​Omal ajal - aastal 1992 - kirjutasin oma TÜ Ravikehakultuuri õpingute lõputöö teemal: "Saunaleili toime liikumisaparaadi ja südame- veresoonkonna funktsionaalsetele näitajatele". Ei hakka toonase kirjutise sisu siin pikemalt lahkama ja  ütlen vaid, et saun ei tule kunagi kellelegi kahjuks, kui just leili, temperatuuri ning saunaõlledega tugevalt liialdama ei kiputa.
​Nüüd, kui viimaks on käes talv ning pikisilmi oodatud lumi  katab maad on ärksam osa elanikkonnast leidnud üles ja tolmust puhtaks pühkinud oma suusad (mina sealhulgas) ning asunud neid sihtotstarbeliselt kasutama. Peale mõnusat tunni-pooleteise pikkust suusaretke pole miskit paremat, kui üks hea kuum leil ja külm õlu. Kesvamärjukese võimalikust kasulikkusest treeningust taasumise abilisena sai omal ajal pikemalt kirjutatud siin. 
Neile aga, kes põhjusel või teisel õllest ei hooli ning ei viitsi peale sauna leiliruumi vihalehtedest puhastada on loodus pakkunud veel ühe viisi hääd sauna veelgi paremaks endale muuta:

SAUNAMESI!

Alljärgnev põhineb rahvameditsiinil ja olge ettevaatlikud, et vältida kasutamisel tekkida võivaid võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi.  
Näpunäited on kirja saanud tuginedes siit-sealt kokku korjatud erinevatest allikatest ning osalt  ka isiklikel kogemustel.
 NB! Raseduse või ülitundlikkuse korral doseerida toodet ettevaatlikult!

Ja nüüd tähelepanu need, kes on otsinud ideid mida teha oma hangunud meega! Teadke, et saunamee valmistamiseks kasutatakse just kõrgekvaliteedilist kristalliseerunud mett ja nahasõbralikku (looduslikku) õli.
Ühendades mee suurepärased omadused saunakuumusega, saab kokku ühe suurepärase tulemuse. Meesauna tarvis pole hea leiliruumi ülearu kuumaks kütta, täiesti piisav on juba 80 kraadi. Leiliruumis tuleb saunamesi kanda kätega masseerides eelnevalt puhtaks pestud nahale, lasta optimaalselt 15-20 minuti jooksul imenduda (ajaliselt vähem, kui enesetunne peaks halvenema) ning samal ajal võib soovi korral visata kergelt leili ja vihelda. Meega võib  sisse hõõruda kogu keha aga oluline on just see, et tõbised ja valutavad kohad saaksid veidi paksema kihi alla ning alati on kasulik määrida sisse kaela kuklaosa ja õlalihased. Kõige lõpuks loputada keha puhtaks pigem jahedamapoolse veega ning seepi-duššigeeli mitte kasutada.
Mesi toidab naharakke, puhastab poorid ja tõstab naha toonust. Mesi vähendab nahaaluseid turseid ja leevendab nahaärritusi. Saunalaval imenduvad lihtsuhkrud, mikroelemendid, biostimulaatorid ja muud mee kasulikud koostisosad peaaegu täielikult, mõjutades sel moel määritud piirkonna vereringet. Mesi annab nahale värskuse, elastsuse, vastupidavuse ja vähendab kortsude teket.
 
Kuigi täna leiab juba valmis segatud saunamett müügilettidelt pole kodustes tingimustes sama hea toote valmistamine üldse keeruline. Selleks läheb vaja näiteks teepuu-, eukalüpti-, männi-, nulu-, või piparmündiõli, mida saab osta apteegist. Hea saunamee saab kui lisada 50g meele umbes 5 tilka teepuu või eukalüptiõli või kuni 10 tilka mõnda teist eelmainitud õli. Mee raviomaduste tõhustamiseks võib sinna lisada nõgese-, aaloe või teelehemahla. Lehed ajada läbi mahlapressi või hakklihamasina, saadud segu asetada mitmekordsesse marlisse, seda tihedalt kokku keerates pigistada mahl välja ja lisada teelusikatäis 50g meele. Mahlalisandiga saunamett pole hea rohkem kui paariks korraks ette valmis teha, kuna lisatud vedelike tõttu on niiskusprotsent suurem võib see minna käärima.

