Teatavasti tuleb talv meil siin Eestis igal aastal "ootamatult". Hetkel on tänavatel vaid must jää ja meeletult libe aga vast on varsti kohal pikkisilmi oodatud ilus valge lumi, et lõpuks on põhjust ka suusad-kelgud ning lumelabidas kuurist välja otsida. 

Sestap siit kiireks meeldetuletuseks mõningad näpunäited ja tegutsemisjuhis libedaga juhtunud õnnetuse korral:

Soovitus nr.1, 2 ja 3:
​Enneta kukkumist, tee kõik sinust sõltuv, et seda ära hoida!

• Pane jalga mõistlik jalats!
• Võimalusel kasuta libeduse vastaseid vahendeid (jalatsitel ogadega kaetud lisatald, terava otsaga kepp toetumiseks). Varu aega.
• Vali õige liikumiskiirus ja asend.
• Vanemad inimesed võiksid oma toimetused ajastada päevavalgele ajale.
• Armas kapuuts pole tegelikult hea – vähendab nähtavust​!

allpool olev info ja soovitused on algslet pärit lehelt: https://www.rescue.ee/20582

Pärast kukkumist (kui see siiski juhtus):
HAAV

• Marrastus pese puhtaks vee ja seebiga;
  puhasta kas viina, desinfitseeriva vahendiga (saab apteegist), ravitse briljantrohelisega;
• Väike haav 1cm – 1,5cm (mis ilmselt ei vaja õmblemist) - puhasta haav viinaga, desinfitseeriva vahendiga; haava ääred puhastada briljantrohelisega ja siis SEO HAAV!

NB ! Salvid-kreemid värskele haavale ei sobi!

 VEREJOOKS

• Mõõdukas - tugev side;
• SUUR verejooks - suru sõrmedega veresoon vastu luud kinni; kui verejooks ei lakka kutsu abi (helista numbril 112);
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti.

PÕRUTUS

• Tekib sinikas ja turse;
• Ravi alguses 1-2 päeva tee kplmakompressi (aseta põrutada saanud kohale külma)

MURD

• Kindel tunnus - ei saa jalale toetuda, ei saa kätt liigutada, liigutustega kaasneb tugev valu;
• Vajalik abi palumine numbrilt 112 või sõit EMO-sse;
• Hoidu liigsest liigutamisest, võimalusel fikseeri jäse.

PEA

• NB! Peahaavast tuleb palju verd - suru puhta lapiga vastu luud kinni;
• Pese jaheda veega;
• Puhastada viinaga, desinfitseeriva vahendiga;
• Vajadusel pöörduda haava õmblemiseks traumapunkti.

AJUPÕRUTUS

• TEADVUSE KADU: “Pilt” läks ära, silmade eest läks mustaks;
• Peavalu, iiveldus, oksendamine - VAJALIK ARSTI KONSULTATSIOON!

Rõhutan veel siinkohal eraldi, et kui teete omale külmakompressi, siis seda "külma" (olgu see hernekott sügavkülmast või lumi õuest vmt) ei tohi kunagi panna otse nahale vaid alati tuleb panna käterätt või mõni muu riideasi vahele ja max 10-15 minutit korraga, et ei tekiks nahale külmakahjustust!

Hilisemas faasis, kui esmane abi osutatud, põletikulised protsessid taandunud ning alanud paranemisprotsess on tursete alandamiseks ja taastumise kiirendamiseks abiks näiteks TECAR-teraapia. Suurte sinikate ja verevalumite paranemise kiirendamisel oleme näinud väga häid tulemusi. Samuti  on protseduur analgeetilise toimega ehk aitab vähendada valu ja ebamugavustunnet kiirendades keha enda loomulikku taastumisprotsessi. 

Kui aga te ikkagi ei ole päris kindel, kas saate ise hakkama või peaks EMO-sse minema või piisab perearstist, vaadake selguse saamiseks ka SIIA! 

