Itaaliast ei tule mitte ainult head veini ja Prosciuttot vaid tulevad ka head Kiropraktikud, nagu näiteks Alberto Corbari. Ja vahest võtab see kiropraktik endaga kaasa ühe hää aparaadi. Selle aparaadi abil on ka meil nüüd võimalus pakkuda oma patsientidele Tecarteraapiat. Seda teraapiat, Tecari toimepõhimõtet ja erinevaid kasutusvõimalusi ma siinkohal Teile lähemalt tutvustada tahaksingi. 

Alustame siis aga päris algusest!

Tecar Therapy ehk Tecarteraapia põhitoimeaineks (kui nii saab öelda) on Diathermia ehk siis termoteraapia või siis ka soojusteraapia. Diathermia sõna ise pärineb Kreeka keelsetest sõnadest dia- „läbi“ ja thermē „kuumus“. Eesti keeles on kasutusel sõna „Diatermia“.  TECAR on lühend sõnadest Transferre Energy Capacitive and Resistive.
Lähtudes näiteks Ameeriklaste FDA (Food and Drug Administration) määratlusest siis: "Diatermia on kontrollitud hulga soojuse tekitamine sügaval nahaalustes kudedes kõrgsagedusvoolu abil, terapeutilistel eesmärkidel." Või siis teaduslikumas keeles: "keharakkudes olevate ioonide elektriliste laengute abil kehasisese energia genereerimine". Lihtsamalt öeldes aga tekitatakse kudedes soojusenergia ülekanne, mistõttu paraneb verevarustus ja lümfivereringe. Sellel kõigel on aga põletikuvastane toime mis omakorda aitab vähendada valu ning pingeid ja jäikust lihastes ja liigestes.
Diatermiat kasutatakse palju taastusravis, spordimeditsiinis ning ta on üha suuremat populaarsust võitmas (kui vähegi võimalik) alternatiivina kirurgilisele sekkumisele naiste uro-günekoloogilises ravis (endometriit, peritontiit jmt)  ning meestel prostatiidi ja epiditümiidi puhul. Kuna Diatermia soodustab kollageeni taasteket sidekudedes, siis on ta juba oma koha leidnud ka esteetilises meditsiinis. Diatermia kasutamine ei põhjusta patsiendil valu.

Täna on turul põhimõtteliselt kahte tüüpi Diatermia aparaate – raadio- ehk kõrgsageduslikud ja siis mikrolaine Diatermia aparaadid. Ka ultraheliteraapia on Diatermia vorm, mida aeg-ajalt kombineeritakse elektristimulatsiooniga.  Muideks, mikrolaine Diatermia ja meist paljudel köögis leiduva mikrolaineahju töösagedused (kHz) on samad ja omal kombel Diatermia tööpõhimõte veidi ka viimast meenutab, sest erinevalt tavalisest termoteraapiast (nt parafiini vannid, infrapuna või siis ka lihtne soojakott) toimub kudede soojenemine seest väljapoole ning  jaotudes oluliselt ühtlasemalt ehk et temperatuur ei ole kõige kuumem nahapinnal. Aga kõige olulisem erinevus võrreldest traditsiooniliste soojuse tekitamise viisidega on vast see, et „töödeldava“ pinna ala on täpselt piiritletud ning sügavus, milleni Diatermiaga jõutakse ulatub kordades sügavamal kui tavapäraste meetoditega on võimalik. Teine oluline mõõtühik Diatermia puhul on võimsus ehk Watt.  Neid kahte näitajat – sagedust (kHz) ning võimsust (W) vastavalt patsiendi näidustustele ning ravitavale piirkonnale omavahel siis kombineeritakse.

Pisut ajaloost ja suts põhikooli füüsikat-keemiat:
​
Diatermiat, kui sellist teatakse juba üle saja aasta ja kui maailmas leidub geenius, kelle „arvele“ selle meetodi leiutamise saaks panna, siis see härra on Nikola Tesla, kes koos teiste inseneridega otsustas oma laboris hakata tegema katseid erinevate elektromagnetiliste lainepikkustega. Ja siis, 19nda sajandi lõpul arvas heaks Prantsuse doktor Jacques Arsène d'Arsonval katsetada seda kõrgsageduslike elektromagnetlainete tehnoloogiat terapeutilisel eesmärgil. Kusjuures alguses peeti kaasuvat soojuseffekti hoopis ebasoovitavaks kõrvalnähtuseks. Kulus üksjagu aega enne, kui mõisteti, et põhilise kasu saab patsient justnimelt sellest „kõrvalnähust“.
​
Lõpuks siis, aastal 1899, soovitas Austria keemik R. von Zaynek kasutada kõrgsageduslikke laineid süvakudedes soojuse tekitamiseks just terapeutilistel eesmärkidel. Seejärel aastal 1908, võttis Saksa arst dr. Karl F. Nagelschmidt kasutusele sõna Diathermia ning viis läbi esimesed põhjalikud katsetused ning uurimustöö oma patsientidel. Tema oli ka see, kes kirjutas esimese Diatermia käsiraamatu aastal 1913.
Tänaseks on Diatermial baseeruv Tecarteraapia Kesk- ja Lõuna-Euroopas laialdaselt kasutusel olnud juba viimased 15-20 aastat. Tänapäevase Tekarteraapia leiutasid küll Hispaanlased, kuid kõige laiemat kasutust on see seade leidnud hoopis Itaalias, kus seda ei kasuta mitte ainult füsioterapeudid ja kiropraktikud vaid ka perearstid on väga teadlikud selle aparaadi toimest ja eelistest ning soovitavad seda teraapiat lahkelt oma patsientidele. No ja nüüd, „kõigest“ 104 aastat peale esimese õpiku ilmumist, on see aparaat olemas ka meie keskuses.
Füsioterapeudid kasutavad oma töös kolme tüüpi Diatermiat: Lühilaine, Ultraheli ja Mikrolaine Diatermia.

