Manuaalne ja Aparaatne Füsioteraapia
  • TERE TULEMAST!
    • WELCOME!
  • Uudised
  • Saare uudised
  • Minust - Priit Teniste
    • Publikatsioonid
    • About me - Priit Teniste
  • Mis on Füsioteraapia?
    • Massaaži eri liikidest
    • KKK
  • TECAR teraapia
    • TECAR Respiratoorne >
      • TECAR Respiratory Capenergy
  • Kehakoostise analüüs BIA Tanita MC-780MA-s
  • Rullmassaaž
  • Teenused ja hinnad
    • Services and Pricelist
    • Asutustele
  • Kontakt ja Registreerumine
    • Contact and bookings
  • Kuidas kohale saab?
    • How to get here?
  • Tagasiside ja küsimused.
    • Feedback and Questions
  • Minu JUTUNURK
  • Harjutusi
  • Tule meile TÖÖLE!
  • Kliendiandmete töötlemise kord

Plirts-Plärts käes on Märts ja kõik sulab aga mitte minu Külmunud Õlg.

3/3/2015

0 Comments

 
Frozen Shoulder
On üks ammune patsient kelle peale ma aegajalt mõtlen, kui inimesed pöörduvad minu poole oma õlavöötme probleemidega. Õppisin siis esimest aastat ülikoolis füsioteraapiat ja olin haiglas praktikal ülesandega välja mõelda taastusravi programme erinevate diagnoosidega patsientidele. Nende hulgas oli ka mees oma hullult kinnise ja meeletult valutava õlaga, oodates oma õlaoperatsiooni. Mina pidin talle välja mõtlema võimlemisprogrammi ja seda koos temaga läbi viima. 
Toona, pea 25 aastat tagasi puudus mul ju tegelikult igasugune ettevalmistus või kogemus, mida või kuidas teha, aga keda see varem, olles noor ja uljas ikka seganud on. Igatahes kuidagimoodi ta võimles läbi tugeva valu ja lõpetas ikka opilaual (samal ajal oli mul kuklas tunne, et peab olema ka muu võimalus teda aidata). Seda, kas ta pikemas plaanis lõpuks terveks sai ma paraku ei tea aga eks omad kahtlused mul ses suhtes on. Oleks ma sel ajal teadnud ja osanud manuaalse füsioteraapia vallas kübetki sellest mida täna, läinuks sel härral ehk kõik teisiti aga seda ei saa ma paraku kunagi teada. See-eest oskan ja saan ma nüüd aidata inimesi, kes tunnevad end või mõne oma tuttava ära  järgmises juttude sarjas.

Külmunud Õla Sündroomiks - meditsiiniline termin Adhesiivne Kapsuliit - nimetatakse õlaliigest, mille normaalne liikumisulatus on oluliselt piiratud või on hangunud ühte asendisse. Külmunud Õla Sündroom võib esineda kas ühes (unilateraalne) või ka mõlemas (bilateraalne) õlas korraga.
Algfaasis põhjustavad seda sündroomi pigem trigerpunktid ning valu rotaator-manseti lihastes ning õigeaegsel reageerimisel saab selle ravimisel teid kergesti aidata Teie Füsioterapeut rakendades manipulatsiooni ja massaaži ning näidates Teile vajalikke koduseid harjutusi. Aeg-ajalt tuleks siiski käia end näitamas, et terapeut saaks kontrollida ravi tulemuslikkust ning vajadusel teha muudatusi raviplaanis, näiteks lisades uusi harjutusi. Siiski peab arvestama, et tulemused ei tule kohe. Sündroomile õigeaegset tähelepanu mitte pöörates võib aga halvimal juhul välja areneda juba Külmunud Õla raskem vorm, mis aga allub sageli paraku vaid juba tõsisele ravile milleks on kas artroskoopiline operatsioon või ka narkoosi all  lahti murdmine.