Mõned näited selle kohta, mida kasulikku me oma tervisele ja hingele siis saame, kui segame valmis näiteks: ​
Saunamesi eukalüptiõliga.
Mesi eukalüptiõliga on tugevalt antiseptiline bakterite ja viiruste vastu Leevendab närvi-, lihase- ja liigesevalusid, eriti reumavaevusi. Aitab ka peavalu ja migreeni korral. Tõhus vahend seenhaiguste ja mitmesuguste nahapõletike raviks.
Ei soovitata epileptikuile!
 Saunamesi kadakamarjaõliga.
Mesi kadakamarjaõliga tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, eriti hea on organismist liigse vee ja ainevahetusjääkide eemaldamiseks. Soodustab seedetegevust, aitab seedehäirete ja maksa vaegtoime korral. Hea vahend hingamisteede katarride ja külmetushaiguste raviks. Kosmeetikas kasutatakse akne, psoriaasi, ekseemide ja muude nahapõletike raviks, aitab tselluliidi vastu.
 Saunamesi männiõliga.
Mesi männiõliga on suurepärane vahend üldise nõrkuse vastu, kirgastab mõtte- ja ajutegevust, sobib inimestele, kes vajavad lisaenergiat ja kellel puudub otsustavus ning usk iseendasse. Antiseptilisena sobib hästi hingamisteede haiguste nagu kurgu-, neelu- ja põskkoopapõletiku raviks. Mesi männiõliga on hea meeste võimekuse parandamiseks.
 Saunamesi astelpaju- ja piparmündiõliga.
Mesi astelpaju- ja piparmündiõliga stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Hea üldtugevdava vahendina gripi, nohu ja üldise sesoonsete haiguste ennetamiseks ning raviks. Tekitab värske enesetunde.
PS! Paljudele meeldib selle saunamee mõnus maitse.
 Saunamesi lavendli- ja porgandiõliga.
Mesi lavendli- ja porgandiõliga annab nahale kauni jume. Tugevalt antiseptiline. Sobib vistrike ja muude nahavigastuste korral. Omab üldrahustavat toimet. Kaitseb ning pehmendab nahka, muudab selle elastsemaks.
 Saunamesi meresoolaga.
Mesi soolaga soodustab verevarustust, naha uuenemist ning koorib tõhusalt nahka. Saunamesi sellisel kujul nendele, kellele ei sobi eeterlikud õlid.
Samas, ka vaid meresoolaga saunamee valmistamisel, kui vastunäidustused puuduvad võite alati lisadaks kasutada mõnd puhast ja teile meelepärast aroomiõli – lavendel, roos, apelsin, sandlipuu jne) – et segu põnevam tuleks ning mis teis hea enesetunde tekitab.
See viimane segu on ka minu lemmik ning lisaks on soolal teatavasti ka energeetiliselt puhastav toime.
3-5 supilusikatäit saunamett võite lisada ka oma vanniveele. Lõhnav vann kõrgendab meeleolu, ravib unetust, parandab vereringet, vähendab või kaotab lihasvalu.
 
Meemassaaž saunas mõjub tervistavalt ning lõõgastavalt ja eriti siis, kui seda massaaži teeb Teile keegi teine, mõni Teile kallis inimene ...
 
Teie Füsioterapeut!

Nagu enne pühi sai lubatud, siis sedakorda kirjutan vähe pikemalt ja täpsemalt neist kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest mis jooksusõpru kimbutamas käivad. See alltoodud vigastuste loetelu ei puuduta muidugi vaid jooksjaid. Neid vigastusi kogevad ka teiste spordialade - eriti selliste kus jalgadele langeb suur koormus - harrastajad. Kuid kuna „jooksjatele“ mõeldes see lugu sai algselt kirjutatud siis samas stiilis ka jätkame. Sissejuhatava osa loost leiad siit.  