• Lühilaineid kasutatakse näiteks sinusiidi ehk põskkoopa põletiku, neerukivide ja vaagnapõhja põletiku raviks. Head tulemused on meetodil ka lihasspasmide patoloogiate ravil.
• Ultraheli tekitab lihaskudedes vibratsiooni tänu suurenenus vere juurdevoolule. Samuti pääseb UH lihastesse sügavamale kui mikrolained.
• Mikrolaineid kasutatakse soojendamaks kudesid sügaval naha all ilma et nahapind kuumeneks. Kuna mikrolained ei ole suutelised suurt lihasmassi läbima kasutatakse seda tehnoloogiat põhiliselt nahalähedastes kudedes.

Põhiline erinevus on siis selles, mis kui sügavale on tekkiv soojus võimeline tungima ja sellest lähtuvalt valitakse ka vastav meetod vigastatud piirkonna ravimisel.  NB! Diatermia on tavapärase kirurginoa asemel kasutusel ka opisaalides. Täpsemalt on tegu Kirurgilise Diatermiaga ehk Elektrokirurgiaga mis on meditsiiniline meetod kõrgsagedusliku elektrivoolu abil bioloogilise koe lõikamiseks, kuivatamiseks ja koaguleerimiseks. Aparaat kasutab oma töös sagedusi 100 kHz – 5 mHz (1Mhz = 1000 kHz) ning temperatuur kudedes jääb vahemikku 60-99C aga temast me siinkohal rohkem ei räägi - ärge siis googeldades neid kahte seadet omavahel segi ajage ... :)

Tecarteraapia aparaat CareTherapy®
​
Aparaat millest siinkohal räägime - CareTherapy® - kasutab töösagedust 450Khz kuni 680Khz ja võimsust 300W(CAP) ja 250(RES). Sageduse ja võimsuse omavahelise kombineerimisega tekitatakse teie kudedes Hyperthermia (ehk põhimõtteliselt palavik) temperatuur mis minimaalselt on 40C, maksimaalselt 45C ja seda sügavusel kuni 5cm. Ühe piirkonna soojendamine maksimum temperatuuril ei kesta üldjuhul üle 20 minuti aga protseduuri konkreetne kestvus sõltub ravitavast piirkonnast, selle pindalast ning kasutatavast võimsusest. Kombineerides eri modaalsusi (CAP ja RES) võib protseduur ajaliselt ka oluliselt pikemaks kujuneda. Samuti kulub aega nii aparaadi igakordsele programmeerimiseks sõltuvalt patsiendi konkreetsest vaevusest ning elektroodide ja keha vahele spetsiaalse kreemi kandmiseks ja hilisemaks puhastamiseks. Kreem on neutraalse pH-ga, allergeenide ning parabeenide vaba ja vahest sisaldab Aloet või kuni 10% Arnikat, millel omakorda on põletikuvastane toime. See kreem toimib elektromagnetlainete „juhtijana“ viisil nagu vesi vms juhib elektrit. Lained ise tekivad vaid elektroodi ja neutraalelektroodi vahel ning ei levi sellest alast kaugemale.
Seetõttu on seda ravi võimalik kasutada ka nt. rasedatel piirkondades, mis piisavalt turvalisel kaugusel beebist.

​Täna ei ole turul ühtegi teist meetodit millega oleks võimalik saavutada sarnast, sisuliselt riskivaba endotermilist efekti, mis ulatub niivõrd sügavale ja mille levimise piirkond ning ka sügavus on sedavõrd täpselt kontrollitavad. Mõelge võrdluseks näiteks tavalise soojakoti peale – kõige kuumem osa on just vastu nahka ja samavõrd, kui soe tungib sügavamale, sama kiiresti see soe ka jahtub ning hajub mööda keha laiali. Sooja tungimist sügavale kasutades traditsioonilisi meetodeid (parafiin, infrapuna, kuum vann, saun jms) takistab ka  homoöstaas, ehk meie keha loomulik jahutussüsteem – higistamine - mis lülitub koheselt tööle, kui temperatuur meie nahapinnal tõuseb. Selgituseks vast lühidalt siinkohal, et meie organism näeb katkematult vaeva, et meie keha sisetemperatuur püsiks stabiilselt 37C juures ajal, mil normaaltingimustes temperatuur meie nahapinnal võib eri piirkondades olla vahemikus 28-35C. 

