Tänaseks täpselt 30 aastat tagasi Tartu Ülikooli lõpetades oli minu diplomitöö teemaks „Saunaleili toime liikumisaparaadi ja südameveresoonkonna funktsionaalsetele näitajatele“. Millest tookord selline teema valik tingitud oli, sellele ma täna enam vastata ei oska. Ju meeldis mulle lihtsalt saunas käia ja sauna kasulikkus meie organismile vaevalt, et esmajärjekorras tähtis oli. Sauna all pean ma silmas ikka seda klassikalist Soome sauna, koos leili ja vihtlemisega ning mille temperatuur jääb sinna +/- 80C kanti.

​Siinkohal pole vahet, kas tegu on puu- või elektrikerisega saunaga. Meie tänased teadmised sauna ehitamisest on piisavalt head selleks, et ka elektrisaun oma omadustelt ei jää alla puuküttega saunale. Sauna sisekliima parandamiseks on võimalik paigaldada erinevaid lisasid, mis tagavad ka elektrikerisega saunas hea ventilatsiooni, niiskustaseme ja ühtlasema temperatuurijaotuse.
Diplomitöö kirjutamise käigus läbiviidud lihtsakoeliste katsete tulemusel sai selgeks, et saunaleilil on tõepoolest meie lihastele lõõgastav toime ning peale saunlemist paraneb meie lihaste elastsus ja liigeste liikuvus. Lihasjõud väheneb, kuigi mõningatel juhtudel, paar tundi peale saunas käiku jõunäitajad ka paranesid ning suurenes kopsumaht. Täna on sauna kasutegurite väljaselgitamise osas palju enam tõsist teadust mängu toodud lisaks vanarahva uskumustele ja teadmistele. Eriti suure töö on selles osas ära teinud meie Põhjanaabrid, kelle sajandite vanusest saunakultuurist ja tänastest teadusuuringutest meiegi oma inspiratsiooni ammutame.​

- ütlevad meie põhjanaabrid. Saunas tehti nii soonetasumist kui pandi kuppu ja kaane. Massaaži kasulikkusest meie tervisele on piisavalt tõendeid ja see on ka ainuke rahvameditsiini osa mida tunnistab kaasaegne meditsiin. Kuppude panemise kohapealt on autoriteetsed allikad aga äraootaval seisukohal. Leidub neid, kes väidavad, et tegu on vaid platseeboga efektiga aga aastal 2018 on avaldatud põhjalik uuring, milles on leitud kupu panemise kasutegurid just kroonilise valu leevendamise puhul ja üks hiljutine, 2023 uuring on leitav siin.  

Saunas ei ole viisakas laulda (läbulaule), ropendada, lasta kõhutuult, röhitseda rääkida valjusti või rääkida kellestki midagi halba. Saun on püha koht ja seal peab ennast üleval pidama sama lugupidavalt kui kirikus, et ei vihastaks välja Saunavaimu. Tänulaulu aga võib laulda. Selline on olnud vanarahva uskumus. Saunavaim või mitte aga eeltoodud reeglitest juhindumine on ka täna väga hea meie vaimsele tervisele – rahu ja vaikus ning võimalus tehtule järgi mõelda. Võtta aeg maha – väiksem võimalus argielus stressiks või läbipõlemiseks. Kvaliteetaeg ja mikrohetked iseendaga.
Kohe on kätte jõudmas aasta olulisemad saunatamised. Jõulude alguses oli tähtsal kohal just saunas käimine. Sauna võeti leib ja õlu kaasa ning seal söödi ja joodi. Ülejäänud õlu visati kerisele, et järgmisel aastal oleks hea viljasaak. Teati, et valge aja jooksul peavad olema kõik pereliikmed saunas käinud ja puhtad riided selga pannud. Usuti, et jõuluõhtul on pimedas kõik ilm vaime täis ja inimesel ei olnud seal enam turvaline liikuda. Viimase vihtleja äratuleku järel visati kerisele leili ja hoolitseti selle eest, et pesuvett ka järele jääks, sest inimeste äramineku järel usuti vaime ja esivanemate hingi vihtlema tulevat.
Seda, kui oluline meile me kultuuris saun on näitab ilmekalt ka meie tänaseks portsu mainekaid auhindu noppinud ning selleaastane Oscarite nominatsiooni kandidaat „Savvusanna sõsarad“, mille tegevuskohaks on suitsusaun. 

Tänapäeva teaduse kohaselt on saunas käimine sobilik enamikule meist. Samuti ei arvata täna enam, et rase peaks iga hinna eest end saunast eemal hoidma või, et väikelastel sauna asja ei ole. Viimane väide on küll osaliselt tõene ehk väikelast ei tohi kunagi lubada sauna üksi ja ilma järelevalveta või sundida saunas pikemalt olema kui ta ise soovib. Tegelikkuses ei tohi mitte kedagi sundida saunalaval olema kauem, kui nad ise seda soovivad. Saun peab olema meeldiv elamus mitte võistlus, kes rohkem suudab kannatada.
Keha bioloogiliseks reaktsiooniks soojale on beeta-endorfiinide tootmise kasv meie kehas. Beeta-endorfiin on opiaadisarnane aine, mis tekitab biokeemilist naudingut ehk siis on vastutav meie õnnetunde eest. Saun madaldab stressist tulenevate hormoonide taset, nagu adrenaliin ja noradrenaliin. Psühholoogid toovad siia valemisse juurde arvamuse, et hämar-soe-niiske-vaikne saun viib meid alateadlikult tagasi kõige turvalisemasse paika, kus me kunagi oleme olnud – ema üsasse. Tuimad valud peas, unehäired, meeleolu kõikumised - need on närvisüsteemi häired, mis saavad saunas leevendust. Sauna ei tohi minna vihaga aga võite kaasa võtta viha. Võrumaal öeldakse, et häda tuleb alt sisse ja läheb ülevalt välja ja seepärast käib ka vihtlemine alt üles. Mesi on saunas omal kohal ning ka mõistlikus koguses saunaõlu pole kuritegu. Ligi hiiliva külmetuse ja teiste kergemate tervise­probleemidega on mõõdukas ­saunatamine kasulik ja profülaktiline, ägedas ­faasis haigustega pole sauna asja. Järsk temperatuuritõus ei ole organismile siis enam hea.