Külmunud Õlg ehk Adhesiivne Kapsuliit
ülmunud Õla Sündroom võib tabada meist igaühte peale traumat, operatsiooni või ülekoormust. Seda sündroomi võivad põhjustada mõrad mis on õlas või isegi randmes või siis sel ei pruugigi olla mingit otsest põhjust. Külmunud Õla Sündroom tabab enim naisi – lausa 70% selle diagnoosiga patsientidest on naissoost. Vanuseliselt on see seisund ennekõike 40 kuni 70ndates aastates olevate inimeste häda. Külmunud Õla Sündroomi raviks on erinevaid võimalusi kuid nagu ikka parim ravi on ennetamine. Kui teil on olnud vigastus, trauma või operatsioon alustage õla liigutamist kohe sest kui õlaliiges muutub liikumatuse tõttu jäigaks on õla liigutamine oluliselt valusam ning selle liikuvuse taastamine vajab palju aega ning tööd venitusharjutustega. Oluline on, et te ei ignoreeriks esmaseid sümptomeid.

Mõned näited olukordadest mil võite kahtlustada, et teid on tabanud Külmunud Õla Sündroom on, kui te näiteks enam ei saa või on oluliselt raskendatud:
·        Rahakoti või telefoni kättesaamine pükste tagataskust 
·        Riiete üle pea selga panemine on piinarikas
·        Püksirihma peale panemine (kui püksid on juba jalas :) )
·        Pintsaku selga panemine
·        Probleemid kõrgematelt riiuliltelt asjade kättesaamisega ja üleüldse käte peakohale tõstmisega. 

Külmunud Õla Sündroomi kolm staadiumit.
Kaebused ja sümptomid süvenevad aja jooksul järk-järgult ning lõpuks taanduvad aasta või kahe jooksul. Tavapärane külmunud õla eri staadiumite areng on kirjeldatav kolmes järgus:

Esimene staadium on valu staadium. Kestab tavaliselt 6st nädalast 9 kuuni. Sel ajal põhjustab valu iga liigutus õlaliigeses või seda ümbritsevates lihastes. Rohkem tekib siiski liigese jäikus ja liikuvuse piiratus .
Teine staadium on külmunud ehk adhesiivne staadium. Kestab tavaliselt 4 kuni 9 kuud. Sel perioodil toimub teatud positiivne areng valu vähenemise osas aga õlaliigese jäikus jääb kas samaks või võib isegi halveneda. On täheldatud õlaliigese liikumisraadiuse väga olulist piiratust.
Kolmas staadium on nn „sulamise" periood ehk taastumine, mis kestab 5 kuust kuni 2 aastani. Sel perioodil võib patsient valust lõplikult vabaneda aga mitte alati. Õlaliigese liikuvus võib samuti paraneda kuid paraku ei taastu endisele tasemele. Patsient on aga selle pika aja jooksul olnud sunnitud ümber õppima igapäeva toimingute tegemised ja sageli on  oma seisundiga juba nii ära harjunud ning ei oskagi enamat tahta.
Külmunud õla valu ajatelg
Põhjused.

Külmunud Õla Sündroomi põhjused pole päris selged või siis pole võimalik määrata konkreetset põhjust. Enimlevinud põhjustajatena võib üldjoontes välja tuua siinkohal näiteks: 
  1. Õlavarreluu murru raviks või peale operatsiooni, mis eeldab paranemiseks pikaaegset õla fikseerimist liikumatusse asendisse.
  2. Pöörajalihaste ehk rotaatormanseti vigastus (4 lihast mis hoiavad õlavarreluu pead õlavarre liigeses) Supraspinatuse ehk Harjaülise lihase kõõluse põletik (tendinitis) või osaline rebend.
  3. Igasugune õla trauma kaasa arvatud põrutus.
  4. Hemipleegia ( keha ühepoolne täielik halvatus) patsiendid.
  5. Diabeet  – 2 kuni 4 korda suurem võimalus, et teid tabab Külmunud Õla Sündroom, kuid paraku põhjus miks see nii on, on teadmata. Diabeetikud kannatavad sagedamini bilateraalse ehk siis mõlemapoolse Külmunud Õla Sündroomi all.Kui veresuhkru tase saadakse kontrolli alla siis selle tulemusena võib ka valu mingi määrani väheneda. 
  6. Cervical Spondylosis ehk  Kaelalülide Spondüloos (jäikus) on eelsoodumuseks ja pigem Külmunud Õla Sündroomi bilateraalseks vormiks. 
  7. Kilpnäärme Üle- ja Alatalitlus.
  8. Parkinsoni tõbi.
  9. Mastektoomia.
  10. Reumaatilised haigused.
  11. Tuberkuloos.