Kuidas aga Diathermia masin ehk Tecarteraapia toimib ja mis hakkab  juhtuma meie kehas?
​
Termopenetratsioon ehk kudede soojendamine tekitab mõjutatavas piirkonnas vasodiliatsiooni ehk veresoonte laienemise mille tulemusena suureneb verevarustus, paraneb lümfivereringe, (millel on omakorda põletikuvastane toime). Sellel on ka luukoe taasteket soodustav toime (luumurdudest taastumine) ning samuti soodustab kollageeni taastootmist, mis on vajalik sidekudede elastsuse parandamiseks. Leiab aset terve rida metaboolilisi muutusi, mis kõik soodustavad kiiremat paranemist. Nii näiteks suureneb kudede vaheline metabolism, toimub kiirendatud CO2 väljaviimine, piimhappe vähenemine lihastes ning samaaegselt lisandunud verevarustus toob kudedesse juurde värsket hapnikku, toitaineid ning proteiine. Ravitavas piirkonnas muutub seetõttu pH tasakaal vähem happeliseks, mis kõik omakorda soodustab kiiremat taastumist ja vähendab armkoe teket. Diatermia soodustab ka lümfidrenaaži ning temast on abi parandamaks „kangete“ liigeste painduvust ja/või pinges lihaste lõdvestamisel. Diatermia õigel kasutamisel ei põhjusta protseduur patsiendil mitte mingisugust valu ega ebameeldivustunnet.
Diatermia puhul on põhiliselt kasutusel kaks modaalsust – „capacitive“ ja „resistive“ – mis ma siinkohal tõlgiks kapasiteetne ja resistiivne (ehk mahtuvuslik ja takistuslik). Neid kahte protseduuri (üldjuhul CAP pigem pehmete kudede ja RES rohkem luude-liigeste puhul) kasutatakse vastavalt sellele (või kombineeritult), milline on patsiendi trauma seisund – äge või krooniline. Kui aga patsiendil on akuutne trauma ja soojusteraapia on vastunäidustatud kuid magnetteraapia mitte, siis on võimalik kasutada hoopiski Athermy’t ehk atermiat mis tähendab, et lülitatakse välja soojendamismodaalsus ja kasutada masinat kui tavalist elektromagnetravi aparaati.

​Kellel ja mis puhul on abi Tecarteraapiast!
​
Näidustused saab jagada väga lihtsustatult kolmeks Diatermia põhitoimete järgi:

1. Analgeetiline ehk valuvaigistav toime
2. Antispastiline ehk lihaspingeid leevendav toime
3. Metabolismi hüperemees ehk vedelikke väljutav ja põletikuvastane toime

 
Ehk siis kõiki vaevusi mis korreleeruvad ühe või mitme toimega sellest grupist saab leevendada Diatermia kaasabil. Mõned näited levinumatest Ortopeedilistest ja Reumatoloogilistest vaevustest, mille puhul Diatermiast on abi kiiremaks taastumiseks:

• Kaelavalud
• Õla Periartriit ehk liigeseümbruse põletik
• Epikonduliit ehk „tennisisti küünarnukk“
• Tendoniit ehk kõõlustepõletik,
• Kapsuliit ehk „külmunud õlg“,
• Karpaalkanali sündroom ehk „hiirekäsi“
• Risartroos ehk pöidlaliigese artroos
• Gonartroos ehk põlveliigese artroos
• Coxartroos ehk puusaliigese artroos
• Plantaarfastsiit ehk „Kukekannus“
• Lumbago ehk alaselja valu
• Tursed ja hematoomid
• Operatsioonijärgne ja traumajärgne ravi
• Liigeste ülekoormusvigastused
• Fibromüalgia, pubalgia
• Taastumine luumurrust ja lihasspasmid
• Naha infektsioonhaigused

           
Põhilisi vastunäidustusi on kaks:

• Veritsus või sellele kaldumine (nt. Hemofiilia, nt. Hemorraagia, Aneurüsm)
  Kuna Diatermia protseduur suurendab vere juurdevoolu ning seeläbi tõstab vererõhku, võib see esile kutsuda veritsust. Naistele ei ole soovitatav teha diatermiat vaagnapiirkonnas menstruatsiooni ajal ega ka rasedana.
• Akuutsed põletikprotsessid.
  Kuna akuutsete põletikute üheks osaks on nagunii kõrgenenud temperatuur siis veel täiendavalt tõsta temperatuuri kudedes mille temperatuur on nagunii kõrgendatud annaks soovitule vastupidise tulemuse ja valu võib hoopis suureneda.

