Ja lihtsalt lõbu pärast siit harjutused puhkepausideks: 

No ja kui ise ikka kohe kuidagi ei viitsi, siis tulge teraapiasse!
Teie Füsioterapeut. 

Katz Chiropractic and Rehabilitation Clinic on teinud pisikese hariva DMX röntgenvideo sellest, milline näeb välja kael ning mis hakkab juhtuma, kui kael on kaotanud oma loomuliku kõveruse ehk lordoosi. Sellised kõrvalekalded normist on sageli traumade (nt autoõnnetus) tagajärg, kuid ka uus moodne haigus nimega nutikael, põhjustab ajapikku kaela loomuliku kõveruse kadumist. Veidi graafilist materjali ning selgitavat juttu nutikaelast leiate ka minu ühest varasemast postitusest siit. 

Selgituseks vabas vormis tõlge inglise keelsest tekstist, mis videole lisatud:

• Esimese kaela puhul näeb enam-vähem normaalse lordoosiga kaelalülide, diskide ning ligamentide liikumist. Videost on näha, kuidas seljaaju kanal püsib kenasti lülide vahel ning kuidas ligamendid hoiavad lülisid koos ja diskid ei puutu vastu seljaaju kanalit
• Kahe järgneva puhul näeb normaalsest erinevat kaela ning nende lülide liikumist. Esimene kahest kuulub tõenäoliselt inimesele kes on üle elanud tõsise trauma aga viimane (profiilvaade 1:11 alates) on oma olemuselt üsna "klassikaline" sirgenenud nutikael. Erinevad uuringud juhivad tähelepanu sellele, et selline vähenenud või puuduv lordoos kaelalülide piirkonnas võib ning tõenäoliselt viibki valude tekkeni või diski kahjustuste ning väljasopistumiseni. Ekstreemsematel juhtudel võib aga seljaaju hakata "käima" vastu kaelalülisid. 

Lähitulevikus on mul aga tõsine plaan üks pikem postitus kirjutada üldse meid vaevavatest kaelavaludest, kui ka kaasuvatest pea- ning muudest valudest. Samuti kuidas neid füsioteraapia abil ennetada või nendega toime tulla - kas siis iseseisvalt või mõne hea füsioterapeaudi või kiropraktikuga koostöös.

Ikka pea püsti edasi, nina rõõmsalt päikese poole!
Teie Füsioterapeut.

Sageli arvatakse, et füsioteraapia on mõeldud vaid  operatsiooni või vigastuste järgseks taastumiseks.

See on väga levinud väärarusaam, et füsioterapeudid on midagi sarnast nagu eratreenerid või, et nad töötavad ainult patsientidega peale operatsiooni või mõnd ülitõsist vigastust. Kuigi sellised patsiendid moodustavad suure osa füsioterapeutide tööst ei hõlma selliste vigastustega tegelemine kogu füsioteraapia tegevusala. Nagu eelnevalt oli juttu siis füsioteraapia on manuaalse meditsiini suund mis keskendub valu leevendamisele ning vigastuste ravile ja ennetamisele lähenedes igale juhtumile individuaalselt, selgitamaks välja valu tegelikke algpõhjuseid. 
Hea raviplaan hõlmab endas mõlemat - nii aktiivset, harjutustel põhinevat lähenemist kui passiivset – massaaži ja venitusi. Eesmärgiks on „koolitada“ patsienti olema nii iseseisev kui võimalik ja aitama ennast ka ise jätkates harjutusi kodus, omale sobivas tempos.

Kodused harjutused raseduse ajal.

Ei ole olemas garantiid, kuid on õigustatud ootus, et raseduse kulg ja sünnitus läheb kergemalt ja võimalik, et ka kiiremalt naistel, kes on raseduse ajal tegelenud lihasjõu ja painduvuse arendamisega. Kuigi ka üks-kaks visiiti oma füsioterapeudi juurde on heaks sissejuhatuseks sel teel, siis on ütlemata oluline, et jätkaksite ka hiljem nende harjutuste, mis füsioterapeut Teile koju kaasa andud on, iseseisvat ja järjepidevat sooritamist.

Teie füsioterapeut annab Teile kaasa harjutused mis on valitud just Teie konkreetseid vaevusi ja/või eesmärke (nt. alaselja või kõhulihaste tugevdamine) silmas pidades ning hilisemate visiitide käigus analüüsitakse tulemusi ning neid harjutusi kohandatakse vastavalt vajadusele ja Teie raseduse kulgemisele.

