Võib ju tekkida üsna õigustatud küsimus, et mida teab üks mees rasedusest, kuid ärgates naise kõrval, kel viimasel ajal pea igal teisel hommikul mõni uus „kaebus“ leidub - alates arusaamatutest valudest seljas-puusas ja igalpool mujal, lõpetades jalakrampidega - julgen ennast juba väikest viisi eksperdiks pidada. Eriti, kuna see teekond pole meil esimene kord läbida. Sinna kõrvale täienduseks akadeemilisi teadmisi TÜ päevilt ning patsiendid, kes õnnelikus lapseootuses mind külastanud ja pisuke kogemustepagas ongi ette näidata, mille põhjal oma arvamust avaldada.
Rasedus ja Manuaalne Füsioteraapia
Aeg-ajalt ikka tuntakse huvi, kas rase tohib käia füsioteraapias. Kui Teil pole arsti poolt diagnoositud vastunäidustusi (nt. rasedustoksikoos, tõsisemad komplikatsioonid või raseduse katkemise oht) siis füsioteraapia ja massaaz on raseduse ajal Teile suureks abiks pakkumaks leevendust selliste levinud vaevuste korral nagu alaseljavalud või näiteks jalakrambid. Samuti aitab füsioteraapia ette valmistada Teie keha sujuvamaks raseduse kulgemiseks ja sünnituseks. Füsioteraapia ON mõeldud kõigile ja on vägagi mõistlik otsus lisada see ühe tegevusena rasedusaegse tervise ja füüsise eest hoolitsemise päevakavva. Hoolitsega vaid kindlasti selle eest, et füsioterapeut Teie õnnistatud olukorrast ikka teadlik oleks.
Füsioteraapia ja seljavalud.
Seljavalud on ilmselt rasedusega kaasnev probleem nr.1 – siin siis pikemalt peatukski. Hinnanguliselt on suurusjärk naisi, kes kogevad seljavalu raseduse ajal kuskil 50 ja 70% vahel. Seljavalu põhjused varieeruvad eri rasedatel, kuid valdav enamus kogeb valu mõnel neist alltoodud põhjustest:
1. Lisandunud hormoonid,
2. Keha tasakaalukeskme nihkumine
3. Suurenenud kehakaal
4. Halb/muutunud kehahoiak
5. Lisandunud stress
Viimase 40 aasta jooksul on esmasünnitajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Märtsis 2014 toimunud konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» tõi naistearst dr. Szirko välja, et kui 1990. aastatel jäi esmasünnitaja vanus 22 ja sünnitajate keskmine vanus 25 eluaasta juurde, siis praegu on esmasünnitaja keskmine vanus tõusnud juba üle 25 ja sünnitajate keskmine vanus ligineb 30 aastale. Tänu asjaolule, et paljud naised rööprähklevad kõrghariduse omandamise ning tänapäeva üha nõudlikumaks muutuva karjäärielu vahel on järjest enam naisi otsustanud saada oma esimese lapse alles peale 35ndat eluaastat ning mõneti on selle kõige tagajärg ka see, et paljud rasedad on igapäevaselt füüsiliselt oluliselt vähem aktiivsed. Selline vähenenud kehaline aktiivsus toob endaga kaasa tõsiasja, et järjest vähem rasedaid on füüsiliselt piisavalt heas vormis rasedusega (ka sünnitusega) kaasneva pidevalt suureneva kehalise koormusega ning organismi muutustega toimetulekuks.
Füsioteraapia kui valuvaigisti.
Naistele, kes otsivad eri viise toimetulekuks selle reaalsusega võib tulla üllatusena et neljale ülaltoodud põhjustest saab otsest abi füsioteraapiast. Ja tihti kaasneb sellega leevendus ka viimasele – viiendale. Füsioterapeut töötab individuaalselt iga patsiendiga, et välja töötada patsiendi-spetsiifiline raviplaan vähendamaks patsiendi vaevusi, läbi valu tekke algpõhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamise. Füsioterapeut alustab valu ja pingete leevendamisega juba esimesel kohtumisel, nii et lahkudes tunnete end kindlasti paremini kui kabineti uksest sisse astudes.
Kuigi erapraksises töötava füsioterapeudi külastamiseks pole saatekirja vaja, siis oleks mõistlik enne oma arsti või ämmaemandaga siiski konsulteerida, et olla kindel, et Teil pole vastunäidustusi. Lisaks, arsti saatekirjaga (ja eeldusel, et saate aja) on meie riikliku süsteemi füsioterapeutide teenused Teile tasuta.
Füsioteraapia ja seljavalud.