Kuna selle protsessi käigus saab patsiendist osa elektriväljast siis mõningate eranditega üldjuhul vastunäidustuseks ka metallist implantaadid, rasedus, vähkkasvajad jms. Seda kas Teile saab või on mõtet teha Tekarit, otsustatakse alati esmavisiidil koos Kiropraktiku või Füsioterapeudiga.
 
Samas on selge, et igasugune elektristimulatsioon pole kunagi õigustatud juhul, kui sama ravitulemus on võimalik saavutatav sama kiiresti aga oluliselt lihtsamalt – näiteks kasvõi klassikalise kompressiga. Seda mitte ainult seetõttu, et selle masina näol on tegu kalli „mänguasjaga“ ja protseduur seega ka ise mitte kõige odavamate killast, terapeut peab olema kogenud ning omama piisavat praktikat vaid lihtsalt seetõttu, et eelkõige tuleb asju teha nii kuidas on kõige lihtsam ja patsiendile mugavam. Kui te lõikate porgandit tükeldades kergelt näppu siis te ka ju ei lähe EMO-sse kipsi paigaldama vaid piirdute lihtsalt kvaliteetse plaastriga.
 
Ja lisaks, mitte ükski masin, ükskõik kui geniaalne, ei asenda kunagi head spetsialisti – olgu selleks siis kas kogemustega Füsioterapeut, pädev Kiropraktik, Ostepaat või mõni muu manuaalterapeut. Minu isiklik on aga endiselt see et, parim tulemus sünnib koostöös: Terapeut-Masin-Patsient. Sealjuures terapeut selles võrrandis võib vahepeal ka vahetuda, näiteks kiropraktikust füsioterapeudiks ja siis tagasi.
 
Ja lõpetuseks parafraseerides üht Itaalia kolleegi: „Diatermia on ravimetoodika mille mõjust ja toimivusest on tehtud tänaseks väga vähe teaduslikke uuringuid, küll aga leiab selle ravimetoodika kasutajatena tuhandeid ja tuhandeid rahulolevaid patsiente“.
​
Ja vot ühe sellise südantsoojendava tagasiside saime oma patsiendilt, kui otsustasime tema peal proovida Tekarteraapiat:

​Kui olete üks neist, kes on kui kondimootoriga iseliikuv ilmajaam ning olete võimeline oma liigeste kaasabil ennustama ilma – küll paraku valdavalt vihma ja külma - siis on alljärgnev lugu teile ...

On palju inimesi, kes igapäevaselt on terved kui purikad aga siis ühel hetkel, näiliselt ilma mingi konkreetse põhjuseta kogevad valutunnet või naksumist ja kriginat oma liigestes. Üldjuhul kipuvad sellised hetked kokku langema ilmamuutusega. Praegune aastaaeg päikeseliste ilmadega just liialdama ei kipu ning ka rändlindude lahkumine siit Egiptimaale on kindel märk oodatavatest muutlikest sügisilmadest.
Ja kuigi suur osa meist on täiesti veendunud, et ilmamuutused on sellel ebamugavustundel põhineva ilmaennustusviisi algallikaks, siis paraku teadus seda teooriat üheselt ei toeta.
Kui te aga kogete valu, mis teie meelest saabub käsikäes ilmamuutustega, siis tõenäoliselt esineb see teil mingis konkreetsetes liigeses ja võimalik on, et see liiges piinleb ka mingil määral artriidi käes. Samas „ennustavad“ osad inimesed ilma lisaks liigestele ka oma paranenud luumurdude kaasabil, mis siis sompus ilmaga kunagist traumaatilist sündmust neile meelde tuletavad.

Samuti tulevad mängu eetilised ja rahvastiku probleemid. Enamik leitavaid uurimistöid on viidud läbi reumatoidartriidi põdejate seas. Et aga säiliks uuringu objektiivsus, peaksid kõik testgruppi kaasatud subjektid loobuma oma ravimitest, mis neid aitavad igapäevaselt valuga toime tulla. Igaühe artriidi juhtum ja selle tõsidus ning valu tajumine on aga väga erinev. Lisaks sellele, et on ainuüksi ebaeetiline sundida inimesi teaduse nimel suurt valu kannatama on juba inimeste valulävi testgrupi lõikes (sh mehed vs naised) samal valuskaalal oleva valu tajumisel väga erinev. Kes meist poleks kuulnud väidet, et ükski meessoo esindaja poleks isegi 10-t minutit võimeline taluma seda valu, mida naised tunnevad ja taluvad tunde, tuues last ilmale... järjekordne teooria mille teaduslik kontrollimine aga paraku täiesti võimatu! 
 