Külastades füsioterapeuti ning koostades omale raviplaani oleks hea pöörata tähelepanu sellele, et Teie raviplaan keskenduks piisavalt palju:

·      Vastupidavuse, paidlikkuse ja rühi parandamisele;
·      Sisaldaks koduseid harjutusi ning näpunäiteid;
·    Keskenduks pro-aktiivselt just konkreetselt Teie füüsise nõrkade kohtade üles leidmisele, mille arendamise ja parendamise hooletusse jätmine tooks hilisemas raseduse staadiumis endaga kaasa probleeme;

Nagu enne pühi sai lubatud, siis sedakorda kirjutan vähe pikemalt ja täpsemalt neist kaheteistkümnest enimlevinud vigastusest mis jooksusõpru kimbutamas käivad. See alltoodud vigastuste loetelu ei puuduta muidugi vaid jooksjaid. Neid vigastusi kogevad ka teiste spordialade - eriti selliste kus jalgadele langeb suur koormus - harrastajad. Kuid kuna „jooksjatele“ mõeldes see lugu sai algselt kirjutatud siis samas stiilis ka jätkame. Sissejuhatava osa loost leiad siit.  

1.       Jooksja põlv
Õrn valu põlvekedra e. patella ülaosa ümber  või taga  on enamasti üpriski kindel märk patella femoraal sündroomist ehk tuntuma nimega Jooksja põlv. Põhjuseks on patella ülemise osa ülekoormus, mis tekib pöia ebanormaalse pronatsiooni tagajärjel maapinnalt äratõuke hetkel. 
Selle tulemusel reie-nelipealihase kõõlus pinguldub ülemäära, mis tekitab põletiku ja mis omakorda tekitab valu. Valu intensiivistub trepist või mäest alla liikumisel. Pidev põrutus kõvakattega teel, allamäge jooks, lihaste düsbalanss, pöia vale asend jooksmisel ja nõrgad puusalihased või põlve ligamendid võivad põhjustada liigset koormust põlvekedrale. Võimalusel tuleks eelistada tasast pehmekattega või ülesmäge maastikku kus vähegi võimalik. Et vigastust ravida soovitavad eksperdid teipimist või põlve tugisidet, kasutada paistetust alandavaid ravimeid  ning oluliselt vähendada kilometraaži.
 
2.      Achilleuse kõõluse põletik
Paistes Achilleuse kõõlus, kude mis ühendab kanda jala alaosa lihastega, võib olla tingitud eri põhjustest: äkiline jooksudistantsi suurendamine, liigsuure koormusega treeningud algajal jooksjal, valed jooksujalatsid, puudulik soojendus, pinges säärelihased, sagedased hüppeliigese vigastused või isegi kaasasündinud lampjalgsus või ülekaal. Selleks, et vältida seda probleemi tuleks peale treeningut kindlasti venitada säärelihaseid ning kanda korralikke jalga toetavaid jooksujalatseid. Samuti vältida võimalusel ülesmäge jooksu kuna see põhjustab täiendavat lisakoormust kõõlustele. Põletikuvastased ravimid, venitusharjutused ning kombinatsioon: puhkus-külm-komperessioon-kõrgus on parimad abilised taastumise teel. Vanuse suurenedes oht põletiku tekkeks kasvab.

5.       Iliotibiaaltrakti sündroom 
Pikamaajooksjad peaksid olema siinkohal eriti tähelepanelikud – see vigastus ei ole teie sõber. ITBS põhjustab valu põlve välisküljel tänu põletikule Iliotibiaaltraktis – paks lihas mis ulatub puusaluu juurest alla kuni põlveni ning on üks põlve stabilisaatoreid. Enimlevinud süüdlasteks selle vigastuse tekkel on suurenenud kilometraaž  (poolmaratoni treeningud), allamäge jooksud, nõrgad puusa abduktorlihased (gluteus medius) ehk puusaeemaldaja lihased. Et leevendada valu tuleb neid lihaseid veidi hellitada – spetsiaalsed venitusharjutused koos massaažirulli harjutustega võivad alandada paistetust ja leevendada valu

6.       Stressimurrud
Stressimurrud on pisikesed mõrad luus mis on põhjustatud suure raskuse ja pidevast liigsest ülekoormusest mahus mida luud pole suutelised välja kannatama. Kui see vigastus peaks teid tabama siis aja mahavõtmine on vältimatu ja tavaliselt kaasnevad selle vigastusega ka kargud ning füsioteraapia. Vahest võib peale röntgenit selguda, et on vaja minna noa alla. Et seda vigastust vältida hoia treeninguid mitmekesised ja kombineeri jooksmist mõne muu spordialaga - näiteks jooga või pilatesega – mis aitab vältida ülekoormust, kanna korralikke jalatseid ja tarvita piisavalt kaltsiumi, et hoida luud tugevana. 

