inferior) |
Joonis kujutab tagantvaates peamisi luulisi, ligamentaarseid, lihaselisi ja kõõluselisi struktuure, mis paiknevad subgluteaalses ruumis (spatium subgluteale).
Kui selles sügavas tuharapiirkonnas tekib kudede ärritus, lihaspinge või mehhaaniline surve närvile võivad sümptomid hakata vägagi meenutama klassikalist ishiast:
⚡ Tuhar valutab.
⚡ Pikalt istuda ei saa.
⚡ Autoga sõitmine muutub vastumeelseks.
⚡ Vahel kiirgub valu mööda reie tagakülge allapoole.
⚡ Võib esineda “põletust”, surinat või tuimust.
Ja inimene arvabki, täiesti mõistetavalt, et: „Mul on ishias.“ Aga probleem ei pruugi sel juhul lähtuda üldse lülisambast vaid just siinkohal tuleb mängu pirnlihase ehk piriformise sündroom.
Tänapäeval kasutatakse erialakirjanduses sageli veel laiemat mõistet sügava tuharapiirkonna sündroom ehk Deep Gluteal Syndrome. Süvitsi saab selle teemaga tutvuda näiteks selles PubMed Central® (PMC) lehel siin sest alati pole võimalik kogu süüd ainult pirnlihase kaela ajada. Istmikunärvi võivad sügavas tuharapiirkonnas mõjutada lisaks pirnlihasele veel teisedki lihased, sidekoelised struktuurid ja omavahelised “suhted”.
Ehk siis kokkuvõtvalt: piriformise sündroom võib tekitada ishiasega väga sarnast valu, ilma et algpõhjus oleks lülivaheketas.
Nüüd nendest lubatud testidest aga enne alustamist üks ülioluline märkus!
⚡ Tuhar valutab.
⚡ Pikalt istuda ei saa.
⚡ Autoga sõitmine muutub vastumeelseks.
⚡ Vahel kiirgub valu mööda reie tagakülge allapoole.
⚡ Võib esineda “põletust”, surinat või tuimust.
Ja inimene arvabki, täiesti mõistetavalt, et: „Mul on ishias.“ Aga probleem ei pruugi sel juhul lähtuda üldse lülisambast vaid just siinkohal tuleb mängu pirnlihase ehk piriformise sündroom.
Tänapäeval kasutatakse erialakirjanduses sageli veel laiemat mõistet sügava tuharapiirkonna sündroom ehk Deep Gluteal Syndrome. Süvitsi saab selle teemaga tutvuda näiteks selles PubMed Central® (PMC) lehel siin sest alati pole võimalik kogu süüd ainult pirnlihase kaela ajada. Istmikunärvi võivad sügavas tuharapiirkonnas mõjutada lisaks pirnlihasele veel teisedki lihased, sidekoelised struktuurid ja omavahelised “suhted”.
Ehk siis kokkuvõtvalt: piriformise sündroom võib tekitada ishiasega väga sarnast valu, ilma et algpõhjus oleks lülivaheketas.
Nüüd nendest lubatud testidest aga enne alustamist üks ülioluline märkus!
❗❗❗ Mitte ükski neist neljast kodusest testist ei anna alust 100% kindlusega väita, et: „JAH, just see ongi see üks ja ainuõige diagnoos!“ ❗❗❗
Ei ükski arst ega ka füsioterapeut ei pane diagnoosi vaid üheainsa testi põhjal. Hinnatakse sümptomite iseloomu, valu paiknemist, ajalist kestvust, liikumist, lihasjõudu, tundlikkust, reflekse ja veel mitme erineva testi tulemusi koos.
Küll aga võivad need kodused testid anda suunava vihje, millisest piirkonnast probleem võiks lähtuda. Kõigile meile ju meeldis lastena arsti mängida – miks mitte siis ka nüüd vanemas eas proovida 🙃.
Küll aga võivad need kodused testid anda suunava vihje, millisest piirkonnast probleem võiks lähtuda. Kõigile meile ju meeldis lastena arsti mängida – miks mitte siis ka nüüd vanemas eas proovida 🙃.
TEST nr 1
Kas valu võib saada alguse SI-liigese piirkonnast?
SI-liiges ehk ristluu-niudeluu liiges (articulatio sacroiliaca) ühendab ristluu vaagnaga. See piirkond võib põhjustada ühepoolset alaselja- ja tuharavalu, mis võib süveneda näiteks pikemalt seistes, istudes, kõndides või trepist liikudes.