On mitmeid uuringuid mis näitavad teatud korrelatsiooni liigesvalu ja ilmamuutuste vahel, siis sama palju leiab neid uurimustöid, mis viitavad otse vastupidisele – suhteseos puudub. Ehk siinkohal ütleks kasutades tõsiteaduslikku terminit – meil pole halli aimugi mis tegelikult toimub!
Ameerika Artriidi Uurimise Instituudi spetsialistid F. V. Wilder, B. J. Hall and J. P. Barrett raporteerisid oma uurimustöös (testgrupiks kogukonnapõhiselt valitud spordi ja liikumisega tegelevad osteoartriidi diagnoosiga 154 meest ja naist) tulemusena, et tõsiselt võetav seos puudub. Iiri Galway Ülikoolihaigla spetsialistid Brennan SA, Harney T, Queally JM, O'Connor McGoona J, Gormley IC, Shannon FJ. viisid läbi uuringu kuhu  kaasati 53 meest-naist viimase staadiumi puusa artriidiga ning mille tulemusena tuvastati tagasihoidlik korrelatisoon ilmamuutuste ja liigesvalu vahel.
Need kaks uuringud tõestavad ka väidet, et enamasti üritatakse võrreldakse „Kartuleid ja Apelsine“. Kui esimese uuringugrupi liikmed olid vanuses 49-90, tegelesid regulaarselt liikumisega ning põdesid kõikvõimalikke erinevaid osteoartriidi vorme, siis teise uuringugrupi liikmed olid viimase staadiumi puusapiirkonna artriidi põdejad ilma mingisugusegi regulaarse sportliku harrastuseta.
 
Probleemidest suurim selle kõige juures ongi vast see, et kui ka lõppude lõpuks suudetaks leida ja tõestada suhteseose ilmamuutuste ja liigesevalu vahel oleks see siiski vaid lihtsalt seos ning meil poleks ikkagi halli aimugi, mis seda valu tegelikult põhjustab. Kuid kuna oma vanavanemate suust oleme me kuulnud jutte (nt. põlve hõõrudes): „..’teagi, homme hakkab vist sadama – põlved jälle valutavad...“ aegade algusest peale, siis ilmselt miskit selles fenomenis on. Iseasi, kas me kunagi saamegi teada kas?, miks? või kuidas? ... ja kas peabki. Mõningaid asju siin elus pole võimalik allutada teaduslikule uurimisele kui väga me ka ei prooviks, kuna uuritavad on lihtsalt nii erinevad. Aga päeva lõpuks see ongi ju see „asi“, mis inimese kui sellise nii põnevaks teeb.
 
Siit aga mõned nipid mis võiksid teid selle valu leevendamisel aidata:

• Duubeldage treenides oma soojendusharjutuste pikkust. Kui te märkate, et teie liigesed tunnevad end mingil päeval kehvemini, siis pikendage poole võrra oma soojendusharjutusi. Kui te ka pärast seda tunnete valu või liigesjäikust siis piirake oma treeningutensiivsust poole võrra või siis tegelega kogu oma järgi jäänud treeningaja liigeste liikuvust ja painduvust parandavate harjutustega.  
• Tarbige rasv-lahustuvaid vitamiine A,D,E ja K. Optimaalne toitumine on abiks iga tervisevaevuse leevendamisel ja rasv-lahustuvad vitamiinid võivad olla sealjuures vajalikuks lisandiks. Ühe uuringu kohaselt on D-vitamiini puudus üheks ühisnimetajaks reumatoidartriidi patsientide seas. Teise uuringu kohaselt on märgatud E vitamiini positiivset mõju RA patsientidele. Inot vitamiinide ja RA seostest leiab veel siit. Et olla terve vajab teie keha tasakaalustatult kõiki vitamiine kuid sageli inimesed unustavad, et nende vitamiinide imendumiseks on vaja ka rasvu. Sellele lisaks on tasakaal polüküllastumata, küllastunud ja monoküllastumata rasvade vahel vajalik, et teie põletikunäitajad oleksid normis. Seega, iga tarbitava toidukorraga katsuge tarbida rasvu andvaid toiduaineid nagu näiteks kala, avokaadod, kookosõlid, oliiviõlid ja pähklid on siin mõned näited.  
• Pöörake ekstra tähelepanu toitudele mis mõjutavad teie soolestiku toimimist. Tihti me õpime isiklike ja sageli ekstreemsete kogemuste toel. Kui vaadata näiteks põletikulise soolehaiguse seisundeid nagu Crohn’i tõbi ja Haavandiline koliit ehk haavandiline jämesoolepõletik, siis on leitav suhteseos kahjustunud seedesüsteemi ja muude keha funktsioonide vahel nagu nt artriit. Leitud on, et kuskil 16-30% inimestest kellel on üks või teine ülalnimetatud seisunditest on ka artriit. Võib üsna julgelt arvata, et isegi kui teil ei ole põletikulist soolehaigust, siis see kuidas te kohtlete oma seedekulglat omab suurt rolli kuidas teie ülejäänud keha toimib.   
• Vältige toitusid, mille osas on teil juba ette teada, et nad võivad põhjustada vaevusi. Kui teil on mingite ainete suhtes talumatus või teil on mõni toiduallergia siis olge eriti tähelepanelik ses osas mida tarbite. Sellest, kui suurt rolli mängib toitumine või teatud toiduainete vältimine raviprotsessis kuulen ma ka oma praeguselt õpetajalt Timo Rantalalt Osteopaatia õpingute käigus pidevalt. NB! Ekstra-ekstra tähelepanu oma toiduvaliku osas neil päevil, kui plaanite teha trenni suurema intensiivsusega ja ilmateade lubab ilmamuutusi.