1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber  või taga  on enamasti üpriski kindel märk patella femoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv. Põhjuseks on patella ülemise osa ülekoormus, mis tekib pöia ebanormaalse pronatsiooni tagajärjel maapinnalt äratõuke hetkel. 
Selle tulemusel reie-nelipealihase kõõlus pinguldub ülemäära, mis tekitab põletiku ja mis omakorda tekitab valu. Valu intensiivistub trepist või mäest alla liikumisel. Pidev põrutus kõvakattega teel, allamäge jooks, lihaste düsbalanss, pöia vale asend jooksmisel ja nõrgad puusalihased või põlve ligamendid võivad põhjustada liigset koormust põlvekedrale. Võimalusel tuleks eelistada tasast pehmekattega või ülesmäge maastikku kus vähegi võimalik. Et vigastust ravida soovitavad eksperdid teipimist või põlve tugisidet, kasutada paistetust alandavaid ravimeid  ning oluliselt vähendada kilometraaži.
 
2.      Achilleuse kõõluse põletik
Paistes Achilleuse kõõlus, kude mis ühendab kanda jala alaosa lihastega, võib olla tingitud eri põhjustest: äkiline jooksudistantsi suurendamine, liigsuure koormusega treeningud algajal jooksjal, valed jooksujalatsid, puudulik soojendus, pinges säärelihased, sagedased hüppeliigese vigastused või isegi kaasasündinud lampjalgsus või ülekaal. Selleks, et vältida seda probleemi tuleks peale treeningut kindlasti venitada säärelihaseid ning kanda korralikke jalga toetavaid jooksujalatseid. Samuti vältida võimalusel ülesmäge jooksu kuna see põhjustab täiendavat lisakoormust kõõlustele. Põletikuvastased ravimid, venitusharjutused ning kombinatsioon: puhkus-külm-komperessioon-kõrgus on parimad abilised taastumise teel. Vanuse suurenedes oht põletiku tekkeks kasvab.

5.       Iliotibiaaltrakti sündroom 
Pikamaajooksjad peaksid olema siinkohal eriti tähelepanelikud – see vigastus ei ole teie sõber. ITBS põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis – paks lihas mis ulatub puusaluu juurest alla kuni põlveni ning on üks põlve stabilisaatoreid. Enimlevinud süüdlasteks selle vigastuse tekkel on suurenenud kilometraaž  (poolmaratoni treeningud), allamäge jooksud, nõrgad puusa abduktorlihased (gluteus medius) ehk puusaeemaldaja lihased. Et leevendada valu tuleb neid lihaseid veidi hellitada – spetsiaalsed venitusharjutused koos massaažirulli harjutustega võivad alandada paistetust ja leevendada valu

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus mis on põhjustatud suure raskuse ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus mida luud pole suutelised välja kannatama. Kui see vigastus peaks teid tabama siis aja mahavõtmine on vältimatu ja tavaliselt kaasnevad selle vigastusega ka kargud ning füsioteraapia. Vahest võib peale röntgenit selguda, et on vaja minna noa alla. Et seda vigastust vältida hoia treeninguid mitmekesised ja kombineeri jooksmist mõne muu spordialaga - näiteks jooga või pilatesega – mis aitab vältida ülekoormust, kanna korralikke jalatseid ja tarvita piisavalt kaltsiumi, et hoida luud tugevana. 

7.       Hüppaja põlv
Patellaar tendiniit on vigastus mida kutsutakse hüppaja põlveks ning mis kimbutab sagedasti just pikamaa jooksjaid ja mille põhjuseks võib olla nii ühekordne trauma kui ka lihaste pidev  ülekoormus, millest tuleneb põletik. Ülekoormuse puhul tekivad kõõlusesse, mis ühendab põlvekedra ja sääreluu, mikrorebendid ja tekib kõõluse paksenemine ning ravi puudumisel võib vigastus progresseeruda patellasideme rebendini. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all. Ülepronatsioon, lühenenud ülepingutatud reie painutajalihased, ületreenimine ja liiga palju mägitreeninguid on kõik võimalikud vigastuse põhjused. Et vähendada selle vigastuse tekkeriski tuleb treenida reie tagumisi lihaseid (hamstring-lihaseid) ja reie nelipealihaseid ning rakenda külmaravi valutavale kohale. Soovitatav on samuti füsioteraapia seansid aitamaks kõõlusel rahuneda ja tugevneda. 