Kiiret ja professionaalset nõu ning abi, kui oma teadmistest jääb väheseks aga nõustamist on vaja just väljaspool tavapärast tööaega saab näiteks telemeditsiini Minudoc.ee platvormi kaudu. Sellel lehel nõustavad teid nii perearstid/õed kui füsioterapeudid (sh ma ise).

Hilisema taastumisega aitan teid muidugi ka mina,
Teie Füsioterapeut
​

​Omal ajal - aastal 1992 - kirjutasin oma TÜ Ravikehakultuuri õpingute lõputöö teemal: "Saunaleili toime liikumisaparaadi ja südame- veresoonkonna funktsionaalsetele näitajatele". Ei hakka toonase kirjutise sisu siin pikemalt lahkama ja  ütlen vaid, et saun ei tule kunagi kellelegi kahjuks, kui just leili, temperatuuri ning saunaõlledega tugevalt liialdama ei kiputa.
​Nüüd, kui viimaks on käes talv ning pikisilmi oodatud lumi  katab maad on ärksam osa elanikkonnast leidnud üles ja tolmust puhtaks pühkinud oma suusad (mina sealhulgas) ning asunud neid sihtotstarbeliselt kasutama. Peale mõnusat tunni-pooleteise pikkust suusaretke pole miskit paremat, kui üks hea kuum leil ja külm õlu. Kesvamärjukese võimalikust kasulikkusest treeningust taasumise abilisena sai omal ajal pikemalt kirjutatud siin. 
Neile aga, kes põhjusel või teisel õllest ei hooli ning ei viitsi peale sauna leiliruumi vihalehtedest puhastada on loodus pakkunud veel ühe viisi hääd sauna veelgi paremaks endale muuta:

Alljärgnev põhineb rahvameditsiinil ja olge ettevaatlikud, et vältida kasutamisel tekkida võivaid võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi.  
Näpunäited on kirja saanud tuginedes siit-sealt kokku korjatud erinevatest allikatest ning osalt  ka isiklikel kogemustel.
 NB! Raseduse või ülitundlikkuse korral doseerida toodet ettevaatlikult!

Ja nüüd tähelepanu need, kes on otsinud ideid mida teha oma hangunud meega! Teadke, et saunamee valmistamiseks kasutatakse just kõrgekvaliteedilist kristalliseerunud mett ja nahasõbralikku (looduslikku) õli.
Ühendades mee suurepärased omadused saunakuumusega, saab kokku ühe suurepärase tulemuse. Meesauna tarvis pole hea leiliruumi ülearu kuumaks kütta, täiesti piisav on juba 80 kraadi. Leiliruumis tuleb saunamesi kanda kätega masseerides eelnevalt puhtaks pestud nahale, lasta optimaalselt 15-20 minuti jooksul imenduda (ajaliselt vähem, kui enesetunne peaks halvenema) ning samal ajal võib soovi korral visata kergelt leili ja vihelda. Meega võib  sisse hõõruda kogu keha aga oluline on just see, et tõbised ja valutavad kohad saaksid veidi paksema kihi alla ning alati on kasulik määrida sisse kaela kuklaosa ja õlalihased. Kõige lõpuks loputada keha puhtaks pigem jahedamapoolse veega ning seepi-duššigeeli mitte kasutada.
Mesi toidab naharakke, puhastab poorid ja tõstab naha toonust. Mesi vähendab nahaaluseid turseid ja leevendab nahaärritusi. Saunalaval imenduvad lihtsuhkrud, mikroelemendid, biostimulaatorid ja muud mee kasulikud koostisosad peaaegu täielikult, mõjutades sel moel määritud piirkonna vereringet. Mesi annab nahale värskuse, elastsuse, vastupidavuse ja vähendab kortsude teket.
 