FABER-testi lihtsustatud variant - lähtepositsioon.
- Heida selili kõvale pinnale.
- Painuta valuliku poole jalg põlvest ning aseta sama jala pahkluu või labajalg vastasjala põlve lähedale. Põlv on suunatud otse üles.
- Teine jalg jääb põlvest sirgeks. Jalad peaksid lähteasendis moodustama kujundi, mis meenutab „number nelja“.
- Lase painutatud põlvel rahulikult väljapoole vajuda. NB! Ära kasuta jõudu!
Kui liigutus kutsub esile sinu tuttava sügava valu tuhara või ristluu kõrval, võib üheks võimalikuks valuallikaks olla SI-liigese piirkond. Kui valu tekib hoopis kubemes või puusa eesosas, võib see viidata rohkem puusaliigese piirkonna probleemile.
Üks oluline märkus siinkohal: üks positiivne FABER-test (tuntud ka kui Patricks test või nelja-kujuline test, füsioteraapias ja meditsiinis kasutatav tundlikkuse/valu esilekutsumise test) ei tähenda automaatselt sakroiliiti ega SI-liigese düsfunktsiooni. Füsioterapeudi läbivaatusel kasutatakse SI-liigese seisukorra hindamiseks tavaliselt mitut nn. provokatsioonitesti koos.
TEST nr 2
Kas valu põhjustajaks võib olla pirnlihas?
- Istu tugevale toolile.
- Aseta valuliku poole pahkluu teise jala põlve peale – jälle seesama „number 4“.
- Hoia selg enam-vähem sirge ning kalluta oma keha puusast aeglaselt ettepoole.
Kui tunned lihtsalt mõnusat venitust tuharas, siis väga vahva. Ilmselt avastasid lihtsalt koha, mis venitust vajas. Kui aga tekib täpselt seesama tuttav sügav tuharavalu, terav valu, põletus või surin, võib probleem olla seotud sügava tuharapiirkonnaga. Eriti huvitavaks muutub asi siis, kui sinu tüüpiline sümptomaatika on selline, et pikalt istumine teeb haiget, autoga sõitmine muutub ebamugavaks, valu asub sügaval ühes tuharas ning võib sealt liikuda mööda reie tagakülge. Ja see on siis ka üks põhjus, miks piriformise sündroomi nii sageli ishiase või diski probleemiga segi aetakse.
Aga ka siin ei tähenda positiivne test automaatselt, et lõplik diagnoos on paigas. Sügavas tuharapiirkonnas on lisaks pirnlihasele veel terve seltskond struktuure, kes kõik võivad pahandust teha. Seetõttu räägitaksegi järjest rohkem ka Deep Gluteal Syndrome’ist ehk sügava tuharapiirkonna sündroomist, mille üks võimalik alatüüp on klassikaline piriformise sündroom.
TEST nr 3
Kas valu saab alguse ka tegelikult puusa välisküljelt?
See on üks päris tüüpiline ja jätkuvalt levinud eksiarvamus, et valu algpõhjus on ilmtingimata seal, kus patsient valu tunneb.
Puusa välisküljel asuvad tuharalihaste kõõlused ja limapaunad ehk bursad, väikesed vedelikuga täidetud kotikesed, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist luude, kõõluste ja teiste kudede vahel. Kui puusa välisküljel asuv trohhanteerne bursa muutub põletikuliseks, võib tekkida valu reieluu ülaosa ja suure pöörla ehk trochanter major’i piirkonnas. Valu võib kanduda ka tuharapiirkonda ning põhjustada valulikkust kahjustatud kehapoole tuharalihastes.
Ühe võimaliku diagnoosina on siin siis trohhanteri bursiit. Tänapäeval kasutatakse sagedamini laiemat mõistet Greater Trochanteric Pain Syndrome ehk suure pöörla valusündroom, sest sageli pole probleem ainult limapaunas, vaid ka gluteaalkõõlustes ja neid ümbritsevates kudedes.
Kodune test on siin erakordselt keeruline -
Kui puusa välisküljel tekib otsese surve tõttu kiiresti tugev tuttav lokaalne valu, tasub kahtlustada suure pöörla piirkonna kudede probleemi. Tüüpiline kaebus on seejuures sageli, et: „Ma ei saa selle külje peal magada.“
Sageli on valulik ka puusa välisküljele vajutamine, pikem kõndimine, trepist liikumine või ühel jalal seismine. See ei ole klassikaline ishias ning probleemi ravi on hoopis teistsugune kui närvijuure ärrituse puhul. Füsioterapeut kasutab ka siinkohal seda va provokatsioonitesti.