8.       Hüppeliigese venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab tõsist valu. Äärekivid, löökaugud, puujuured või lihtsalt halb jala „maandumine“ on vaid mõned levinumatest süüdlastest. Taastumine võib algul olla veidi vaevaline, kuid paljud eksperdid soovitavad teha tasakaaluharjutusi (nt.seismine ja kükid ühel jalal) et tugevdada hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid.  Pelae vigastust tuleks jalale võimaldada korralikku puhkust , kui kaua sõltub vigastuse tõsidusest.  Diagnoosi paneb siinkohal arst kes võib samuti soovitada hüppeliigese tugisidet või ortoosi ja kinniteipimist kui olete valmis naasma jooksurajale selleks, et ennetada uut väljaväänamist.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse. Säärelihased ja reie nelipealihased on ühed enim vigastatud lihased jooksjate ringis. Ülekoormus, lihasjäikus ning soojendusharjutuste lohakas või lausa mitte tegemine on vaid mõned võimalikud põhjused. Et vältida vigastuste teket tuleb venitada end korralikult soojaks, lõdvestusharjutused peale jooksu ja lisaks dünaamilised venitusharjutused. Kui valu kestab, ära jookse ja piirdu leebete venitusharjutustega ning rakenda külmaravi lihastele.

10.   Villid
Villid võivad tekkida kõige vähem oodatud hetkel. Kui kand hõõrub vastu jalatsit naha pealmine kiht võib rebeneda tekitades mulli nahakihtide vahele.  Parim viis nende ennetamiseks on valida ideaalselt istuvad jooksujalatsid ning hankida omale kvaliteetsed jooksusokid. Kui vill siiski tekib – pange peale spetsiaalne villiplaaster või geel. 

11.   Hõõrdumised 
Enamikul pole sellest pääsu – kui nahk hõõrub vastu nahka – reite siseküljed – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks. Et seda vältida tuleb kanda pikemaid jooksupükse. Samuti on on olemas  spetsiaalsed kreemid hõõrdumise vältimiseks.

12.   Pisted küljes
Neid pisteid küljes kogeb ca 70% jooksjatest. Paljud eksperdid arvavad, et valu on põhjustatud ülekoormatud diafragma spasmidest ja kehvast kehahoiakust jooksmise ajal. Valu leevendamiseks proovige ettepoole kummarduda ning  pinguldada kere süvalihaseid või hingata läbi kokkusurutud huulte.

Nii mitmetki minu patsiendid, kellele arst on peale pannud eluaegse jooksukeelu, on peale regulaarset füsioteraapiat ja harjutusi naasnud oma lemmikharrastuse juurde. Ehk, et enne kui otsustate masenduses oma tossud varna riputada, astuge läbi – sest lõppude-lõpuks, mis teil ikka kaotada on? Vaid kargud!

Teie Füsioterapeut! 

Luumurdudest sinikate või liigese limapauna põletikuni (bursiit) on füsioterapeutidel eriline oskus analüüsida inimese füüsist ning aidata taastada selle optimaalset sooritusvõimet. Varustatud kaasaegse tehnoloogia ja suurte teadmiste- ning kogemustepagasiga on füsioterapeudid pädevad aitama diagnoosida (NB! diagnoosi paneb patsiendile alati vaid ja ainult arst) ning ravida suuremat osa enimlevinuid tervise- ning liikumishäireid. Kuid vaatamata reale väga vingetele tehnilistele „mänguasjadele“ – näiteks laserravi – on ja jäävad nende kõige effektiivsemaks tööriistadeks ikkagi nende käed.

Allpool on pisut lähemalt lahti kirjutatud kaheksa füsioteraapias vast enim kasutust leidvat tehnikat ja meetodit, mida rakendatakse nii koos kui eraldi erinevate vigastuste ning seisundite raviks. Üldjuhul on kasutusel korraga mitu erinevat meetodit. 

Sissejuhatuseks siis kõigepealt lähemalt sellest, mismoodi näeb üldjoontes välja üks asjalik füsioterapeudi visiit.  