Täpse diagnoosi saamiseks aga külastage ilmtingimata arsti ja ravi saamiseks oma füsioterapeuti. Mida kiiremini te reageerite ning mida varem alustate ravi – seda parem on ravi tulemus. 
NB! Füsioteraapia PEAB olema just manuaalne, sest ainult võimlemisharjutusi tehes kaotate te lihtsalt oma kallist aega!

Kujutage ette kui palju rõõmsam te olete kui  taaskord saate probleemi- ja eelkõige valuvabalt näiteks:

·         Ajada habet
·         Panna end riidesse
·         Pesta pead ja panna juukseid hobusesabasse
·         Tõsta käsi peakohale või hoida neid tagataskus
·         Panna särki pükstesse
·         Avada oma rinnahoidja seljatagust kinnitust või kleidilukku
·         Magada valuvabalt
·         Sügada selga

·         ja "last but not least" - kallistada oma kõige kallimaid!

Teie Füsioterapeut.
Külmunud õlg
0 Comments

Pea-, Kaela- ja Õlavalu – The Upper Crossed Syndrome - Kõigi Maade Netisõltlased, Ühinege!

2/12/2014

0 Comments

 
Seljavalud ja pinged
The Upper Crossed Syndrome (UCS) puhul on tegemist nende lihaste düsbalansiga, mis paiknevad kaela ja ülakeha piirkonnas. Seda sündroomi võiks ehk  eesti keelde tõlkida kui Ülemine Ristipidine Sündroom või Längus Õlgade Sündroom (LÕS). Kuigi isiklikult leian, et selline tõlge pole päris korrektne siis paraku hetkel midagi paremat ka pakkuda pole, seega kasutame siis hetkel sellist varianti. Siit ühtlasi väljakutse meie Sõnaus 2015 osalejatele...

Kõige sagedamini esineb seda sündroomi inimestel, kes veedavad terve päeva laua taga nina arvutis. Või kes lihtsalt on pikki päevi kehva kehahoiakuga istuvas või mõnes muus sundasendis. Ohustatud on kindlasti ka kooliõpilased – eriti pikakasvulised - sest kuigi laste füüsilise arengu- ja kasvukiirus on erinev siis koolilauad ja -toolid on meil õppeasutustes üldjuhul fikseeritud standardse kõrgusega.

Längus Õlgade Sündroom
Längus Õlgade Sündroom tähendab seda, et pinges ja lühenenud trapetslihase ülaosa ja abaluutõstur turjal ristub rinna eesosal pinges ja lühenenud suure- ning väikese rinnalihasega. Nõrgenenud kaela süva painutajad eesmiselt, ristuvad selgmiselt nõrgenenud trapetslihase kesk- ja alaosaga. 

Selline muster toob endaga kaasa teatud liigeste talitluse häirumise, eriti just esimese kaelalüli ja kuklaluu vahelises (atlanto-occipital) liigeses, C4-C5 (C=kaelalüli) segmendis, viimase kaela- ja esimese rinnalüli(cervicothoracic) vahel, õlaliigeses ja T4-T5 (T=rinnalüli) segmendis. (V. Janda 1988)

Mida see kõik siis tähendab? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et 4-5 lihasgruppi on liigses pinges ja võivad panna aluse tervele pikale ahelale probleemidele, mis omakorda põhjustavad õlaliigese talitluse ebakõla, kaelavalusid, peavalusid ja valu abaluude vahelisel alal. Selleks, et teha kindlaks kas tegu on  LÕS-ga tuleb vaadelda järgmisi muutusi inimese kehahoiakus:

o    Õlgade suhtes ette kallutatud pea asend – Kujutlege oma vaimusilmas joont mis algab Teie pealaelt, kulgeb kõrvade juurest läbi õlgade alla maa suunas. Kui Teie kõrvad on sellest joonest eespool on Teil probleeme rühiga, mis aajajooksul võib süveneda tõsiseks probleemiks.