TEST NR 4
Puusa välisküljel asuvad tuharalihaste kõõlused ja limapaunad ehk bursad, väikesed vedelikuga täidetud kotikesed, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist luude, kõõluste ja teiste kudede vahel. Kui puusa välisküljel asuv trohhanteerne bursa muutub põletikuliseks, võib tekkida valu reieluu ülaosa ja suure pöörla ehk trochanter major’i piirkonnas. Valu võib kanduda ka tuharapiirkonda ning põhjustada valulikkust kahjustatud kehapoole tuharalihastes.
Ühe võimaliku diagnoosina on siin siis trohhanteri bursiit. Tänapäeval kasutatakse sagedamini laiemat mõistet Greater Trochanteric Pain Syndrome ehk suure pöörla valusündroom, sest sageli pole probleem ainult limapaunas, vaid ka gluteaalkõõlustes ja neid ümbritsevates kudedes.
Kodune test on siin erakordselt keeruline -
- viska pikali! (Just nimelt! :))
- Heida tugevamale madratsile või muule sobivale pinnale valuliku puusa peale külili. Ole selles asendis minut-kaks-kolm.
Kui puusa välisküljel tekib otsese surve tõttu kiiresti tugev tuttav lokaalne valu, tasub kahtlustada suure pöörla piirkonna kudede probleemi. Tüüpiline kaebus on seejuures sageli, et: „Ma ei saa selle külje peal magada.“
Sageli on valulik ka puusa välisküljele vajutamine, pikem kõndimine, trepist liikumine või ühel jalal seismine. See ei ole klassikaline ishias ning probleemi ravi on hoopis teistsugune kui närvijuure ärrituse puhul. Füsioterapeut kasutab ka siinkohal seda va provokatsioonitesti.
TEST NR 4
Kas probleem võib tulla alaseljast ja närvijuurest?
Nüüd siis ringiga lõpuks tagasi selle diski sopistumise juurde.
Üks klassikalisemaid teste alaseljast lähtuva närviärrituse hindamiseks on nn “sirge jala tõstmise” test, mida tuntakse ka Lasègue’i testina.
Mida jälgida?
Hamstring’ide (reie tagumine lihasgrupp ehk reie tagalihased) elastsus on meil paljudel kehvake ja mõnelgi inimesel hakkab juba 40 kraadi juures nägu meenutama kedagi, kellelt parasjagu pangakaardi PIN-koode välja pressitakse. See aga pole veel positiivne närvitest.
Oluline on, kas tekib see mööda jalga kiirguv valu, põletus, sipelgad ehk surin või elektrilöögilaadne aisting. Eriti tuleks jälgida sümptomite tekkimist umbes 30–70 kraadi vahel. Selline tulemus võib toetada kahtlust, et istmikunärvi moodustav närvijuur on ärritunud. Aga kas sellest võib järeldada, et tegu on diski sopistumisega – Ei!
Ja seda tahan siinkohal veelkord rõhutada. Sirge jala tõstmise test aitab hinnata närvistruktuuride ärritust, kuid ei näita meile läbi naha lülivaheketast. Ja samuti ei pane MRT-diagnoosi. Närvijuurt võivad mõjutada peale diski herniatsiooni ka muud struktuurid ja seisundid.
Seetõttu vaatab füsioterapeut lisaks näiteks tundlikkust, lihasjõudu, reflekse, valu leviku mustrit ning seda, kuidas sümptomid reageerivad lülisamba ja alajäseme erinevatele liigutustele.
NII ET, KUI TEST NR 4 OLI POSITIIVNE, SIIS ONGI ISHIAS?
Võimalik. Aga teeks mõisted veel natuke täpsemaks. Rahvasuus nimetatakse ishiaseks sageli peaaegu igasugust valu, mis liigub tuharast jalga. Kliiniliselt on asi pisut keerulisem.
Üks klassikalisemaid teste alaseljast lähtuva närviärrituse hindamiseks on nn “sirge jala tõstmise” test, mida tuntakse ka Lasègue’i testina.
- Heida selili tugevamale pinnale, mõlemad jalad sirged.
- Lõdvestu.