Kuigi täna leiab juba valmis segatud saunamett müügilettidelt pole kodustes tingimustes sama hea toote valmistamine üldse keeruline. Selleks läheb vaja näiteks teepuu-, eukalüpti-, männi-, nulu-, või piparmündiõli, mida saab osta apteegist. Hea saunamee saab kui lisada 50g meele umbes 5 tilka teepuu või eukalüptiõli või kuni 10 tilka mõnda teist eelmainitud õli. Mee raviomaduste tõhustamiseks võib sinna lisada nõgese-, aaloe või teelehemahla. Lehed ajada läbi mahlapressi või hakklihamasina, saadud segu asetada mitmekordsesse marlisse, seda tihedalt kokku keerates pigistada mahl välja ja lisada teelusikatäis 50g meele. Mahlalisandiga saunamett pole hea rohkem kui paariks korraks ette valmis teha, kuna lisatud vedelike tõttu on niiskusprotsent suurem võib see minna käärima.

Mõned näited selle kohta, mida kasulikku me oma tervisele ja hingele siis saame, kui segame valmis näiteks: ​
Saunamesi eukalüptiõliga.
Mesi eukalüptiõliga on tugevalt antiseptiline bakterite ja viiruste vastu Leevendab närvi-, lihase- ja liigesevalusid, eriti reumavaevusi. Aitab ka peavalu ja migreeni korral. Tõhus vahend seenhaiguste ja mitmesuguste nahapõletike raviks.
Ei soovitata epileptikuile!
 Saunamesi kadakamarjaõliga.
Mesi kadakamarjaõliga tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, eriti hea on organismist liigse vee ja ainevahetusjääkide eemaldamiseks. Soodustab seedetegevust, aitab seedehäirete ja maksa vaegtoime korral. Hea vahend hingamisteede katarride ja külmetushaiguste raviks. Kosmeetikas kasutatakse akne, psoriaasi, ekseemide ja muude nahapõletike raviks, aitab tselluliidi vastu.
 Saunamesi männiõliga.
Mesi männiõliga on suurepärane vahend üldise nõrkuse vastu, kirgastab mõtte- ja ajutegevust, sobib inimestele, kes vajavad lisaenergiat ja kellel puudub otsustavus ning usk iseendasse. Antiseptilisena sobib hästi hingamisteede haiguste nagu kurgu-, neelu- ja põskkoopapõletiku raviks. Mesi männiõliga on hea meeste võimekuse parandamiseks.
 Saunamesi astelpaju- ja piparmündiõliga.
Mesi astelpaju- ja piparmündiõliga stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Hea üldtugevdava vahendina gripi, nohu ja üldise sesoonsete haiguste ennetamiseks ning raviks. Tekitab värske enesetunde.
PS! Paljudele meeldib selle saunamee mõnus maitse.
 Saunamesi lavendli- ja porgandiõliga.
Mesi lavendli- ja porgandiõliga annab nahale kauni jume. Tugevalt antiseptiline. Sobib vistrike ja muude nahavigastuste korral. Omab üldrahustavat toimet. Kaitseb ning pehmendab nahka, muudab selle elastsemaks.
 Saunamesi meresoolaga.
Mesi soolaga soodustab verevarustust, naha uuenemist ning koorib tõhusalt nahka. Saunamesi sellisel kujul nendele, kellele ei sobi eeterlikud õlid.
Samas, ka vaid meresoolaga saunamee valmistamisel, kui vastunäidustused puuduvad võite alati lisadaks kasutada mõnd puhast ja teile meelepärast aroomiõli – lavendel, roos, apelsin, sandlipuu jne) – et segu põnevam tuleks ning mis teis hea enesetunde tekitab.
See viimane segu on ka minu lemmik ning lisaks on soolal teatavasti ka energeetiliselt puhastav toime.
3-5 supilusikatäit saunamett võite lisada ka oma vanniveele. Lõhnav vann kõrgendab meeleolu, ravib unetust, parandab vereringet, vähendab või kaotab lihasvalu.
 
Meemassaaž saunas mõjub tervistavalt ning lõõgastavalt ja eriti siis, kui seda massaaži teeb Teile keegi teine, mõni Teile kallis inimene ...
 