Kutsetunnistusega Fusioterapeut
o    Suurenenud kaela nõgusus (lordoos)  ja selgroo rindkere kumerus (küfoos) – Küürselg Quasimodo oleks siinkohal heaks visuaalseks näiteks. 

o    Tõstetud ja ettepoole pööratud õlad (protraktsioon) – Ütlus „pea õlgade vahel“  kirjeldab poosi üsna tabavalt. See kehahoiak kujuneb välja siis, kui Teie rinnalihased on pinges ning lühenenud ja Teie abaluude vahelised ning alused lihased on liiga nõrgad et hoida abaluid ja õlgu taga. Selle tulemusena õlad pöörduvad sissepoole.

o     Abaluude abduktsioon ja pöördumine väljapoole   – Abduktsioon tähendab seda, et abaluu (scapula) eemaldub selgroo suhtes küljesuunas ja pöördub väljapoole .Abaluu keskmine/alumine serv tõuseb nähtavale ja pöördub väljapoole juhul kui on nõrgenenud eesmine saaglihas. Näiteks kui vaadata inimest profiilis või seljatagant jääb mulje nagu oleks tal tiivad ja kui näiteks Teie sõber kolleeg saab panna oma sõrmed Teie abaluu alla ja võtta sellest sõrmedega kinni on Teie abaluud pöördunud väljapoole.

Küfoos ja Lordoos
Längus õlad
Lisaks sellele, et inimese rüht on halb - nagu kuri multikategelane kuskilt Disney klassikutest – ja et ta on ilmselt tüdinud kuulamast oma lakkamatult näägutavat (istu/seisa sirgelt) ema või abikaasat - peaks ta olema ka väga mures selle üle, mida taolised rühimuutused toovad endaga kaasa keha lühi- ja pikaajalise heaolu ning tervise kohapealt.

Ülaltoodud kirjeldustes toodud olukorrad tekitavad Teie keha mõnes piirkonnas ülepingeid ja vigastusi kompenseerimaks teise piirkonna lihaste düsfunktsionaalsust. Või siis ka seda, et kuna mõned piirkonnad tegelevad kompensatsiooniga, lülituvad välja mõned teised lihaspiirkonnad mis peaksid töötama ja mis samuti omakorda põhjustab ülakeha ebastabiilsust. Või siis on lihtsalt teie õlavööde üldfüüsiliselt nõrk. Juba täna võite kogeda esmaseid tagajärgi nagu näiteks närvivalu kaelas ja kätes, peavalusid ja häireid õlavarre ja õlaliigese piirkonnas (rotaator manseti probleemid).   

Pikemas perspektiivis võib LÕS viia osteoartriiidini ja degeneratiivsete liigesehaigusteni.

Mõned lihtsad harjutused selleks, et ise ennast aidata:
Nr.1 
    Nr.2
Harjutus ukse augus
Harjutused nutikaela ja pingetest vabanemise tarbeks
Harjutus 1: 

Lähteasend: Toetu vastu seina nii, et su kannad, tagumik, ülaselg ja pea oleksid toetatud vastu seina. Tõsta käed üles 90° nurga alla ja kõverda küünarnukkidest selliselt, et küünarnukid on vastu seina, peopesad väljapoole suunatud. Seejärel proovi käed mööda seina üles lükata, nii kõrgele kui võimalik, hoides lähteasendit, ideaalis käsivarred on vastu seina. Algul võid proovida ka lihtsalt seista lähteasendis.

Harjutus 2: 

Seisa ukseavasse, aseta peopesad vastu uksepiita. Alusta küünarnukid 45° nurga all, siis 90° ja siis 135°. (Selliselt saavad venitatud kõik sinu rinnalihase eri osad.) Suru oma ülakeha uksepiitade vahelt läbi. Hoia venitust kuni 30 sekundit.

Ja kui tunnete, et vajate lisaks harjutustele veel abi, siis ootan Teid meelsasti enda juurde teraapiasse. Teie Füsioterapeut.
Rullimise harjutus
0 Comments

Jõulud pole enam mägede taga ja kaugel see Sõbrapäevgi on ...

24/11/2014

0 Comments

 
Ja kui nendest kahest päevast ei piisa, siis on veel olemas Aastavahetus, Vabariigi sünnipäevad, Jaanipäevad, sünnipäevad, igasugu aastapäevad... No ja kui ka sellest kõigest veel ei piisa siis lihtsalt nädalapäevad. Põhjuse leiab alati!