Ühe hea ja asjatundliku füsioterapeudi esimeseks tegevuseks visiidi käigus on patsiendi hindamine ja tema füüsise hetkeolukorra analüüs. Olge valmis selleks, et teie füsioterapeut esitab vägagi detailseid küsimusi vigastuse tekkimise kohta ning ka Teile esmapilgul täiesti asjasse puutumatutena tunduvaid või kohati ka lausa piinlikkust tekitavaid küsimusi. Nimelt vigastus või kaebus, mis väljendab end ühes piirkonnas võib hoopis olla tingitud mõne teise piirkonna vigastusest, põletikust, ülekoormusest või alatreenitusest. 
Kui teie füsioterapeut on teile eelnevalt andnud „koduseid ülesandeid“ siis hindab ta nende tulemuslikkust, et vajadusel teha antud  harjutuste valiku seas muudatusi. Oluline on siinkohal meeles pidada, et kuigi enamik füsioterapeute on suutelised leevendama teie valu üpriski kiiresti on üldjuhul selline lähenemine vaid sümptomite kõrvaldamine ja ei tegeleta põhjalikult valu tegeliku algpõhjuse otsimisega, mis tähendab, et kergendus on ajutine.

Füsioterapeudi tööd on täiesti kohane võrrelda arheoloogi või detektiivi tööga kus valu tegeliku algallikani jõudmiseks on vaja kiht-kihilt kõrvaldada erinevad „sümptomeid“. Sellest ka sageli olukord, kus patsiendi seisund ja valu võivad peale esmaseid visiite isegi ägeneda enne kui algab lõplik taastumine ja paranemine. Kui teil juhtub olema näiteks mõni lihas mis on olnud neuroloogiliselt „magavas“ olekus ja füsioterapeut vabastades teised lihased „sunnib“ selle uinunud lihase aktiivsesse tegevusse siis kuna see lihas pole enam harjunud töötama järgneb tihti sellele valuaisting. Kes meist poleks kogenud sellist valutunnet harrastades mõnd teie jaoks täiesti uut füüsilist tegevust. Oletame näiteks, et lähete esimest korda elus või peale pikka vaheaega kas ratsutama või bowlingusse. Pärast sellist aktiviteeti te suurima tõenäosusega mingi hetkel hiljem (tavaliselt juhtub see järgmise päeva hommikul, ööunest ärgates) tõdete üllatusega, et :“ Ma ei teadnudki, et mul ka SEAL mingid lihased on!“ 

Patsiendid satuvad füsioterapeudi visiidile igasugu erinevate kaebustega - alaselja valud, põlvevalud, ülekoormusest tingitud vigastused on neist vast enimlevinud. Pigem sageli kui harva, manuaalne teraapia - termin mis kätkeb endas erinevaid manuaalseid ravitehnikaid nagu näiteks massaaž, venitused ja harjutused – on aluseks nii hindamisel kui ka hilisemal vigastuse ravil. Peale põhjalikku läbivaatust koostab teie terapeut teile raviplaani mis manuaalsele teraapiale lisaks koosneb veel aktiivsetest ja passivsetest ravivõtetest. Sellisteks on näiteks: võimlemisharjutused kohapeal ning kodus, külma (jää)- ja kuumaravi, laserteraapia, elektriravi jne. Kindlasti ei tohiks eeldada aga kohest võimalust tagasipöörduda oma igapäevaste treeningute ja liikumisharjumuste juurde. Arvestada tuleks, et keskmine tugiliikumisaparaadi (loe: luud ja lihased) taastusravi pikkus võib jääda kuskile 4 ja 6 nädala vahele.

Et te aga ei peaks siiski pimesi sisenema füsioterapeudi kabinetti kirjutan allpool lahti kaheksa kõige enimlevinumat ning samas vast ka kõige mõjusamat ravimeetodit erinevate – nii suurte kui väikeste - tervisehädade korral.
NB! Alltoodu on üldine selgitav tekst ja ei ole kindlasti mingiski osas proffessionaalne meditsiiniline nõuanne „koduseks iseseisvaks kasutamiseks“  - selleks on jätkuvalt vaid arstid, kes annavad diagnoosi ja määravad ravi iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning just konkreetset vigastust silmas pidades.

Parim kasutusviis: vigastused millega kaasnevad lihasspasmid ja pinged
Kuumaravi kasutamise tulemusel väheneb valu ja suureneb liigeste mobiilsus mõningate vigastuste korral – põhiliselt traumad millega kaasnevad pehmete kudede nagu lihaste, kõõluste ja ligamentide ehk sidemete vigastused. Muutes kudesid elastsemaks võimaldab see terapeudil paremini venitada ja manipuleerida vigastatud piirkonda. NB! Kuumaravi on vaid üks abivahend mis aitab füsioterapeuti muuta oma tegevust effektiivsemaks ning see ei tohiks olla põhiline ravimeetod. Kuumaravi kasutatakse eelkõige vanade vigastuste korral. 