Teie Füsioterapeut!

Nagu enne pühi sai lubatud, siis sedakorda kirjutan vähe pikemalt ja täpsemalt neist kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest mis jooksusõpru kimbutamas käivad. See alltoodud vigastuste loetelu ei puuduta muidugi vaid jooksjaid. Neid vigastusi kogevad ka teiste spordialade - eriti selliste kus jalgadele langeb suur koormus - harrastajad. Kuid kuna „jooksjatele“ mõeldes see lugu sai algselt kirjutatud siis samas stiilis ka jätkame. Sissejuhatava osa loost leiad siit.  

1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber  või taga  on enamasti üpriski kindel märk patella femoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv. Põhjuseks on patella ülemise osa ülekoormus, mis tekib pöia ebanormaalse pronatsiooni tagajärjel maapinnalt äratõuke hetkel. 
Selle tulemusel reie-nelipealihase kõõlus pinguldub ülemäära, mis tekitab põletiku ja mis omakorda tekitab valu. Valu intensiivistub trepist või mäest alla liikumisel. Pidev põrutus kõvakattega teel, allamäge jooks, lihaste düsbalanss, pöia vale asend jooksmisel ja nõrgad puusalihased või põlve ligamendid võivad põhjustada liigset koormust põlvekedrale. Võimalusel tuleks eelistada tasast pehmekattega või ülesmäge maastikku kus vähegi võimalik. Et vigastust ravida soovitavad eksperdid teipimist või põlve tugisidet, kasutada paistetust alandavaid ravimeid  ning oluliselt vähendada kilometraaži.
 
2.      Achilleuse kõõluse põletik
Paistes Achilleuse kõõlus, kude mis ühendab kanda jala alaosa lihastega, võib olla tingitud eri põhjustest: äkiline jooksudistantsi suurendamine, liigsuure koormusega treeningud algajal jooksjal, valed jooksujalatsid, puudulik soojendus, pinges säärelihased, sagedased hüppeliigese vigastused või isegi kaasasündinud lampjalgsus või ülekaal. Selleks, et vältida seda probleemi tuleks peale treeningut kindlasti venitada säärelihaseid ning kanda korralikke jalga toetavaid jooksujalatseid. Samuti vältida võimalusel ülesmäge jooksu kuna see põhjustab täiendavat lisakoormust kõõlustele. Põletikuvastased ravimid, venitusharjutused ning kombinatsioon: puhkus-külm-komperessioon-kõrgus on parimad abilised taastumise teel. Vanuse suurenedes oht põletiku tekkeks kasvab.

5.       Iliotibiaaltrakti sündroom 
Pikamaajooksjad peaksid olema siinkohal eriti tähelepanelikud – see vigastus ei ole teie sõber. ITBS põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis – paks lihas mis ulatub puusaluu juurest alla kuni põlveni ning on üks põlve stabilisaatoreid. Enimlevinud süüdlasteks selle vigastuse tekkel on suurenenud kilometraaž  (poolmaratoni treeningud), allamäge jooksud, nõrgad puusa abduktorlihased (gluteus medius) ehk puusaeemaldaja lihased. Et leevendada valu tuleb neid lihaseid veidi hellitada – spetsiaalsed venitusharjutused koos massaažirulli harjutustega võivad alandada paistetust ja leevendada valu

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus mis on põhjustatud suure raskuse ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus mida luud pole suutelised välja kannatama. Kui see vigastus peaks teid tabama siis aja mahavõtmine on vältimatu ja tavaliselt kaasnevad selle vigastusega ka kargud ning füsioteraapia. Vahest võib peale röntgenit selguda, et on vaja minna noa alla. Et seda vigastust vältida hoia treeninguid mitmekesised ja kombineeri jooksmist mõne muu spordialaga - näiteks jooga või pilatesega – mis aitab vältida ülekoormust, kanna korralikke jalatseid ja tarvita piisavalt kaltsiumi, et hoida luud tugevana. 