Seljavalud on ilmselt rasedusega kaasnev probleem nr.1 – siin siis pikemalt peatukski. Hinnanguliselt on suurusjärk naisi, kes kogevad seljavalu raseduse ajal kuskil 50 ja 70% vahel. Seljavalu põhjused varieeruvad eri rasedatel, kuid valdav enamus kogeb valu mõnel neist alltoodud põhjustest:
1. Lisandunud hormoonid,
2. Keha tasakaalukeskme nihkumine
3. Suurenenud kehakaal
4. Halb/muutunud kehahoiak
5. Lisandunud stress
Viimase 40 aasta jooksul on esmasünnitajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Märtsis 2014 toimunud konverentsil «Miks Eesti naine ei sünnita?» tõi naistearst dr. Szirko välja, et kui 1990. aastatel jäi esmasünnitaja vanus 22 ja sünnitajate keskmine vanus 25 eluaasta juurde, siis praegu on esmasünnitaja keskmine vanus tõusnud juba üle 25 ja sünnitajate keskmine vanus ligineb 30 aastale. Tänu asjaolule, et paljud naised rööprähklevad kõrghariduse omandamise ning tänapäeva üha nõudlikumaks muutuva karjäärielu vahel on järjest enam naisi otsustanud saada oma esimese lapse alles peale 35ndat eluaastat ning mõneti on selle kõige tagajärg ka see, et paljud rasedad on igapäevaselt füüsiliselt oluliselt vähem aktiivsed. Selline vähenenud kehaline aktiivsus toob endaga kaasa tõsiasja, et järjest vähem rasedaid on füüsiliselt piisavalt heas vormis rasedusega (ka sünnitusega) kaasneva pidevalt suureneva kehalise koormusega ning organismi muutustega toimetulekuks.
Füsioteraapia kui valuvaigisti.
Naistele, kes otsivad eri viise toimetulekuks selle reaalsusega võib tulla üllatusena et neljale ülaltoodud põhjustest saab otsest abi füsioteraapiast. Ja tihti kaasneb sellega leevendus ka viimasele – viiendale. Füsioterapeut töötab individuaalselt iga patsiendiga, et välja töötada patsiendi-spetsiifiline raviplaan vähendamaks patsiendi vaevusi, läbi valu tekke algpõhjuste väljaselgitamise ning kõrvaldamise. Füsioterapeut alustab valu ja pingete leevendamisega juba esimesel kohtumisel, nii et lahkudes tunnete end kindlasti paremini kui kabineti uksest sisse astudes.
Kuigi erapraksises töötava füsioterapeudi külastamiseks pole saatekirja vaja, siis oleks mõistlik enne oma arsti või ämmaemandaga siiski konsulteerida, et olla kindel, et Teil pole vastunäidustusi. Lisaks, arsti saatekirjaga (ja eeldusel, et saate aja) on meie riikliku süsteemi füsioterapeutide teenused Teile tasuta.
Füsioterapeudi raviplaan on terviklik lähenemine tüüpilistele valu põhjustajatele:
· Kehahoiak ehk rüht
· Liigeste joondumine
· Lihastugevus
· Paindlikkus
· Pitsunud närv
Lisandunud kehakaal, halb kehahoiak, stress ja kontroll tasakaalu keskme üle ei ole teineteisest sõltumatud. Nihe keha tasakaalu keskmes mõjutab otseselt kehahoiakut mis omakorda paneb kerelihased intensiivsemalt tööle. Lisandunud koormus põhjustab väsimust, mis omakorda vähendab soovi olla füüsiliselt aktiivne. Puudulik kehaline aktiivsus omakorda põhjustab stressi. Kuigi see pole lihtne siis sellise doominoefekti vähendamiseks on füsioteraapia siinkohal suureks abiks,
Alaselja valu on vaat, et liigagi laialdaselt levinud kaebus tulevaste emade seas. Raseduse ajal toodab organism erinevaid hormoone, neist üks on relaksiin. Relaksiin pehmendab sidekudesid, et beebil oleks kergem välja tulla. Lisaks sidekudede pehmenemisele suureneb raseduse edenedes ka emakas, muutes keha tasakaalukeset. Surve alla jäävad selgroog ja seljalihased. Kõhulihased üksi ei saa enam emaka suureneva kaaluga hakkama ning osa sellest jääb seljalihaste hooleks.
· Kehahoiak ehk rüht
· Liigeste joondumine
· Lihastugevus
· Paindlikkus
· Pitsunud närv
Lisandunud kehakaal, halb kehahoiak, stress ja kontroll tasakaalu keskme üle ei ole teineteisest sõltumatud. Nihe keha tasakaalu keskmes mõjutab otseselt kehahoiakut mis omakorda paneb kerelihased intensiivsemalt tööle. Lisandunud koormus põhjustab väsimust, mis omakorda vähendab soovi olla füüsiliselt aktiivne. Puudulik kehaline aktiivsus omakorda põhjustab stressi. Kuigi see pole lihtne siis sellise doominoefekti vähendamiseks on füsioteraapia siinkohal suureks abiks,
Alaselja valu on vaat, et liigagi laialdaselt levinud kaebus tulevaste emade seas. Raseduse ajal toodab organism erinevaid hormoone, neist üks on relaksiin. Relaksiin pehmendab sidekudesid, et beebil oleks kergem välja tulla. Lisaks sidekudede pehmenemisele suureneb raseduse edenedes ka emakas, muutes keha tasakaalukeset. Surve alla jäävad selgroog ja seljalihased. Kõhulihased üksi ei saa enam emaka suureneva kaaluga hakkama ning osa sellest jääb seljalihaste hooleks.