Parim kasutusviis: Lihaste jõu taastamiseks 

Elektriline stimulatsioon on levinud ravimeetod sportlastel lihaste jõu ja funktsioonide taastamisel peale traumasid ja vigastusi. Selle meetodiga saab ergutada konkreetseid lihaseid eraldatult. Kasutades vähest kuid pidevat elektrilist stimulatsiooni saab füsioterapeut tekitada kokkutõmbeid nendes lihastes mis muul juhul jääksid välja lülitatuks. See toob endaga kaasa lihaste funktsioonide kiiremat taastumist ja paranemist võrreldes olukorraga kus tehakse vaid harjutusi. Kuigi elektriline stimulatsioon ei suuda taastada liikuvust kõikidel puhkudel on uuringud näidanud, et ta suudab lühendada taastumisaega, mis järgneb näiteks ACL-i (eesmise ristatisideme rebendi) ja põlveliigese vahetusoperatsioonile, mitme nädala võrra. Täiendavad uuringud on näidanud, et elektriline stimulatsioon on tulemuslik ravimeetod aitamaks taastada lihaskonna funktsioone ka hemipleegilistel patsientidel – patsiendid kelle üks kehapool on täielikult halvatud. 

Parim kasutusviis: kõiksugu vigastuste vältimiseks või nendest paranemiseks
See võib kõlada iseenesest mõistetavalt kuid harjutuste tegemine on esmane starteegia vigastustest paranemiseks ja valu ennetamiseks. Need harjutused pole samas aga kunagi juhuslikud vaid on füsioterapeudi poolt spetsiaalselt valitud just konkreetse patsiendi vajadusi silmas pidades ning suunatud konkreetsete lihaste tugevdamiseks ja kõrvaldamaks võimalikku lihaste düsbalanssi. Samuti tuleb meeles pidada, et osad vigastused tulevad tagasi või kumuleeruvad istuvast või rutiinsest eluviisist tingituna. Heaks näiteks on siin pidev küürutamine arvuti kohal ehk tänapäeva Homo Computerus. Sooritades aga regulaarselt ükskõik miliiseid harjutusi või võimlemiskava võivad isegi kõige staatilisemat eluviisi harrastavad inimesed vältida ebamugavustunnet ja neid tänapäeval väga levinud "närivaid" valusid.

Füsioterapeudi juurde võite te sattuda näiteks perearsti või mõne muu raviarsti suunamisel, kelle juurde te oma vigastustega olete sattunud, kuid iseenesest pole füsioterapeudi külastamiseks saatekirja vaja. Mõistlik aga on füsioterapeuti külastada kord aastas juba profülaktika mõttes, nii et ärge jääge ootama millal valu teie elu kvaliteeti halvendama hakkab vaid ennetage seda ja astuge läbi - olete alati teretulnud! 

Teie Füsioterapeut!  

Teatavasti tuleb talv meil siin Eestis igal aastal "ootamatult" ja seda mitte ainult lumekoristus ettevõtete jaoks ... Hetkel sajab õues ilusat valget lund mis on siiski kindel märk sellest, et lõpuks on ta kohal ja suusad-kelgud ning lumelabidas tuleb kuurist välja otsida. 
Seetõttu siis väikeseks  vahepalaks mõningad käitumisjuhised libedaga juhtunud õnnetuse korral:

Enneta kukkumist, tee kõik sinust sõltuv, et seda ära hoida!

• Pane jalga mõistlik jalats
• Võimalusel kasuta libeduse vastaseid vahendeid (jalatsitel ogadega kaetud lisatald, terava otsaga kepp toetumiseks). Varu aega
• Vanemad inimesed võiksid oma toimetused ajastada päevavalgele ajale
• Armas kapuuts pole hea – vähendab nähtavust

Pärast kukkumist (kui see siiski juhtus):

HAAV

• Marrastus pese puhtaks vee ja seebiga;
  puhasta viina, desinfitseeriva vahendiga (saab apteegist), ravitse briljantrohelisega
• Väike haav 1 cm – 1,5 cm (mis ilmselt ei vaja õmblemist) - puhasta haav viinaga, desinfitseeriva vahendiga; haava ääred puhastada briljantrohelisega ja siis SEO HAAV

NB ! Salvid värskele haavale ei sobi!