Niisiis, et omaltpoolt algatuseks panustada päkapiku kingikoti rikkalikkusesse on saadaval alates 1sest Detsembrist kinkekaardid vabalt valitavas vääringus. Kinkekaarte saab salongist kohapealt või neid on võimalik saata postiga (nagu vanasti kirju saadeti). Tasuda saab nii sularahas kui ülekandega - viimasel juhul ehk ülekandega maksmise soovist palun teada anda e-posti aadressile.

Fusioteraapia kinkekaart

"Peenike" kiri: Kinkekaardid kehtivad 6 kuud alates allakirjutamise hetkest ning neid saab vajadusel, kui summa ületab ühe soovitud Füsioteraapia seansi maksumust, kasutada mitmes osas. Kui kinkekaart on väiksemas summas kui soovitud teraapiateenus siis tuleb lihtsalt teha juurdemaks. Kinkekaarte ei saa vahetada rahaks ega ka uuteks kinkekaartideks ning samuti ei tagastata vaheraha, kui teenuse maksumus on väiksem kinkekaardil märgitud väärtusest. 
0 Comments

Vigastused korvpallis ehk miks pöörduda füsioterapeudi poole?

16/11/2014

0 Comments

 
Korvpall ja füsioteraaapia
Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina ning lihaste põrutused ehk „puukad“ – nimekiri on pikk ...

Kes on kossu mänginud see teab, et traumasid ikka juhtub - mõnel vähem, mõnel rohkem. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva“ pealt aga koormused võivad olla päris suured. Paljud pole võib-olla mitte kunagi saanud lihashooldust (-massaaži) ja pole teadlikud oma jalgades, puusades või seljas asuvatest pinges tsoonidest mida tuleks vabastada. Viimane tooks endaga kaasa sooritusvõime paranemise ja väheneks vigastuste oht. Enda eest hoolitsemisega tuleb alustada juba varakult, sest kuigi 20ndates tundub see kõik ebavajalik siis 40dates võivad hakata ilmnema juba tõsised probleemid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just lihashooldusele (massaaž, manuaalne füsioteraapia) ja eriharjutustele, mida on soovitav teha hooajaringselt ennetamaks vigastusest põhjustatud mängupause. Võrdluseks siinkohal: näiteks, kui olete autoomanik, siis iga kahtlase hääle puhul pöördute esimesel võimalusel tehnilise hoolduse poole. Miskil põhjusel aga oma keha puhul loodame, et küll see varsti ise üle läheb. Vanemaks saades probleemid süvenevad ja võivad lõppeda tõsisemate traumadega, mis jätavad meid palliplatsilt oluliselt pikemaks ajaks eemale kui tahaksime ja ka taastumine vigastusest on vaevalisem ning pikem.

Korvpallivigastused jagunevad laias laastus kaheks kas akuutsed/traumaatilised või siis põhjustatud ülekoormusest. Akuutsed või traumaatilised vigastused on põhjustatud äkilise jõu või kokkupõrke – näiteks kukkumine – tulemusena. Ülekoormusest tingitud vigastus tekib pikema aja jooksul mil lihas, liiges või pehme kude on allutatud ülekoormusele võimaldamata piisavalt aega taastumiseks või paranemiseks. Valu algab väikese näriva ebamugavustundena, mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara.

Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus.

Aastal 1982 alustas NCAA (National Collegiate Athletic Association, www.ncaa.com )  andmete kogumist mis puudutas vigastusi kõrgkooli sportlaste seas kasutades selleks loodud vigastuste monitoorimise süsteemi (ISS – Injury Survelliance System). See konkreene uuring põhines ca 182000 vigastusel kaardistamisel, mis koguti 16 aasta vältel (1988-89 kuni 2003-04) ja arvesse võeti treeningute ja mängude ajal saadud vigastusi (1 vigastust 1 sportlase kohta), mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja mille tulemusena sportlane oli aktiivsest tegevusest eemal vähemalt ühe päeva.  

Tegu on küll Ameerika maalt pärit uuringuga ning mis puudutab eelkõige noori aga paralleele saab tõmmata kindlasti ja on ju üldteada fakt, asjad lähvad vanusega ainult hullemaks J.