- Palu kaaslasel tõsta valulikku jalga aeglaselt kannast ülespoole, hoides samal ajal oma põlve sirgena. Teine jalg peab jääma maha!
Mida jälgida?
Hamstring’ide (reie tagumine lihasgrupp ehk reie tagalihased) elastsus on meil paljudel kehvake ja mõnelgi inimesel hakkab juba 40 kraadi juures nägu meenutama kedagi, kellelt parasjagu pangakaardi PIN-koode välja pressitakse. See aga pole veel positiivne närvitest.
Oluline on, kas tekib see mööda jalga kiirguv valu, põletus, sipelgad ehk surin või elektrilöögilaadne aisting. Eriti tuleks jälgida sümptomite tekkimist umbes 30–70 kraadi vahel. Selline tulemus võib toetada kahtlust, et istmikunärvi moodustav närvijuur on ärritunud. Aga kas sellest võib järeldada, et tegu on diski sopistumisega – Ei!
Ja seda tahan siinkohal veelkord rõhutada. Sirge jala tõstmise test aitab hinnata närvistruktuuride ärritust, kuid ei näita meile läbi naha lülivaheketast. Ja samuti ei pane MRT-diagnoosi. Närvijuurt võivad mõjutada peale diski herniatsiooni ka muud struktuurid ja seisundid.
Seetõttu vaatab füsioterapeut lisaks näiteks tundlikkust, lihasjõudu, reflekse, valu leviku mustrit ning seda, kuidas sümptomid reageerivad lülisamba ja alajäseme erinevatele liigutustele.
NII ET, KUI TEST NR 4 OLI POSITIIVNE, SIIS ONGI ISHIAS?
Võimalik. Aga teeks mõisted veel natuke täpsemaks. Rahvasuus nimetatakse ishiaseks sageli peaaegu igasugust valu, mis liigub tuharast jalga. Kliiniliselt on asi pisut keerulisem.
- Kui alaselja piirkonnas on närvijuur ärritunud ning see põhjustab mööda jalga levivat närvivalu, räägime sageli radikulaarsest valust ehk ishiase sümptomaatikast.
- Kui närvijuure funktsioon ise on häiritud ja lisanduvad näiteks objektiivselt mõõdetav lihasnõrkus, tundlikkuse muutus või reflekside häire, kasutatakse mõistet radikulopaatia.
KAS SIIS ISHIAS VÕI PIRIFORMISE SÜNDROOM?
Kodustes tingimustes polegi suuresti võimalik vahet teha ja just see ongi kogu selle artikli mõte, sest:
Lülisambast lähtuva ishiase puhul võib valu kulgeda selgemalt mööda jalga allapoole ning sellega võivad kaasneda tuimus, tundlikkuse muutused või lihasnõrkus. Sümptomeid võivad mõjutada alaselja liigutused ning mõnel inimesel ka köhimine või aevastamine.
Päriselus pole inimkeha kahjuks nagu Excel ja kõik linnukesed ei mahu etteantud lahtritesse. Mõnel inimesel võib korraga esineda nii alaseljaprobleem, kui sügava tuharapiirkonna ülekoormus ja siinkohal hakkabki kodune “detektiivitöö” vaikselt tupikusse jooksma.
- Mõlemal juhul võib esineda tuharavalu.
- Mõlemal juhul võib valu kiirguda reie tagaossa.
- Mõlemal juhul võib esineda nn põlemise tunnet või “surinat”.
Lülisambast lähtuva ishiase puhul võib valu kulgeda selgemalt mööda jalga allapoole ning sellega võivad kaasneda tuimus, tundlikkuse muutused või lihasnõrkus. Sümptomeid võivad mõjutada alaselja liigutused ning mõnel inimesel ka köhimine või aevastamine.
Päriselus pole inimkeha kahjuks nagu Excel ja kõik linnukesed ei mahu etteantud lahtritesse. Mõnel inimesel võib korraga esineda nii alaseljaprobleem, kui sügava tuharapiirkonna ülekoormus ja siinkohal hakkabki kodune “detektiivitöö” vaikselt tupikusse jooksma.
Aga MRT pilt näitab, et mul on diski sopistumine!
Väga hea, et sul on pilt. Nüüd oleks veel vaid vaja välja selgitada, kas pildil nähtav muutus võib tekitada sinu sümptomeid. Ja siin 1+1 ei võrdu 2.