 VEREJOOKS

• Mõõdukas - tugev side
• SUUR verejooks - suru sõrmedega veresoon vastu luud kinni; kui verejooks ei lakka kutsu abi (helista numbril 112)
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti

PÕRUTUS

• Tekib sinikas ja turse
• Ravi alguses 1-2 päeva külmaga (aseta põrutada saanud kohale külma)

MURD

• Kindel tunnus - ei saa jalale toetuda, ei saa kätt liigutada, liigutustega kaasneb tugev valu
• Vajalik abi palumine numbrilt 112
• Hoidu liigsest liigutamisest

PEA

• NB! Peahaavast tuleb palju verd - suru puhta lapiga vastu luud kinni
• Jaheda veega pesta
• Puhastada viinaga, desinfitseeriva vahendiga
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti

AJUPÕRUTUS

• TEADVUSE KADU: “Pilt” läks ära, silmade eest läks mustaks
• Peavalu, iiveldus, oksendamine - VAJALIK ARSTI KONSULTATSIOON

Ja vajadusel taastumisega aitab teid siinkohal muidugi Teie Füsioterapeut

Info pärineb lehelt: http://www.rescue.ee/20582

Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina ning lihaste põrutused ehk „puukad“ – nimekiri on pikk ...

Kes on kossu mänginud see teab, et traumasid ikka juhtub - mõnel vähem, mõnel rohkem. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva“ pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Võrdluseks siinkohal: näiteks, kui olete autoomanik, siis iga kahtlase hääle puhul pöördute esimesel võimalusel tehnilise hoolduse poole. Miskil põhjusel aga oma keha puhul loodame, et küll see varsti ise üle läheb. Vanemaks saades probleemid süvenevad ja võivad lõppeda tõsisemate traumadega, mis jätavad meid palliplatsilt oluliselt pikemaks ajaks eemale kui tahaksime ja ka taastumine vigastusest on vaevalisem ning pikem.

Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara.

Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.

Aastal 1982 alustas NCAA (National Collegiate Athletic Association, www.ncaa.com )  andmete kogumist mis puudutas vigastusi kõrgkooli sportlaste seas kasutades selleks loodud vigastuste monitoorimise süsteemi (ISS – Injury Survelliance System). See konkreene uuring põhines ca 182000 vigastusel kaardistamisel, mis koguti 16 aasta vältel (1988-89 kuni 2003-04) ja arvesse võeti treeningute ja mängude ajal saadud vigastusi (1 vigastust 1 sportlase kohta), mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja mille tulemusena sportlane oli aktiivsest tegevusest eemal vähemalt ühe päeva.  

Tegu on küll Ameerika maalt pärit uuringuga ning mis puudutab eelkõige noori aga paralleele saab tõmmata kindlasti ja on ju üldteada fakt, asjad lähvad vanusega ainult hullemaks J.

NATA (National Athletic Trainers' Association, www.nata.org ) ja NCAA poolt läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutasid korvpalli vigastusi olid sellised:

• 22% meeskorvpalluritest koges vähemalt ühte vigastust aastas mille       tõttu oli treeningutest ja mängudest eemaldatud pikemaks ajaks.
  
• 42% vigastustest hõlmasid hüppeliigese/jalalaba piirkonda.
  
• 11% vigastustest - puusad ja reied.
  
• 9% vigastustest olid põlve piirkonnas.
  
• Kõikvõimalikud väljaväänamised oli kõige levinum vigastuse tüüp (43%).
  
• 60% vigastustest saadi treeningutel, mis toob teravalt esile korraliku soojenduse ja venituse vajalikkuse enne põhitreeningut.
  
• 59% mängu ajal juhtunud vigastustest saadi mängu teisel poolajal, mis näitab väsimuse osakaalu suurust vigastuste põhjustamisel.
  

Lisainfot huvi korral selle uuringu kohta leiab NATA kodulehelt: http://www.nata.org/journal-of-athletic-training, issue: J Athl Train. 2007 Apr-Jun; 42(2).


Teie Füsioterapeut.