7.       Hüppaja põlv
Patellaar tendiniit on vigastus mida kutsutakse hüppaja põlveks ning mis kimbutab sagedasti just pikamaa jooksjaid ja mille põhjuseks võib olla nii ühekordne trauma kui ka lihaste pidev  ülekoormus, millest tuleneb põletik. Ülekoormuse puhul tekivad kõõlusesse, mis ühendab põlvekedra ja sääreluu, mikrorebendid ja areneb kõõluse paksenemine. Ravi puudumisel võib vigastus progresseeruda patellasideme rebendini. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all. Ülepronatsioon, lühenenud ülepingutatud reie painutajalihased, ületreenimine ja liiga palju mägitreeninguid on kõik võimalikud vigastuse põhjused. Et vähendada selle vigastuse tekkeriski tuleb treenida reie tagumisi lihaseid (hamstring-lihaseid) ja reie nelipealihaseid ning rakenda külmaravi valutavale kohale. Soovitatav on samuti füsioteraapia seansid aitamaks kõõlusel rahuneda ja tugevneda. 

8.       Hüppeliigese venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab tõsist valu. Äärekivid, löökaugud, puujuured või lihtsalt halb jala „maandumine“ on vaid mõned levinumatest süüdlastest. Taastumine võib algul olla veidi vaevaline, kuid paljud eksperdid soovitavad teha tasakaaluharjutusi (nt.seismine ja kükid ühel jalal) et tugevdada hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid.  Pelae vigastust tuleks jalale võimaldada korralikku puhkust , kui kaua sõltub vigastuse tõsidusest.  Diagnoosi paneb siinkohal arst kes võib samuti soovitada hüppeliigese tugisidet või ortoosi ja kinniteipimist kui olete valmis naasma jooksurajale selleks, et ennetada uut väljaväänamist.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse. Säärelihased ja reie nelipealihased on ühed enim vigastatud lihased jooksjate ringis. Ülekoormus, lihasjäikus ning soojendusharjutuste lohakas või lausa mitte tegemine on vaid mõned võimalikud põhjused. Et vältida vigastuste teket tuleb venitada end korralikult soojaks, lõdvestusharjutused peale jooksu ja lisaks dünaamilised venitusharjutused. Kui valu kestab, ära jookse ja piirdu leebete venitusharjutustega ning rakenda külmaravi lihastele.

10.   Villid
Villid võivad tekkida kõige vähem oodatud hetkel. Kui kand hõõrub vastu jalatsit naha pealmine kiht võib rebeneda tekitades mulli nahakihtide vahele.  Parim viis nende ennetamiseks on valida ideaalselt istuvad jooksujalatsid ning hankida omale kvaliteetsed jooksusokid. Kui vill siiski tekib – pange peale spetsiaalne villiplaaster või geel. 

11.   Hõõrdumised 
Enamikul pole sellest pääsu – kui nahk hõõrub vastu nahka – reite siseküljed – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks. Et seda vältida tuleb kanda pikemaid jooksupükse. Samuti on on olemas  spetsiaalsed kreemid hõõrdumise vältimiseks.

12.   Pisted küljes
Neid pisteid küljes kogeb ca 70% jooksjatest. Paljud eksperdid arvavad, et valu on põhjustatud ülekoormatud diafragma spasmidest ja kehvast kehahoiakust jooksmise ajal. Valu leevendamiseks proovige ettepoole kummarduda ning  pinguldada kere süvalihaseid või hingata läbi kokkusurutud huulte.

Nii mitmetki minu patsiendid, kellele arst on peale pannud eluaegse jooksukeelu, on peale regulaarset füsioteraapiat ja harjutusi naasnud oma lemmikharrastuse juurde. Ehk, et enne kui otsustate masenduses oma tossud varna riputada, astuge läbi – sest lõppude-lõpuks, mis teil ikka kaotada on? Vaid kargud!

Teie Füsioterapeut!