Kahejalgse ehk Homo Sapiensi üheks rasedusprobleemiks on asjaolu, et kasvav loode asub kõhu eesosas, mistõttu raseda naise raskuskese asetub puusadest ettepoole, mis omakorda suurendab ohtu kõhuli kukkuda. Kui emakas ja laps kasvavad siis ema keha tasakaalukese liigub tahapoole suurendades sellega selja nõgusust nimmepiirkonnas. Tiinetel neljajalgsetel loomadel sama muret ei ole, sest ema raskuskese jääb kogu järglasekandmise perioodi vältel esi- ja tagajäsemete vahele. Väike erinevus selgroo ehituses võrreldes meestega, võimaldab naistel suurendada selgroo nõgusust selleks, et kompenseerida kõhus areneva lapse aina kasvavat raskust. Selline muutus lisab aga veelgi koormust seljalihastele, mis kannavad hoolt selle eest, et naine siiski ei kukuks ümber. Raseduse jätkudes põhjustab liigeste kehv joondumus lihaspingeid rinnalihastes, mille tõttu õlad liiguvad ette ja mis omakorda lisab pinget kaelalihastesse, õlalihastesse ning selja keskossa. Kui nende lihaspingete vabastamisega ei tegeleta siis need jõud liiguvad edasi alla, alaselja lihastesse – ala mis on juba eelnevalt suurenenud koormuse all tingituna keha tasakaalukeskme nihkumisest.
Täiendavalt,aitavad terapeutilised harjutused suurendada füüsilist vastupidavust, eelkõige puusades, seljas ning kõhus. Arendades neid piirkondi aitame me kehal valmistuda paremini sünnituseks. Ja lõpetuseks, terapeutilised harjutused raseduse ajal soodustavad ja toetavad keha kiiremat taastumist sünnituse järgselt. Need aitavad tõsta lihaste toonust mis omakorda parandavab metabolismi, vähendavad üldist väsimust ja aitavad kaasa kehakaalu kiiremat langemist raseduseelsele tasemele.
Täiendavalt,aitavad terapeutilised harjutused suurendada füüsilist vastupidavust, eelkõige puusades, seljas ning kõhus. Arendades neid piirkondi aitame me kehal valmistuda paremini sünnituseks. Ja lõpetuseks, terapeutilised harjutused raseduse ajal soodustavad ja toetavad keha kiiremat taastumist sünnituse järgselt. Need aitavad tõsta lihaste toonust mis omakorda parandavab metabolismi, vähendavad üldist väsimust ja aitavad kaasa kehakaalu kiiremat langemist raseduseelsele tasemele.
Sageli arvatakse, et füsioteraapia on mõeldud vaid operatsiooni või vigastuste järgseks taastumiseks.
See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid.
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.
Kodused harjutused raseduse ajal.
Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.
Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.
Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:
· Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
· Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
· Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;
See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid.
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.
Kodused harjutused raseduse ajal.
Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.
Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.
Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:
· Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
· Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
· Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;
Rasedus ja sünnitus paneb naise keha ääretult suure lisakoormuse alla. Füsioteraapia saab Teid aidata kergendada selle lisakoormusega toimetulemist. Ennetav ja teadlik lähenemine oma keha ettevalmistamisse olemaks võimalikult tugev, paindlik ja stabiilne kogu raseduse kestvuse aja annab Teile täiendava vahendi, et Teie raseduse kulg saaks olema võimalikult positiivne ja murevaba.
Ning ka hiljem, kui Teie väike ilmaime on sündinud ja tahab enamus aega oma ärkvel olekust olla Teie süles või puusal, et siis sealtkaudu turvaliselt maailmaga tutvust teha, olete te füüsiliselt oluliselt paremas vormis talle seda kõike võimaldama. Lisaks jätkates harjutuste tegemist, üldist aktiivset eluviisi ning aeg-ajalt külastate oma füsioterapeuti väldite ka tulevikus suuremaid terviseprobleeme.
Teie Füsioterapeut
Ning ka hiljem, kui Teie väike ilmaime on sündinud ja tahab enamus aega oma ärkvel olekust olla Teie süles või puusal, et siis sealtkaudu turvaliselt maailmaga tutvust teha, olete te füüsiliselt oluliselt paremas vormis talle seda kõike võimaldama. Lisaks jätkates harjutuste tegemist, üldist aktiivset eluviisi ning aeg-ajalt külastate oma füsioterapeuti väldite ka tulevikus suuremaid terviseprobleeme.
Teie Füsioterapeut
RSS Feed