Aga lõpuks kõige tähtsam: toimige nii, nagu te tunnete, et just TEILE on kõige parem!

Vaatamata sellele, et erinevad uuringud ka parimal juhul ei toeta otsese suhteseose olemasolu ilmamuutuse ja liigesvalu vahel, siis ei ole ju olemas ka vastupidist teaduspõhist tõendust. Te ise tunnete oma keha kõige paremini ja suure koormuse asetamine põletikulistele liigestele ei ole kunagi olnud väga hea mõte. Ehk, kui teie elu- ja treeningrutiini mõjutavad ka ilmamuutused siis treenige ja liikuge targalt. Pange kokku omale ise või veel parem koos treeneri ja/või füsioterapeudiga treeningkava, mis võtab arvesse neid äkilisi ilmamuutusi, millle tulemusena teie liigesed hakkavad endast häirivalt märku andma.  

Lisaks üleüldistele soovitustele võib teil lisaks omal olla nippe, mis aitavad just teid selle valuga toimetulemisel. Mis iganes strateegiat te kasutate, leidke omale selline, mis teie puhul töötab ja olge selle strateegilise plaani kasutamisel proaktiivne – näiteks oma järgmise nädala treeningplaani koostamisel võtke arvesse ka ilmateadet!
Ja kuuldes õhtul telerist ilmateadustaja tavapärast sissejuhatust: „Homme on oodata vahelduva pilvisusega väheste sademetega ilma...“ ei maksa lasta oma meeleolul murepilvedesse mattuda, sest sellest mida teeb stress teie valuga kirjutasin ma siin ja rääkisin põgusalt ka näiteks selles Kadi Raadiole antud intervjuus siin.
Pika jutu lõpetuseks aga üks temaatiline  vana laululugu vanameister Voldemar Kuslapi  suust.

Teie Füsioterapeut!

Kohe on pööripäev ja ametlik suve algus. Metsaalused ja linnatänavad on juba mõnda aega täidetud värviliste isenditega, kel samm kindel ja silmis võidurõõm ning  kehad  kaetud ultramoodsa tipptehnoloogiaga mõõtmaks ja analüüsimaks iga nende liigutust ja südamelööki, et siis hetk hiljem seda infot sotsiaalmeedias sõpradega jagada. 
Jah, need on need jooksusõbrad, kellel on seljataga sadu tuhandeid läbitud inimmeetreid treeningutel ja võistlustel. On  ka teine kontingent isendeid (nende hulka kuulun hetkel paraku ka mina), kes alles mõtlevad ja koguvad julgust, et teha see esimene ja kõige raskem samm välisukseni. Sest  me kardame neid ohte ning raskusi mis ootavad meid ees maailmas mis täidetud värske õhu ja linnulauluga ja kus oleme sunnitud olema üksi iseenda ja oma mõtetega.  Siin on kohane parafraseerida ühe kuulsa astronaudi veel kuulsamat lauset ja öelda, et esimene jooksusamm on väike inimkonna jaoks aga päratult suur sellele kes selle astub. Et aga Teid veelgi enam inspireerida, siis kunagi küsiti ühelt tuntult Eesti korvpallitreenerilt peale mängu, et kuidas ta ennast vabastab mängu ajal kogunenud pingetest. Ja vastus oli lihtne - kas minna jooksma või hakata jooma. Kindlasti soovitan Teile esimest varianti sest siis ei koorma Te enne vigastuste teket (neid juhtub paratamatult) haigekassat ja  võite olla kindlad, et kui midagi peakski juhtuma siis ulatavad Teile abikäe nood samad inimesed, kes valisid mingil põhjusel tolle teise tee ning toetavad riiki  aktsiisi tõusuga seatud eesmärkide täitmise raskel ja libedal rajal.  