NATA (National Athletic Trainers' Association, www.nata.org ) ja NCAA poolt läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutasid korvpalli vigastusi olid sellised:
  • 22% meeskorvpalluritest koges vähemalt ühte vigastust aastas mille       tõttu oli treeningutest ja mängudest eemaldatud pikemaks ajaks.
  • 42% vigastustest hõlmasid hüppeliigese/jalalaba piirkonda.
  • 11% vigastustest - puusad ja reied.
  • 9% vigastustest olid põlve piirkonnas.
  • Kõikvõimalikud väljaväänamised oli kõige levinum vigastuse tüüp (43%).
  • 60% vigastustest saadi treeningutel, mis toob teravalt esile korraliku soojenduse ja venituse vajalikkuse enne põhitreeningut.
  • 59% mängu ajal juhtunud vigastustest saadi mängu teisel poolajal, mis näitab väsimuse osakaalu suurust vigastuste põhjustamisel.

Lisainfot huvi korral selle uuringu kohta leiab NATA kodulehelt: https://www.nata.org/journal-of-athletic-training, issue: J Athl Train. 2007 Apr-Jun; 42(2).


Teie Füsioterapeut.

0 Comments

KUI PUUSAD ON KANGED JA PÕLVED VALUSAD... 

26/10/2014

0 Comments

 

Kui piinab puusa ja põlvevalu...

PuusavaluQuadriceps femoris lihasgrupp
VÕIMALIK SÜÜDLANE
NR.1  - TENSOR FASCIAE LATAE EHK LAISIDEKIRME PINGULDAJA.

Valu puusades ja põlvedes vähendab tänapäeval paljude inimeste elukvaliteeti sest sunnib loobuma spordist, tantsimisest , aiatöödest ja nii mõnestki muust naudingut pakkuvast tegevusest. Kuigi näiteks jooksmine on tore ja tervislik tegevus siis jooksmine ebatasasel pinnal võib teinekord endaga kaasa tuua valu puusas või põlves. Samuti võib sellist valuaistingut põhjustada teatud tingimustel ka kõndimine, matkamine, suusatamine või rattasõit ning liikumisega võrreldes ebaproportsionaalselt pikad päevad istuvas asendis, olgu see siis kontoris laua taga või kodus diivanil. Kokkuvõtvalt saab öelda, et „süüdi“ sellise valu tekkes on pidev ülekoormus lihasele (liigne treening-koormus) ning seda seisundit omakorda võimendab ka üleliigne kehakaal.

TFL (tensor faciae latae) ehk laisidekirme pinguldaja ja Gluteus Maximus ehk suur tuharalihas suunavad oma jõu läbi ITB (iliotibial band) ehk reie sidekirme kaudu puusa ja põlve. TFL abistab inimest puusa ja põlve painutamisel, pöörab reit sissepoole (üks võimalikest X-jalgsuse põhjustajatest), stabiliseerib puusa ning põlve seismisel, kõndimisel ja jooksmisel. TFL on lihas, mille poolt põhjustatud valuaistingut võib patsient tunda puusaliigeses ning piki reie väliskülge kuni põlveni välja. Samuti võib TFL tekitada sügavat valu istmikuluu ja reie suure pöörla vahelisel alal. Pärast pikka istumist võib olla raskendatud puusa sirutus ja seetõttu ei saa inimene püsti tõustes kohe sirgeks ning käima hakkamine on raskendatud - puusad on „kanged“.  Samuti võib olla raskendatud valu tõttu ka näiteks külili lamamine ja -magamine.  

Kui keegi soovib seda lihast – laisidemekirme pinguldaja - ise oma kehal üles leida siis asetage oma näpud puusanukist välja poole (kahe sõrmelaiuse võrra, külje suunas) ja kandke raskus sama külje jalale. Lihas pinguldub. Raskuse kandmisel teisele jalale lihas lõdvestub ja sõrmed vajuvad lihase sisse. Sellest saate aru, et olete õiges kohas.