Helsingi Ülikooli kliinilise füsioloogia emeriitprofessor Anssi Sovijärvi on oma uurimustöö tulemusena leidnud, et regulaarne saunas käimine, 1-2 korda nädalas, aitab ennetada haigestumist külmetushaigustesse. Saun toimib organismile kui eksogeenne ehk väline ärritaja. Keha temperatuuri kõrgenemine (inimesel 38-38,5C piires) väliskeskkonna mõjul, suurendab leukotsüütide fagotsütaarset aktiivsust, millel on tähtis koht vastupanujõu kõrgendamisel infektsioonhaiguste vastu võitlemisel. Soojusprotseduuride toimel paraneb verevarustus, tõuseb erütrotsüütide ehk punaste vereliblede hulk veres, tekib hüpereemia ehk vere hulga tõus elundis või kehaosas, mida iseloomustab veresoonte laienemine ja nende verega ületäitumus ning mille tulemusena hakkavad lihastesse akumuleerunud piimhape jt. metaboolse ainevahetuse jääkproduktid metaboliseeruma.
Terve inimese keha reaktsiooni kuumusele ja sellega toimetulekut on uurinud Poola teadlased ning tõdeti, et saunas valitsev kõrge termiline stress ei kutsunud esile olulisi muutusi noorte meeste füsioloogilistes parameetrites, välja arvatud kehamass, mis tugeva higistamise tõttu oluliselt vähenes. Uuritavaid iseloomustas tõhus termoregulatsiooni mehhanism, mis säilitas homöostaasi, kõrge treeningvõime ja hea kohanemise kuumastressiga saunas. Olulisi muutusi osalejate kehatemperatuuris ega muudes füsioloogilistes parameetrites ei täheldatud, mis viitab sellele, et kirjeldatud uurimisprotokoll - passiivne kuumastress kombineerituna külma vette kastmisega - on ohutu ning seda võib soovitada noortele ja füüsiliselt aktiivsetele meestele. Lisaks on uuritud ka sauna toimet noortel meestel kolesteroolile ja tõdetud lisaks muule positiivsele ka LDL kolesterooli – ehk nn halva kolesteroolitaseme vähenemist.
Samuti on siin: uuritud sauna positiivset toimet metabolismile ning kolesteroolitasemetele noortel naistele. Sauna positiivne mõju vere lipiidiprofiilile on sarnane efektiga, mida on võimalik saavutada mõõduka intensiivsusega füüsilise koormusega.
Ehk lihtsamalt öeldes, kui jalutama minna ei viitsi, minge sauna.

​Varasemalt arvati, et vererõhuga kimpus olevad inimesed peaksid saunas käimist vältima. Tänapäeva teadus ( ja vaatasin, et ka mina oma diplomi töös) on leidnud, et saun ei tõsta ega langeta süstoolset ehk ülemist vererõhku. Küll aga võib langeda alumine, ehk diastoolne rõhk. Ehk tähelepanelik tuleb olla järsult püsti tõustes, vererõhk võib langeda liigselt ning tuua endaga kaasa pearinglust ja uimasust, mis võib kaasa tuua kukkumise.
Soe temperatuur tõstab pulsisagedust ca 20 lööki/minutis, perifeerne vereringe kiireneb ja veresooned laienevad. Selliselt vajab süda vähem jõudu, et verd ringi pumbata ning koormus südamele oluliselt ei suurene. Koormus on võrreldav jalutuskäiguga. Küll aga tuleb vältida pea ees külma vette hüppamist või peale kuuma leili üleüldse pea külma vee alla panemist. Keha reaktsioon kiirele jahutamisele võib osutuda teie tervisele kahjulikuks. Järsk temperatuuri langetamine kahandab tugevalt perifeerset veresoonkonda mille tulemusena koormus südamele järsult tõuseb ning vererõhk võib tõusta kiirelt väga kõrgele.
Ühes 2018 avaldatud uuringus tõdeti sauna positiivset mõju veresoonkonna haiguste riski vähendamisele ning ka saunasooja valuvaigistavat toimet. Seda soojuse analgeetilist ehk valuvaigistavat ning endotermilist efekti üritatakse kaasaja meditsiinis kasutada mitmeti. Alates vanadest headest parafiini vannidest lõpetades täna füsioteraapias traumade ja vigastuste ravimisel kasutatavas tipptehnoloogias. TECAR-teraapia ehk süva-hüpertermia masina kaasabil tekitatakse kontrollitult piiratud ja suunatud endotermiline efekt sügaval patsiendi vigastatud koes. Selle tulemusel – täpselt nagu saunaski - laienevad koes veresooned, paraneb lümfiringe ning verevarustus ja kudede vaheline ainevahetus, kasvab õnnehormoon endorfiini tootlus – haigesse kohta liigub laienenud veresoonte kaudu oluliselt rohkem hapnikku. Väheneb valu ja kiireneb paranemine.