7.       Hüppaja põlv
Patellaar tendiniit on vigastus mida kutsutakse hüppaja põlveks ning mis kimbutab sagedasti just pikamaa jooksjaid ja mille põhjuseks võib olla nii ühekordne trauma kui ka lihaste pidev  ülekoormus, millest tuleneb põletik. Ülekoormuse puhul tekivad kõõlusesse, mis ühendab põlvekedra ja sääreluu, mikrorebendid ja areneb kõõluse paksenemine. Ravi puudumisel võib vigastus progresseeruda patellasideme rebendini. Valuaisting on pigem tunda põlvekedra all. Ülepronatsioon, lühenenud ülepingutatud reie painutajalihased, ületreenimine ja liiga palju mägitreeninguid on kõik võimalikud vigastuse põhjused. Et vähendada selle vigastuse tekkeriski tuleb treenida reie tagumisi lihaseid (hamstring-lihaseid) ja reie nelipealihaseid ning rakenda külmaravi valutavale kohale. Soovitatav on samuti füsioteraapia seansid aitamaks kõõlusel rahuneda ja tugevneda. 

8.       Hüppeliigese venitus
Hüppeliigese venitus tekib kui liiges pöördub liialt sisse- või väljapoole, venitades sellega ligamente ning see põhjustab tõsist valu. Äärekivid, löökaugud, puujuured või lihtsalt halb jala „maandumine“ on vaid mõned levinumatest süüdlastest. Taastumine võib algul olla veidi vaevaline, kuid paljud eksperdid soovitavad teha tasakaaluharjutusi (nt.seismine ja kükid ühel jalal) et tugevdada hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid.  Pelae vigastust tuleks jalale võimaldada korralikku puhkust , kui kaua sõltub vigastuse tõsidusest.  Diagnoosi paneb siinkohal arst kes võib samuti soovitada hüppeliigese tugisidet või ortoosi ja kinniteipimist kui olete valmis naasma jooksurajale selleks, et ennetada uut väljaväänamist.

9.       Lihasrebendid
Kui lihast on liigselt venitatud siis lihaskiud ning kõõlused võivad rebeneda põhjustades lihasvenituse. Säärelihased ja reie nelipealihased on ühed enim vigastatud lihased jooksjate ringis. Ülekoormus, lihasjäikus ning soojendusharjutuste lohakas või lausa mitte tegemine on vaid mõned võimalikud põhjused. Et vältida vigastuste teket tuleb venitada end korralikult soojaks, lõdvestusharjutused peale jooksu ja lisaks dünaamilised venitusharjutused. Kui valu kestab, ära jookse ja piirdu leebete venitusharjutustega ning rakenda külmaravi lihastele.

10.   Villid
Villid võivad tekkida kõige vähem oodatud hetkel. Kui kand hõõrub vastu jalatsit naha pealmine kiht võib rebeneda tekitades mulli nahakihtide vahele.  Parim viis nende ennetamiseks on valida ideaalselt istuvad jooksujalatsid ning hankida omale kvaliteetsed jooksusokid. Kui vill siiski tekib – pange peale spetsiaalne villiplaaster või geel. 

11.   Hõõrdumised 
Enamikul pole sellest pääsu – kui nahk hõõrub vastu nahka – reite siseküljed – siis nahk muutub ärritatuks ja valulikuks. Et seda vältida tuleb kanda pikemaid jooksupükse. Samuti on on olemas  spetsiaalsed kreemid hõõrdumise vältimiseks.

12.   Pisted küljes
Neid pisteid küljes kogeb ca 70% jooksjatest. Paljud eksperdid arvavad, et valu on põhjustatud ülekoormatud diafragma spasmidest ja kehvast kehahoiakust jooksmise ajal. Valu leevendamiseks proovige ettepoole kummarduda ning  pinguldada kere süvalihaseid või hingata läbi kokkusurutud huulte.

Nii mitmetki minu patsiendid, kellele arst on peale pannud eluaegse jooksukeelu, on peale regulaarset füsioteraapiat ja harjutusi naasnud oma lemmikharrastuse juurde. Ehk, et enne kui otsustate masenduses oma tossud varna riputada, astuge läbi – sest lõppude-lõpuks, mis teil ikka kaotada on? Vaid kargud!

Teie Füsioterapeut! 

Aastavahetuse pidude ja ballide kõrghooaeg on nüüd käes ning üldteada on, et pea kõik naised - nii noored kui vanad, mõned rohkem teised vähem - armastavad kanda kontsaga kingi. 
Aga nii nagu on oht pidustuste ajajärgul langeda ülesöömise ohvriks võib ka just kõrgete kontsadega kingade pikaaegne kandmine teha Teie kehale, eriti just jalgadele üksjagu kurja ning halvemal juhul võib tantsupidu lõppeda kirurgilaual. Vaatamiseks ja kaasamõtlemiseks on siin tänasesse teemasse üks tore pilt. 

VÄLJALÕIKED SUURELT PILDILT
Kuna suurt pilti ei kuva siinne keskkond paraku piisava suurusega, et teksti saaks vabalt lugeda siis siin all on sama pilt osade kaupa.

Samal teemal leiab huviline asjalikku ja mõtlemapanevat lugemist ka ühest vanast Postimehe artiklist mille leiab SIIT.

Toredat tantsu- ja elamusterohket aastavahetust soovides,
Teie Füsioterapeut!

Kohtumiseni juba Uuel Aastal!