Kui tundsite ennast ülaltoodust puudutatuna ja sooviksite saada leevendust, siis kuigi ka kodustest venitusharjutustest võib saada veidi abi on siiski vajalik ka trigerpunktide massaaž. Sealjuures isegi kui teil on diagnoositud artriit, kõhrkoe kahjustus või sidemete vigastus, tuleks siiski sümptomite leevendamiseks proovida masseerida trigerpunkte puusa- ning reielihastes mis on tihti peamiseks valupõhjustajaks - asi millega saab Teid aidata teie füsioterapeut.

Trigerpunktid lihasvalu TFL
0 Comments
Forward>>

    ​FÜSIOTERAPEUT PRIIT TENISTE

    füsioteraapia blogi

    Olles tänaseks füsioteraapia vallas tegev juba üle 25 aasta, siis  on selle ajaga tekkinud nii mõnedki mõtted, mida siin lehel teiega jagada soovin. Kindlasti ei pretendeeri see blogi mitte mingisugusele absoluutsele meditsiinilisele tõele, vaid lähtub ennekõike oma isiklikest kogemustest.

    Head lugemist ja kaasamõtlemist!


    ARHIIV

    March 2020
    December 2019
    November 2019
    October 2018
    April 2018
    September 2017
    August 2017
    February 2017
    November 2016
    October 2016
    August 2016
    January 2016
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    March 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014


    KATEGOORIAD

    All
    Achilleuse Kõõlus
    Adhesiivne Kapsuliit
    Ajupõrutus
    Akupunktuur
    Alaseljavalu
    Alkohol
    Artriit
    Blokaadisüst
    Cauda Equina
    COVID-19
    Desinfitseerimine
    Diatermia
    Diski Prolaps
    Diski Sopistumine
    Elektriravi
    Esmaabi
    Füsioteraapia
    Gluteus Maximus
    Gluteus Medius
    Gluteus Minimus
    Harjutused
    Hemipleegia
    Hernia
    Hüppaja Põlv
    Iliotibiaaltrakt
    Ishias
    Jalavalu
    Jooksja Põlv
    Jooksmine
    Kaelavalu
    Kannavalu
    Kasvuvalu
    Kinkekaart
    Kolesterool
    Kõõlused
    Koroonaviirus
    Koroona Viirus
    Korvpall
    Krooniline Valu
    Küfoos
    Kukkumine
    Külmaravi
    Külmunud Õlg
    Kuumaravi
    Laisidekirme Pinguldaja
    Laserravi
    Latentsed Trigerpunktid
    Libedus
    Ligamendid Ehk Sidemed
    Lihas
    Lihaspinged
    Lihasrebendid
    Lihaste Düsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihaste-duumlsbalanss
    Lihasvalu
    Liigesvalud
    Lordoos
    Lülisammas
    Lülivaheketas
    Lülivaheketta Sopistumine
    Lumbaalstenoos
    Luumurd
    Luuümbrise Põletik
    Magnetravi
    Manipulatsioon
    Massaaž
    Metatarsalgia
    Mortoni Neuroom
    Nutikael
    Õlavalu
    Õlu
    Õlu
    Osteoartroos
    Patella
    Peapõrutus
    Peavalu
    Piriformis
    Plantaarfastsiit
    Põlvevalu
    Puusad
    Puusavalu
    Radikulopaatia
    Rasedus
    Reie Nelipealihas
    Reumatoidartriit
    Rüht
    Ruumlht
    Saun
    Sciatica
    Seljavalu
    Spinaalstenoos
    Sponduliit
    TECAR-teraapia
    Tekarteraapia
    Tensor Fascia Latae
    Trauma
    Trigerpunktid
    Tuharavalu
    Ülekoormus
    Ületreenitus
    Ultraheli Teraapia
    Valu
    Venitusravi
    Verejooks
    Vigastus
    Vitamiinid

    RSS Feed

PT Trigeenika OÜ  |  reg nr. 11269515  |  KMKR EE102203116  |  Tel: +372 50 72149 
almaretervis@almaretervis.com | www.priitteniste.com  |  www.almaretervis.com 
© 2020-2022  PT Trigeenika OÜ
 
​SEB EE60 1010 2202 6199 0224   |  LHV EE93 7700 7710 0436 4945
            SWIFT: EEUH EE 2X   |   SWIFT: LHVB EE 22