Lülisambas võib pildiuuringul leida erinevaid vanuse ja koormusega seotud muutusi ka inimestel, kellel pole parasjagu üldse valu ning seetõttu ei tohiks inimest ravida ainult MRT-pildi järgi. Ravida tuleb inimest, tema sümptomeid, funktsioonide ja liikumise häirumist. Alles siis saab panna kogu selle info kokku pildiuuringu leiuga, kui pildiuuringut üldse vaja on.
Ka rahvusvahelised ravijuhised ei soovita tavalise alaseljavalu või ishiase korral automaatselt kõiki MRT-sse saata. Pildiuuringust on kasu eelkõige siis, kui selle tulemus muudaks edasist raviplaani, näiteks otsustamaks, kas kirurgiline sekkumine on vajalik.
Lülisambas võib pildiuuringul leida erinevaid vanuse ja koormusega seotud muutusi ka inimestel, kellel pole parasjagu üldse valu ning seetõttu ei tohiks inimest ravida ainult MRT-pildi järgi. Ravida tuleb inimest, tema sümptomeid, funktsioonide ja liikumise häirumist. Alles siis saab panna kogu selle info kokku pildiuuringu leiuga, kui pildiuuringut üldse vaja on.
Ka rahvusvahelised ravijuhised ei soovita tavalise alaseljavalu või ishiase korral automaatselt kõiki MRT-sse saata. Pildiuuringust on kasu eelkõige siis, kui selle tulemus muudaks edasist raviplaani, näiteks otsustamaks, kas kirurgiline sekkumine on vajalik.
Aga milleks siis üldse neid koduseid teste teha?
Sest need võivad aidata sul enda sümptomeid paremini mõista ja selliselt oskad vastuvõtul juba esmavisiidil füsioterapeudile öelda näiteks:
"Kui ma külili valusa puusa peal laman, läheb kohe hullemaks." või „Number nelja asendis lööb täpselt tuttava valu sügavale tuharasse.“
või
„Sirget jalga tõstes läheb valu sääreni välja.“
See kõik on väga väärtuslik info. Tee need neli testi läbi ja pane tähele, kus valu tekib, kuhu see liigub ja milline liigutus selle esile kutsub ehk mis seda muudab. Millal on valu häirivam või ägeneb – kas ärkvel olles või magades.
Füsioterapeudi vastuvõtul saab objektiivselt hinnata, kas sümptomid johtuvad pigem lülisambast, närvijuurest, puusaliigesest, SI-liigese piirkonnast või sügavatest tuharalihastest. Lisaks saab kontrollida lihasjõudu, tundlikkust, reflekse, närvikoe liikuvust ning seda, millised liigutused sümptomeid suurendavad või vähendavad.
Alles siis saab hakata rääkima mõistlikust raviplaanist sest kui probleem on Piriformise piirkonnas, ei ole mõtet ravida diski sopistumist. Kui probleem on närvijuures, ei pruugi lõputu tuharalihase masseerimine asja lahendada vaid see vajab hoopis teistsugust koormuse juhtimist ja harjutusi.
☝ Õige ravi algab võimalikult varajasest ja korrektsest diagnoosist!
PS! Need va “provokatsioonitestid” ongi üheks põhjuseks, miks füsioterapeudi visiit võib valus olla ja miks see ebamugavustunne võib anda endast märku ka veel päev(i) hiljem.
"Kui ma külili valusa puusa peal laman, läheb kohe hullemaks." või „Number nelja asendis lööb täpselt tuttava valu sügavale tuharasse.“
või
„Sirget jalga tõstes läheb valu sääreni välja.“
See kõik on väga väärtuslik info. Tee need neli testi läbi ja pane tähele, kus valu tekib, kuhu see liigub ja milline liigutus selle esile kutsub ehk mis seda muudab. Millal on valu häirivam või ägeneb – kas ärkvel olles või magades.
Füsioterapeudi vastuvõtul saab objektiivselt hinnata, kas sümptomid johtuvad pigem lülisambast, närvijuurest, puusaliigesest, SI-liigese piirkonnast või sügavatest tuharalihastest. Lisaks saab kontrollida lihasjõudu, tundlikkust, reflekse, närvikoe liikuvust ning seda, millised liigutused sümptomeid suurendavad või vähendavad.