On üpris kindel ning uuringutega tõestatud, et alustades oma jooksja „karjääri“ saabub varem või hiljem Teid kimbutama mõni vigastus. Mõningate hinnangute kohaselt kogeb lausa 80% jooksjatest keskmiselt kord aastas kas väiksemat või suuremat vigastust. Enamik neist vigastustest on põhjustatud ülekoormusest – rakendades lihastele ja luustikule korduvalt liigtugevat jõudu pikema aja jooksul. Järsud muutused treeningute mahus, sõltumata sellest kas tegu on algaja või juba veteran-treenijaga, võivad samuti olla vigastuste tekkepõhjuseks. Paljudel harrastajatel on ka lapsed kes sportlikult aktiivsed ja võivad kurta samade probleemide üle millest allpool juttu teen. Aga ärge laske end sellest häirida - kõige vastu leiab abi kui ei ole just surmatõbi. 

Aga et jutt seekord väga pikaks ei läheks, siis hetkel vaid lühike loetelu kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest jooksusõpradel: 

1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber või taga on enamasti üsna kindel märk patellafemoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv.

2.       Kannakõõluse põletik
Põletikuline ja paistes achilleuse- ehk kannakõõlus on kude mis ühendab kanda jala säärelihastega ja selle vigastus võib olla tingitud eri põhjustest.

3.       Plantaarfastsiit
See raskesti hääldatav seisund on valu jalatalla all mida põhjustab põletik, ärritus ja plantaarfastsia rebend. Kasutatakse ka nimetust Kukekannus. 

4.       Luuümbrise põletik
Torkiv valu jalasääre eeskülje lihastes. Üks kõige närivamatest valudest on luuümbrise põletik ehk periostiit.

5.       Niude-sääre paela sündroom
Iliotibiaaltrakti ehk niude-sääre paela sündroom põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis. 

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus, mis on põhjustatud suurest raskusest ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus, mida luud pole suutelised välja kannatama.

7.       Hüppaja põlv
Patellar tendinitis on vigastus mida kutsutaksa hüppaja põlveks. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all.

8.       Hüppeliigese sidemete venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab hüppeliigeses tõsist valu.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse.

10.      Villid
Villid võivad tekkida jalale (põhiliselt kand aga mitte ainult) suvalisel, tavaliselt kõige vähem oodatud ajahetkel.

11.     Hõõrdumised
Enamikul pole sellest pääsu. Kui paljas nahk hõõrub vastu paljast nahka – reite siseküljed näiteks – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks.

12.     Pisted küljes
Neid valulisi pisteid küljes, roidekaare all kogeb ca 70% jooksjatest. 

Iga regulaarse jooksja, mitte ainult neil kes treenivad maratonideks, üheks suurimaks väljakutseks on vältida vigastusi või vähendada juba tekkinute vigastuste mõju miinimumini. Tegelikult on see kõikide spordialadega tegelevate harrastajate ja profisportlaste suurimaks väljakutseks. Täiendades oma treeningprogrammi  regulaarsete füsioteraapia ja spordimassaaži seanssidega aitate vähendada lihaspingeid ja tundlikkust ning kiirendate ka taastumist, mis omakorda võimaldab sagedasemat treenimist. Samuti paraneb Teie kehahoiak ning väheneb tuleviku vigastuste tekkeoht.

Vähenenud lihaste jäikus ja tundlikkus
Kui Te mõtlete sellele viimasele korrale millal endale haiget tegite siis tõenäoliselt Te hõõrusite seda piirkonda. Puudutamine ei ole mitte ainult instiktiivne käitumine valu korral aga samuti loomulik, teaduslikkult tõendatud viis toetamaks keha iseeneslikku paranemist. Massaaž parandab vereringet, aidates sellega kaasa hapniku ja toitainete jõudmist kudedesse mis vajavad neid paranemiseks. Massaaži manuaalne surve stimuleerib arteriaalset rõhku ja tõstab lihaste temperatuuri. See kiirendab oluliselt toitainete viimist verest rakkudesse ja rakkudest jääkainete eemaldamist verre ning toetab organismi selle taastumisfaasis peale treeninguid. Lisaks aitab massaaž kiirendada armkoe ja liidete paranemist mis põhjustab jäikust ning valu taastumise ajal.

Lühem taastumisaeg peale treeninguid
Lihasvalu on põhjustatud jääkainete nagu piimhape ja süsihape akumuleerumisest lihaskudedes peale treeninguid. Suurendades lümfiringe stimulatsiooni aitab massaaž neid elimineerida. Treening  koormab ja traumeerib liigeseid ning neid ümbritsevaid sidemeid mille tulemusena viimased kipuvad pingesse minema ning muutuvad kangeks. Massaaž jällegi parandab liigutuste ulatust, lihaste paidlikkust ja vähendab lihaspingeid.

Paranenud kehahoiak
Massaaž venitab ning vabastab lühenenud lihaseid taastades nende liikumisulatust. Lisaks stimuleerib see nõrku, lõtvu lihaseid. Kombineerituna taasbalansseerib see tegevus  lihaseid mis tuntavalt parandavad rühti, soodustades  effektiivsemat liikumist ning ennetab või vähendab olemasolevaid või tulevasi halvast kehahoiakust tingitud vigastusi.

Kiirem taastumine peale vigastusi.
Massaaž aitab ennetada vigastusi ning toetab vigastustest paranemist. Paljud pehme koe vigastused võidavad massaažiteraapiast mis vähendab armkoe teket ning soodustab vedelike teket mis on vajalik kudede paranemiseks. Paranenud vere- ja lümfiringe soodustab kudede taastumist ja vähendab põletikku. Massaaž võib keskenduda konkreetsetele lihastele või piirkondadele (sageli vanade vigastuste tulemus) et hoida neid tervetena ja hoida ära probleemide süvenemist.

Valust vabastamine
Massaaž vähendab valu, blokeerides aju poolt saadetavaid valusignaale ja stimuleerides närvisüsteemi, soodustades sellega lõdvestumist. See võib samuti vähendada spasme ja lihaskrampe ja parandada verevarustust vigastuse tulemusena kahjustada saanud närvides. Suurem osa jooksuvigastusi tekib ülekoormusest, tänu korduvale mõjule pikema aja vältel. Ilmselgelt, vaadates jooksutreeningute olemust, on see murekohaks igaühele kes valmistub või võistleb jooksudistantsidel.

Et vältida katkestamist peale mitmeid kuid raskeid või ka mitte nii raskeid treeninguid on mõistlik otsida abi varakult. Kohe, kui tunnete ebamugavust või esimesi kergeid valuaistinguid, mis teile muret valmistavad on parim mis Te teha võite pöörduda spetsialisti poole kontrolli, et vältida edasisi võimalikke kahjustusi ja ennetada tulevasi või süvenevaid vigastusi. 

Peale pühi siis kirjutan juba detailsemalt nendest 12st vigastusest ja lisan ka mõningad lühikesed soovitused kuidas neid võimalust mööda ennetada või juba tekkinud vigastuste mõju leevendada ning ravida. Jätkuvalt panen südamele, et kui vigastus on tõsine siis täpse diagnoosi paneb ja raviplaani määrab vaid arst!

Seniks aga ilusat Võidupüha, Head Jaani ja pidage vägijookide ning –tegudega piiri! Ega’s vigastused vaid spordisõprade seas laastamistööd tee!

Aastavahetuse pidude ja ballide kõrghooaeg on nüüd käes ning üldteada on, et pea kõik naised - nii noored kui vanad, mõned rohkem teised vähem - armastavad kanda kontsaga kingi. 
Aga nii nagu on oht pidustuste ajajärgul langeda ülesöömise ohvriks võib ka just kõrgete kontsadega kingade pikaaegne kandmine teha Teie kehale, eriti just jalgadele üksjagu kurja ning halvemal juhul võib tantsupidu lõppeda kirurgilaual. Vaatamiseks ja kaasamõtlemiseks on siin tänasesse teemasse üks tore pilt. 

VÄLJALÕIKED SUURELT PILDILT
Kuna suurt pilti ei kuva siinne keskkond paraku piisava suurusega, et teksti saaks vabalt lugeda siis siin all on sama pilt osade kaupa.

Samal teemal leiab huviline asjalikku ja mõtlemapanevat lugemist ka ühest vanast Postimehe artiklist mille leiab SIIT.

Toredat tantsu- ja elamusterohket aastavahetust soovides,
Teie Füsioterapeut!

Kohtumiseni juba Uuel Aastal!

Kui Teil on valud alaseljas, tuharates või puusas või on valud jala välisküljel kuni hüppeliigeseni siis suuresti või ka lausa täies ulatuses võiks tõenäoliselt süüdistada trigerpunkte, mis on omale pesa teinud Gluteus Maximuse poolt osaliselt varjatud Gluteus Mediuses ja Gluteus Minimuses.

Üldjuhul on aga ka teised sama piirkonna lihased, nagu Gluteus Maximus, Piriformis ning nimmepiirkonna seljalihased asjasse segatud (ja neist kirjutan ma kindlasti kunagi hiljem), kuid Gluteus Medius ja Minimus on veidi erilised. Nende panus Teile  valu põhjustamisse seal piirkonnas on eriti suur.

Mõlemad, nii Medius kui Minimus paiknevad veidi külje suunas Teie teksade tagataskust. Oma väliselt kujult meenutavad need kaks pizzalõiku, mille terav ots on suunaga külje poole ning kinnitub reieluule ning „koorik“ järgib niudeluu ülaserva vaagna ülaosas. Gluteus Medius katab täielikult Minimuse ja Gluteus Maximus omakorda katab suurema osa Mediusest.

Häid harjutusi leiab kindlasti ka YouTube'st. Kui aga ka sellest ikkagi ei piisa siis alati aitab Teid massaaži ning harjutuste ettenäitamisega muidugi ka Teie Füsioterapeut.