Alles siis saab hakata rääkima mõistlikust raviplaanist sest kui probleem on Piriformise piirkonnas, ei ole mõtet ravida diski sopistumist. Kui probleem on närvijuures, ei pruugi lõputu tuharalihase masseerimine asja lahendada vaid see vajab hoopis teistsugust koormuse juhtimist ja harjutusi.
☝ Õige ravi algab võimalikult varajasest ja korrektsest diagnoosist!
PS! Need va “provokatsioonitestid” ongi üheks põhjuseks, miks füsioterapeudi visiit võib valus olla ja miks see ebamugavustunne võib anda endast märku ka veel päev(i) hiljem.
Millal ei tohi kodus testimise peale aega raisata!
Mõne asjaga tuleb minna otse tohtri juurde. Kui tuhara- või jalavaluga kaasneb näiteks:
⚡ kiiresti süvenev lihasnõrkus;
⚡ jalg ei “kanna” korralikult;
⚡ tekib tundlikkuse kadu lahkliha ehk „sadulapiirkonnas“;
⚡ muutub või kaob põie või soole kontroll.
või esineb muu järsku süvenev neuroloogiline sümptom, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole. Samuti vajavad arstlikku hindamist tugev trauma, palavikuga kaasnev seljavalu, seletamatu üldseisundi halvenemine või muud ebatavalised sümptomid.
⚡ kiiresti süvenev lihasnõrkus;
⚡ jalg ei “kanna” korralikult;
⚡ tekib tundlikkuse kadu lahkliha ehk „sadulapiirkonnas“;
⚡ muutub või kaob põie või soole kontroll.
või esineb muu järsku süvenev neuroloogiline sümptom, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole. Samuti vajavad arstlikku hindamist tugev trauma, palavikuga kaasnev seljavalu, seletamatu üldseisundi halvenemine või muud ebatavalised sümptomid.
Kokkuvõtteks - kas mul on siis Ishias või mitte?
Võib-olla isegi on aga ...
✅ Võib-olla on hoopis pirnlihase sündroom;
✅ Võib-olla sügava tuharapiirkonna sündroom;
✅ Võib-olla SI-liigese piirkonna probleem;
✅ Võib-olla suure pöörla valusündroom;
Jah ja võimalik, et põhjuseks on ka lülivaheketta sopistumisest tingitud närvijuure ärritus. Või ka mitu asja koos. Just sellepärast ei tasu internetist leitud ühe testi, FB Tervisegrupist saadud soovituste, kogemuslugude või MRT pildi põhjal endale diagnoosi panna.
Hea uudis on see, et valdav enamik tuharavalu põhjuseid allub hästi konservatiivsele ehk mittekirurgilisele ravile ja seda ka siis, kui valu on tugev ning piirab oluliselt igapäevast toimetulekut.
Kui valu piirab sinu igapäevast liikumist, on korduv või püsiv, tule füsioterapeudi vastuvõtule. Proovime koos välja selgitada, kes selles loos tegelikult süüdi on – disk, närv, piriformis, puus või keegi viies, kes seni vaikselt nurga taga pihku itsitas – näiteks spinaalstenoos ehk närvijuurekanali ahenemine.
✅ Võib-olla on hoopis pirnlihase sündroom;
✅ Võib-olla sügava tuharapiirkonna sündroom;
✅ Võib-olla SI-liigese piirkonna probleem;
✅ Võib-olla suure pöörla valusündroom;
Jah ja võimalik, et põhjuseks on ka lülivaheketta sopistumisest tingitud närvijuure ärritus. Või ka mitu asja koos. Just sellepärast ei tasu internetist leitud ühe testi, FB Tervisegrupist saadud soovituste, kogemuslugude või MRT pildi põhjal endale diagnoosi panna.
Hea uudis on see, et valdav enamik tuharavalu põhjuseid allub hästi konservatiivsele ehk mittekirurgilisele ravile ja seda ka siis, kui valu on tugev ning piirab oluliselt igapäevast toimetulekut.
Kui valu piirab sinu igapäevast liikumist, on korduv või püsiv, tule füsioterapeudi vastuvõtule. Proovime koos välja selgitada, kes selles loos tegelikult süüdi on – disk, närv, piriformis, puus või keegi viies, kes seni vaikselt nurga taga pihku itsitas – näiteks spinaalstenoos ehk närvijuurekanali ahenemine.
NB! Ühtegi inimest ega kassi visuaalide loomisel ei vigastatud. Sarnasus tegelike ja reaalselt elavate isikutega on täiesti juhuslik. 😉
RSS Feed